E-teeninduses saate taotleda juhiluba, vormistada auto, vee- või muu sõiduki ostu-müüki, registreerida teooria- ja sõidueksamile, taotleda digitaalse sõidumeeriku kaarte, eriveolube ja palju muud.
Lennuohutuse järelevalve infosüsteem LOIS võimaldab mugavalt ning kiirelt esitada Transpordiametile elektroonselt taotlusi vajalike tegevuslubade ja -sertifikaatide saamiseks.
Sadamaregister on andmekogu, mis annab ülevaate kõigist Eestis registreeritud sadamatest. Registrist saab vaadata sadamate tehnilisi andmed, milliseid teenuseid sadamad pakuvad, kes on sadama pidajad jne.
Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) eesmärgiks on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni operatiivset edastamist, kogumist ja säilitamist.
Avaliku tee kasutamise eest teekasutustasu tasumine üle 3,5 tonnisele veoautole (N2 ja N3 kategooria).
Laevaõnnetused
Sellelt lehelt leiate laevaõnnetuste aruanded aastate kaupa.
Laevaõnnetuste aruannete eesmärgiks on selgitada välja õnnetuste põhjused, parandada meresõiduohutust, vältida laevade põhjustatud merereostust ja vähendada sellega laevaõnnetuste riski tulevikus.
01.02.2012. a kell 07.35 väljumisel Kelnase sadamast (Prangli s) toimus põhjapuude reisilaeval Vesta (Eesti lipp, BT 67, pikkus 25,3 m). Külgtuule ja lainetuse mõjul kaldus laev liitsihist kõrvale ja toimus põhjapuude. Väljudes uuesti liitsihile, kontrolliti laevaruumid ja peamasina tööd erinevatel masinarežiimidel. Laevaruumides leket ei tuvastatud ja peamasina töös muutusi ei leitud. Jõudes Leppneeme sadamasse, informeeriti juhtumist laevaomanikku ja telliti tuukriülevaatus, mis teostati samal päeval.
Allveetööde käigus tuvastati, et põhjapuute tagajärjel oli vigastatud sõukruvi neljast labast kahte ja kiilu alaosal on 1 meetri ulatuses värv metallini maha hõõrdunud.
Kuni remonditööde teostamiseni lõpetas laevaomanik selle laevaga navigatsiooni. Juhtum liigitati kergeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostas Veeteede Amet.
06.02.2012. a kell 14.45 põrkus parvlaev Reet (Eesti lipp, BT 450, pikkus 36,85 m) vastu kairampi, sooritades Rohuküla sadamas jääoludes sildumiseks manöövrit ahter ees. Laev töötas peamasinaga 50-protsendise võimsusega tagasikäigul, kui laeva ahtri ja kaldarambi vahele jäi suur jääpank, mis eemaldus järsult manöövri sooritamise ajal. Kuna laeva peamasin ei võimalda kohest reversit pidurduseks ehk edasikäigu andmist läbi „stop“ positsiooni, liikus laev oma inertsiga vastu kaldarampi, mille tulemusel purunesid selle vundamendi poldid ja vasaku poole puidust prussid. Peale värvikraabete laeval vigastused puudusid.
Juhtum liigitati ohtlikuks juhtumiks. Juurdlust ei teostata.
20.02.2012. a kell 10.15 seiskus väljumisel Rohuküla sadamast koordinaatidel 58°54,9 N ja 023°23,4 E parvlaev Reet (Eesti lipp, BT 450, pikkus 36,85 m) sõidul jääoludes peamasina reduktori siduriketaste kulumise tõttu umbes 1,0 miili kaugusel sadamast. Laev teostas korralist reisi Rohukülast–Sviby sadamasse.
Remonttööde tegemiseks kutsuti laevale SRC Group AS spetsialistid. Reduktor demonteeriti ja avati laeva pardal, kuid kahjustusi ei märgatud. Seejärel demonteeriti ja avati reduktori sidur. Siduri ketaste välimised hambad olid 80–100 protsendi ulatuses kulunud. Samuti olid kulunud siduri korpuse hammasvöö hambad kuni 50 protsendi ulatuses. Kuna laeva ekspluatatsioon on olnud pikaajaline, siis võib sellist reduktori detailide kulumist lugeda tavaliseks.
Pärast remondi lõpetamist jätkas parvlaev 26.02.2012. a tööd liinil. Juhtum liigitati raskeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostas Veeteede Amet.
21.02.2012. a kell 19.00 toimus jäämurdetööde käigus kokkupõrge ML Lettland (Gibraltari lipp, IMO No 9237022, laevaomanik Lettland GMBH & CO KG) ja jäälõhkuja EVA-316 (Eesti lipp, IMO nr 7917977, operaator Veeteede Amet) vahel. Juhtum toimus Riia lahel koordinaatidel 57º53.3 N ja 024º03.0 E.
11.04.2012. a kell 19.12 väljumisel Nasva sadamast toimus põhjapuude lootsilaeval AHTO-29 (Eesti lipp, BT 12, pikkus 17,6 m).
Pärast korralise remondi lõpetamist alustati ülesõitu Nasvalt Muuga sadamasse. Laevajuhtimine toimus elektronkaardi järgi. Kurssi hoiti kanali algusesse paigaldatud toodripaari vahele. Umbes 40 meetri kaugusel kai S-tipust seiskus vasak peamasin. Sillal võeti käik maha, mille järel pööras lootsilaev külglainesse ja hakkas triivima kalda poole. Manööverdades parema peamasinaga, pöörduti sadamasse tagasi, kus teostati laevaruumide kontroll. Lekkeid ja vigastusi ei tuvastatud. Kai ääres otstel olles käivitati uuesti vasak peamasin ja tehti käigu- ning roolikatsetused. Kõik tundus olevat korras. Kell 19.30 väljuti uuesti sadamast. Kiiruse lisades kuni keskmise käiguni oli tunda vibratsiooni. Võeti käik maha ja pöörduti tagasi sadamasse. Järgmisel päeval tõsteti lootsilaev veest välja ja paigutati kiilplokkidele. Laeva ülevaatusel tuvastati mõlemal sõukruvil labade deformatsioon.
12.06.2012. a kell 13.00 sõitis kalalaev MRTK KL 247 (Leedu lipp, BT 120, pikkus 23,06 m) Klaipeda sadama reidil ankrus seisvale ML Kurkse (Eesti lipp, BT 2658, pikkus 90,6 m) vastu vasaku parda umbreelingut. Kokkupõrke tagajärjel said mõlemad laevad ülevalpool veeliini kergemaid laevakere vigastusi.
Juhtumiga tegeleb Leedu Ohutusjuurdluse Keskus.
06.09.2012. a kell 23.00 sisenemisel Pärnu sadamasse sõitis ML Tera (Antigua ja Barbuda lipp, BT 1861, pikkus 91,0 m) lootsimise ajal sadama kanalis madalikule. Madalikult vabaneti 10.09.2012. a kell 04.40 vedurlaeva abil. Sadamas teostati laevakere veealune ülevaatus klassifikatsiooniühingu Bureau Veritas esindaja ja Veeteede Ameti laevade järelevalve inspektori juuresolekul. Laevakere vigastusi ei tuvastatud. Laevale kirjutati välja uus klassitunnistus ja pärast tööde lõppu lahkus laev sadamast.
Juhtumiga tegeleb Eesti Ohutusjuurdluse Keskus.
24.09.2012 kell 06.48 teavitas õlitanker Kyeema Spirit (Bahama lipp, IMO nr. 9171840, BT 62619, pikkus 249,0 m, laevaomanik: Kyeema Spirit Holding LLC) Tallinn VTS operaatorit, et laev sõitis Aegna saare lähedal ankrualal „I“ koordinaatidel 59°35´,2 N ja 024°47´,4 E madalikule. Laev oli ballastis ja seisis lastimise ootel ankrualal „I“ ankrus. Hommikul tuul tugevnes ja ankrul seisev laev hakkas triivima. Kell 06.02 alustas ML Kyeema Spirit kapten ankru hiivamist, et ankurdada laev ohutumasse kohta. Kell 06.36 teavitas kapten Tallinn VTS operaatorit, et ümberankurdamise plaanist loobuti ning laev alustas manöövrit, et suunduda merele triivi. Tallinn VTS operaator hoiatas laeva kaptenit neljal korral, et sooritatud manööver ei ole ohutu ja võib viia madalikule. Laeva kapten jätkas alustatud manöövrit. Kell 06.48 kinnitas laeva kapten madalikule sõitu.
Ilmastikuolud juhtumi ajal: tuule suund 355°, tuule tugevus kuni 18 m/s, laine 1,0–1,5 m, nähtavus halb. Merereostust ei tuvastatud ja laevapere liikmed vigastada ei saanud.
Laevakere veealuse osa ülevaatus teostati tuukrifirma DG-Diving Group Oy (Soome) poolt. Ülevaatuse tulemusel tuvastati, et laevakere veealune osa oli tugevalt deformeerunud 13 kuni 52 kaareni. Läbivaid vigastusi olid saanud pilsivee tank, kohverdam, kütuse ülevoolu tank, v/p ballasttank nr 4 ja pumbaruum. Tuukriülevaatus teostati klassifikatsiooniühingu DNV esindaja järelevalve all. Laeva tehnilist seisukorda ja dokumentatsiooni kontrollis Veeteede Ameti laevade järelevalve inspektor. Kuna nii suure laeva dokkimiseks võimalused kohapeal puudusid, otsustati anda luba ühekordseks ülesõiduks Naantali (Soome), et teostada seal laevakere remonditööd.
Juhtum liigitati raskeks laevaõnnetuseks. Ohutusjuurdlust teostab Eesti Ohutusjuurdluse Keskus.
05.12.2012 kell 09.55 seisati pärast mittetavapärase heli kuulmist silindris laeva peamasin tankeril Ristna (Eesti lipp, IMO nr. 7915113, BT 2804, pikkus 97,88 m, laevaomanik: NT Marine Ltd), mis asus koordinaatidel 59°30´,5 N ja 24°22´,7 E. Laev oli ülesõidul Vene-Balti sadamast Riiga. Pärast peamasina ülevaatust tuvastati jahutusvee leke kolmandas silindris. Et selgitada vee sattumise põhjust silindrisse, otsustas kapten juhtida laev laevateedelt kõrvale ja jääda triivi. Kell 10.20 käitati laeva peamasin ja alustati liikumist. Kell 10.40 seisati peamasin ja jäädi triivi, et selgitada rikke olemus ja võimaluse korral kõrvaldada see laevapere abil. Kui silindri kaas maha võeti, selgus, et silindri hülsile olid tekkinud praod, kust jahutusvesi immitses silindri sisemusse.
07.12.2012 kell 19.00 lõpetati kõik peamasinaga seotud remonditööd. Peamasin käitati ja katsetati erinevatel masinarežiimidel. 50% peamasina koormusega sõideti tagasi Tallinna. 08.12 2012 kell 01.30 silduti Paljassaare sadamas. Peale peamasina seiskamist avati karter ja tehti ülevaatus – märkusi ei olnud.
15.02.2011 kell 06.00 sildus ML Good Pacific (India lipp, BT 19891, pikkus 178,7 m) Muuga sadama kai nr 32 äärde, sest laeva ahtriosas hakkas jäässõidu ajal tugev vibratsioon. Laeva lähtesadamaks oli Sankt-Peterburg.
Muuga sadamasse saabus laev tuukriülevaatuse läbiviimiseks. Laevakere veealuse osa ülevaatus teostati tuukrifirma Tuukritööde OÜ poolt samal päeval. Ülevaatuse tulemusel tuvastati, et sõukruvi kõik neli laba olid jäässõidul otstest deformeerunud. Tuukriülevaatus teostati klassifikatsiooniühingu esindaja järelevalve all. Laeva tehnilist seisukorda ja dokumentatsiooni kontrollis Veeteede Ameti laevade järelevalve inspektor. Kuna nii suure laeva dokkimiseks võimalused kohapeal puudusid, otsustati keevitusega lõigata deformeerunud sõukruvi otsad ja anda laevale ühekordne luba ülesõiduks sihtsadamasse lasti lossimiseks ja sõukruvi vahetamiseks.
Vigastused liigitati ohtlikuks juhtumiks. Juurdlust ei teostatud.
02.03.2011 kell 13.30 toimus Meeruse sadamast väljumisel pöördel paremale lootsimise ajal ML Gerd (Antigua ja Barbuda lipp, BT 2650, pikkus 88,94 m) põhjapuude. Pöörde ajal kaldus laev ettenähtust rohkem paremale ja sõitis parema pardaga koordinaatidel 59°26,94’N ja 024°39,85’E madalikule, mis asus umbes 20 m kanalist N pool. Laev vabanes madalikult oma käiguga edasi-tagasi manööverdades ja kasutades vedurlaeva Meteor abi. Madalikult vabanedes kontrolliti allpool veeliini asuvad laevaruumid ja parema parda kütusetankid seestpoolt. Merevee leket laevaruumidesse ja tankidesse ei tuvastatud. Kapten jätkas reisi sihtsadamasse, kus pärast lossimist teostatakse tuukriülevaatus klassifikatsiooniühingu esindaja juuresolekul.
02.03.2011 kell 16.30, olles ülesõidul Kunda sadamasse, seiskus jääs ML Regina Magdaleena (Norra lipp, BT 3593, pikkus 99,9 m). Laev jäi jääs seisma koordinaatidel 59°44,1’N ja 024°49,7’E jäämurdja ootele.
03.03.2011 kell 12.50 alustati laevas peamasina ettevalmistamist jäämurdja järel sõitmiseks. Kell 13.45 jõudis piirkonda jäämurdja Tarmo. Selleks ajaks oli peamasin ette valmistatud ja juhtimine silda antud. Kell 13.50 anti sillalt käsklus „Aeglane käik edasi“, et alustada liikumist jäämurdja järel sihtsadama poole. Kell 13.51 hakkas tööle peamasina raamlaagrite temperatuuriandurite signalisatsioon. Silindri nr 4 temperatuur oli tõusnud 102°C. Kell 13.52 toimus peamasina avariiseiskamise. Kui avati peamasina karteriluugid, siis tuvastati, et raamlaager nr 4 on kahjustatud ja peamasinaga edasi töötada ei tohi. Peamasina väntvõll ja raamlaager vajasid tehase remonti. Juhtunust informeeriti jäämurdja kaptenit, Tallinn VTS-i operaatorit, laevaomanikku ja -agenti. Laev pukseeriti vedurlaeva abil Muuga sadamasse.
31.03.2011.a kell 10.59 (UTC+2) sõitis ML Listervik (Gibraltari lipp, BT 2863, pikkus 90,0 m, IMO nr 9136216, laevaomanik Uman Rederi AB) Tallinn VTSi andmetel Pärnu lahel jääoludes koordinaatidel 58°07,06’N ja 024°10,9’E madalikule Laeva lastiks olid puidugraanul. Lekkis laeva vööriosas asuv parema parda ballastitank. Laeva seisund oli stabiilne, kreeni ei olnud. Merereostust ei tuvastatud. Laevapere liikmed vigastada ei saanud. Juhtumiga tegeles JRCC.
05.04.2011 teostati laevakere veealuse osa tuukriülevaatus ja laevaruumide seisukorda kontrollis klassifikatsiooniühingu GL esindaja. Tuukriülevaatuse põhjal tuvastati, et laevakere vasakus pardas allpool veeliini ballasttanki nr 2 juures on laevakere läbiv vigastus mõõtmetega 70 x 3 cm. Laevakere keskosa allpool veeliini oli tugevalt deformeerunud ja plaadistuses oli palju mõlke ja väiksemaid läbivaid vigastusi.
Juurdlust teostab vastavalt kokkuleppele Gibraltari Mereadministratsioon kui lipuriik koostöös Veeteede Ametiga.
19.04.2011 kell 08.40 tekkis kalalaeval Räim-6 (Eesti lipp, BT 12,02, Dw 6,60), mis teostas paaristraalimist kalalaevaga Eldorado, koordinaatidel 59°32,74’N ja 024°53,29’E peamasina rike. Peamasin seiskus ja laeva hakkas triivima kalda suunas. Ilmastikuolud: tuule kiirus kuni 10 m/s – NNW, laine kõrgus 1,0–1,5 m, nähtavus hea. Laevamehed veeskasid ankru, kuid ankur ei jäänud pidama ja laev triivis madalikule, vigastades puidust pardaplangutust. Toimus laevaruumide osaline täitumine mereveega. Laeval olev pump ei jõudnud vett piisavalt välja pumbata, et iseseisvalt madalikult vabaneda. Merereostust ei tuvastatud. Laevapere liikmed vigastada ei saanud.
Pärast madalikult vabastamist pukseeriti laev Leppneeme sadamasse, tõsteti kraanaga kai peal olevatele kiilplokkidele ja teostati vajalikud remonttööd.
Juhtumi juurdlust teostab Veeteede Amet.
25.07.2011 kell 18.20 toimus põhjapuude reisilaeval Vesta (Eesti lipp, BT 67, pikkus 25,3 m) sisenemisel Kelnase sadamasse (Prangli s). Ilmastikuolud: tuul NE 4-6 m/sek, mereveetemperatuur +20,8 °C, õhutemperatuur +21 °C, nähtavus hea. Laevaõnnetuse arvatav koht oli Kelnase sadama liitsihil, faarvaatri sissesõidu toodrite vahel. Põhjapuute tagajärjel vigastati sõukruvi kahte laba. Vigastused remonditi Piirivalvesadama ellingul.
04.10.2011 umbes kella 20.00 ajal sõitis kalalaev Baltic (Soome lipp, BT 97, pikkus 27,3 m) ülesõidul Paldiski Lõunasadamast Miiduranda koordinaatidel 59°22,75 N ja 024°01,90 E madalikule. Ilmastikuolud: tuul S-SW 12 m/sek, õhutemperatuur +5 °C kuni +7 °C. Pakri neeme juures seiskus laeval peamasin. Peamasina korduskäivituse ajal lõhkes käivitusakumulaator ja laeva elektrisüsteemis toimus lühis. Üritati korduvalt käivitada peamasin ja taastada valgustusvool, kuid tulemusteta. Veesati ankur, kuid tugeva tuule tõttu hakkas laev ankrul triivima kalda poole. Umbes 15–20 minutit pärast peamasina seiskumist toimus laeval põhjapuude. Kell 22.00 õnnestus taastada laeva valgustus, kuid laev oli triivinud liiga lähedale kalda alla ja vajus kreeni parema parda suunas. Suleti veekindlalt masinaruum väljastpoolt ja kella 23.00 ajal anti raadio teel hädasignaal. Kella 01.00 ajal võeti meeskond helikopteri abil laevalt maha ja toodi Paldiski Lõunasadamasse.
Laeval on 1,0 mt diiselkütust ja 0,6 mt diisel- ja hüdraulikaõli.
Laev vabastati madalikult vedurlaeva abil ja pukseeriti Pärnu sadamasse, et teostada ellingul vajalikud remonttööd.
Juurdlust teostab Soome Ohutusjuurdluse Keskus koostöös Veeteede Ametiga.
28.11.2011 kell 05.35 edastas Tallinn VTS operaator JRCC Tallinn korrapidajale info, et Lehtma sadama reidil tormivarjus ankrusseisval vedurlaeval Karl-Erik (Rootsi lipp, BT 324, pikkus 123,0 m) on üks laevapere liikmetest üle parda kukkunud. Ilmastikuolud: tuul NW 17–23 m/sek, nähtavus mõõdukas. Kell 05.38 anti häire päästekopteri valvemeeskonnale väljalennuks. Kell 09.05 teatas päästekopteri komandör, et on leidnud koordinaatidel 59°06,54’N ja 022°50,34’E otsitava, kuid leitud isik on hukkunud, ning soovis, et keegi hukkunu lennuväljal vastu võtaks. Juhtunust teavitati Rootsi saatkonda ja laevaagenti. Laev oli teel Kunda sadamast Taani, pukseerides pargast Oxelösund. Ilmastikuolude paranedes jätkas laev reisi.
Juurdlust teostab Rootsi Ohutusjuurdluse Keskus koostöös Veeteede Ametiga.
02.01.2010 kell 05.31 sõitis MT PACIFIC EMPIRE (Hongkong / Hiina lipp, BT 59164, pikkus 243,8 m) Muuga lahel Aegna saare idarannikul vööriga madalikule. Ilm juhtumi ajal: tuul NE-6 palli, lainetus NE-5 palli, nähtavus 1,0–1,5 miili, lumesadu, õhutemperatuur -10 ºC. Laevaruumide ja tankide kontrollimisel avastati leke vöörpiigis. Laeva jõuseadmed, rooliseade ja sõukruvi olid töökorras. Laevapere liikmed vigastada ei saanud, merereostust ei täheldatud. Laev vabanes madalikult samal päeval kella 21.00 ajal pärast vööriosas asuvate ballasttankide tühjakspumpamist kahe vedurlaeva ja oma töötava peamasina abil. Pärast madalikult vabanemist anti lahti vedurlaevade kinnitusotsad, võeti pardale loots ja suunduti lootsi juhendamisel ankrupaigale „K“. Järgmisel päeval tegid laevakere veealuse osa uuringud firma Tuukritööde OÜ tuukrid Veeteede Ameti ja klassifikatsiooniühingu ABS esindajate järelevalve all. Ülevaatuse käigus avastati vööriosas asuvates ballasttankides täiendavalt väiksemaid laevakere läbivaid vigastusi ja mõlke. Laevale anti luba ühekordseks ülesõiduks laevaremonditehasesse, et vahetada vigastada saanud plaadistik.
29.01.2010 kell 16.24 toimus voolukatkestus ML KARSNES (Eesti lipp, BT 3850, pikkus 100,5 m), mis oli teel Skikda sadamast (Alžeeria) Hansweerti sadamasse (Holland) plaanipärasesse remonti. Käivitati diiselgeneraatorid ja viidi laeva elektrivarustus üle nende peale. Käivitati uuesti peamasin ja tõsteti selle koormust, kuid laev edasi ei liikunud. Sellele järgnenud ülevaatusel avastati, et peamasina ja reduktori vaheline muhv oli purunenud ja ülekannet peamasinalt sõuvõllile ei toimu.
Laev asus sellel momendil Biskaia lahel koordinaatidel 48º21,5´ N ja 005º59,9´ W, umbes 40 meremiili kaugusel Ushanti saarest. Ilm juhtumi ajal: tuul SW 7–8 m/sek, laine kõrgus 5–6 m, nähtavus hea. Laev triivis kiirusega 2–3 sõlme SSW, asus laevateedest eemal ega seganud laevaliiklust. Laeva pukseerimiseks laevaremonditehasesse tellis operaatorfirma vedurlaeva, mis jõudis laeva juurde järgmise päeva lõunaks. 02.02.2010 kell 18.00 sildus ML KARSNES laevaremonditehase kai ääres. Peamasina ja reduktori vahelise muhvi ülevaatus tehti laevaremonditehase ja klassifikatsiooniühingu esindajate juuresolekul, kus tuvastati, et muhvi segmendid erinevates sektsioonides olid kas täielikult purunenud või osaliselt rebenenud. Remondi käigus vahetati välja purunenud peamasina ja reduktori vaheline muhv, nagu oligi eelnevalt planeeritud.
01.02.2010 puhkes tulekahju kalalaeval AMAZON (Eesti lipp, BT 126, pikkus 28,3 m), mis seisis Veere sadamas kinnitusotstel tormivarjus. Kella 09.25 ajal märkas vahisolev vanemmehaanik, et laeva sillalt tuleb suitsu. Vahimees helistas kohe kaptenile, et ta teataks päästeametile tulekahjust laevas. Pärast seda lülitas ta elektrikilbist kaldavoolu välja ning üritas tulekustutiga tulekollet lämmatada, kuid edutult. Päästeameti tuletõrjeauto saabus laeva juurde kella 10.00 ajal ja alustas kustutamist. Tuli saadi kontrolli alla kell 10.30. Tulekolde hilisemal ülevaatusel selgus, et tulekahju põhjustas elektrikaablite isolatsiooni kulumise tõttu tekkinud elektrilühis. Tulekahju kustutamise käigus hävisid osaliselt silla navigatsiooniseadmed. Samuti said kannatada laeva dokumentatsioon, elektrikilbid ja -juhtmestik.
Juhtum liigitati kergeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostab Veeteede Amet.
09.07.2010 orienteeruvalt kell 02.00 öösel väljus kalalaev Liina Triigi sadamast kahe laevapere liikmega pardal punavetika agariku (furtsellaaria) püügile. Traalpüük toimus Hiiu väinas Triigi sadamast umbes 5–7 miili NW suunas. Laev pidi saabuma sadamasse lossimiseks kella 07.00 paiku hommikul. Politsei- ja Piirivalveameti radarilt kadus KL Liina kuva kell 08.00 ning seda tuleks lugeda laeva uppumise ajaks. Kalalaev uppus koordinaatidel 58°39,8´N ja 022º52,5´E. Mõlemad laeval töötanud inimesed hukkusid. Laeva uppumise tõenäoline põhjus oli ülelaadimine. Ilmastikutingimused sel päeval antud rajoonis: läänetuul 1–5 m/s, nähtavus hea.
Esimene KL Liina EPIRB-i signaal võeti vastu Norrast kell 11.29 UTC, kohaliku aja järgi kell 14.29. Tõenäoliselt ei avanenud EPIRB-i hüdrostaat koheselt madala vee tõttu uppumiskohal – 7 m. Laev läks põhja kreeniga enam kui 90º ning väga kiiresti ja EPIRB võis põhjasavisse kinni jääda. Hiljem, kui laev võttis merepõhjas asendi väiksema kreeniga, vabastas hüdrostaat poi ning välja ujudes hakkas see tööle.
Kell 14.57 väljus PVK-025 Sõru sadamast antud piirkonda. Inimeste ja laeva otsingute ja päästetöödele kaasati ka kopter PWA ja tuukripaat. Otsingute tulemusel tehti kindlaks uppunud KL Liina asukoht. Tuukrid leidsid madruse surnukeha 40 m kaugusel uppunud laevast. Kipri surnukeha leiti juhuslikult 29.07.2010 Väinamerest Muhu saare Võiküla rannast, mis asus KL Liina uppumiskohast enam kui 20 miili kauguselt.
03.08.2010 pukseeriti KL Liina pärast vraki väljatõstmist Triigi sadamasse.
04.03.2009 kella 22.40 ajal sõitis Muuga sadama akvatooriumil koordinaatidel 59°29,68 N ja 024°57,98 E madalikule süvendaja TRUD R (Taani lipp, BT 1104, pikkus 75,49 m). Ilm juhtumi ajal: tuul S-3 m/s, laine S-0,2 m, veetase -21, nähtavus hea.
Laev töötab Muuga sadama konteinerterminali laiendustöödel vastavalt lepingule AS Tallinna Sadam ja Taani ehitusfirma vahel.
Laev vabanes madalikult laevapere jõul. Kontrolliti allpool veeliini asuvad laevaruumid ja tehti ballast- ja kütusetankide kontrollmõõtmised. Avastati, et diiselkütuse tankides nr 14 ja nr 24 on merevesi. Laeva täiendavaks kontrollimiseks küsiti sadama järelevalvelt luba siirduda ankruplatsile, kuid ei teatatud madalikulesõidust. 05.03.09 hommikul avastas üle Muuga lahe kontroll-lendu teinud piirivalve lennusalga lennuk sadama akvatooriumil naftareostuse. Merereostusest teavitati kohe sadama administratsiooni. Kell 09.50 avastas ka reostustõrjelaev RONK ehitatava kai lähedal õlireostuse, millest teavitati Keskkonnainspektsiooni. Koostöös Keskkonnainspektsiooni esindajatega langes reostuse tekitajana kahtluse alla süvenduslaev TRUD R, mis leidis hiljem ka kinnitust. Kell 10.30 sildus laev kai nr 12 ääres, et viia läbi tuukriülevaatus ja pumbata paakautole õlisegust vett. Ka nende operatsioonide teostamisest ei olnud laeva kapten sadama administratsiooni teavitanud; see avastati juhuslikult sadama administratsiooni kontrollkäigul. Kohe teavitati sellest ka Veeteede Ameti laevakontrolliinspektorit ja klassifikatsiooniühingu esindajat, kes saabusid laeva.
Laevakere veealuse osa uuringud viis samal päeval sadamas kai ääres läbi firma Tuukritööde OÜ. Veeteede Ameti laevakontrolliinspektorid pidasid laeva kinni, sest ülevaatuse käigus avastati vasaku parda ahtriosas allpool veeliini kaarte 41 ja 51 vahel mõlke ja väiksemaid laevakere läbivaid vigastusi. Vigastada saanud tankidest pumbati paakautodele seal olnud diiselkütus ja õlisegune vesi. Laevale anti luba ühekordseks ülesõiduks laevaremonditehasesse, et ujuvdokis vahetada vigastada saanud laevakereplaadistus.
Juhtum liigitati kergeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostab Veeteede Amet.
05.04.2009 kell 16.16 toimus Kotka sadama Mussalo basseinis (Soome) puistlastilaeva HARRIETT (Bahama lipp, BT 17665, pikkus 179,86 m) pukseerimisoperatsiooni ajal kokkupõrge vedurlaevaga VEGA (Eesti lipp, BT 144, pikkus 19,10 m). Kokkupõrke tagajärjel sai VL VEGA vigastada sõumehhanismi pöördkäitur. Puistlastilaeval HARRIETT vigastusi ei täheldatud. VL VEGA vigastused remonditi Rauma laevaremonditehases.
Juhtum liigitati kergeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostab Veeteede Amet.
05.05.2009 kell 06.45 (UTC+3) toimus Hiiumaa põhjarannikul koordinaatides 59º01,66 N ja 021º55,33 E kokkupõrge vedurlaeva BESTLA (Taani lipp, IMO nr 8027779, laevaomanik Svitzer AS) ja õppe-purjelaeva (edaspidi TS) PROLIFIC (Suurbritannia lipp, MMSI nr 235026613, laevaomanik Prolific Rederi AB) vahel. VL BESTLA oli teel Loksa sadamast Klaipedasse ja TS PROLIFIC Visbyst Tallinna. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada TS PROLIFIC vasak parras: fiiberplastikust laevakere ja sisekonstruktsioonide deformatsioon ja rebendid koos merevee lekkega siseruumidesse (ainult kõrge lainega). Kõik laevakere vigastused asusid ülevalpool veeliini. Juhtumiga ei kaasnenud merereostust ega inimohvreid. Kell 08.24 jätkas TS PROLIFIC reisi Tallinna suunas VL BESTLA saatel ja Tallinn VTS jälgimisel. Samal õhtul kell 17.59, olles jõudnud Tallinna reidile, lõpetas vedurlaev saatmise ja suundus Klaipedasse ilma Tallinna sadamasse sisenemata. Kell 19.00 sildus TS PROLIFIC Tallinna Lennusadamas. Järgmisel päeval vaadati üle laeva vigastused klassifikatsiooniühingu Lloyd´s Register, Veeteede Ameti ja sürveiorfirmade esindajate poolt. Tehti kindlaks, et saadud vigastuste tõttu vajab laev tehaseremonti. Laevale anti Lloyd´s Register esindaja poolt luba ühekordseks ülesõiduks Göteborgi sadamasse remondi teostamiseks.
Veeteede Amet informeeris juhtumist mõlema laeva lipuriigi mereadministratsioone. Taani Mereadministratsioon teatas kohe, et nemad antud juhtumi juurdlust ei korralda, vaid kasutavad neid andmeid ainult laevaõnnetuste statistikas. Kuna selles juhtumis ei olnud midagi õpetlikku, siis ei teostanud juurdlust ka Veeteede Amet. Juhtumeid väikelaevadega ei liigitata.
10.05.2009 kell 23.40 sõitis koordinaatidel 59º35,6 N ja 025º06,3 E täiskäigul madalikule külmutuslaev FRAMNES (Norra lipp, IMO nr 7823982, laevaomanik Fjord1 Fylkesbaatane). Laev oli ballastis ja teel Peterburist Muuga sadamasse väetiselasti järele. Ilm: tuul SE 7-11 m/sek, nähtavus hea. Laev jõudis kapteni deklareeritud lootsi vastuvõtukohta 1,5 tundi varem ja jätkas kurssi muutmata, käiku vähendamata ning peatumata sõitu kohustuslikul lootsimise alal. Sellest hetkest kuni laeva madalikule sõiduni hoiatasid laevajuhti korduvalt ohust, kuhu võib viia nende laeva kurss, Tallinn VTS operaator, läheduses seisva rannavalvelaeva komandör ja lootsikaatril asuv loots, kes oli kohe valmis laevale minema. Mitte keegi vahisolevatest laevapere liikmetest väljakutsetele ei reageerinud. Pärast madalikule sõitu läks laeva pardale loots, kes nägi, et sillavahis olev kapten on tugevate alkoholijoove tunnustega ega kuuletu tema soovitustele stopata laeva peamasin. Loots taotles kaptenile alkotesti tegemise võimalust. 11.05.2009 kell 06.07 fikseeriti Politsei- ja Piirivalveameti esindaja tehtud alkotestiga kaptenil alkoholijoove. Samal päeval teostati laevakere veealuse osa tuukriülevaatus ja laevaruumide seisukorda kontrollis klassifikatsiooniühingu DNV esindaja.
Tuukriülevaatuse põhjal tuvastati, et laevakere vasakus pardas allpool veeliini ballasttanki nr 2 juures on laevakere läbiv vigastus mõõtmetega 70 x 3 cm. Laevakere keskosa allpool veeliini oli tugevalt deformeerunud, plaadistuses oli palju mõlke ja väiksemaid läbivaid vigastusi. Pärast kütuse ümberpumpamist tankerile vabastati laev 13.05.2009 kell 00.23 kahe vedurlaeva madalikult abil ja pukseeriti ankruplatsile Muuga lahes.
Laeva remonttööd teostati Balti Laevaremonditehases. Juhtumist on informeeritud ja Veeteede Ameti käsutuses olev dokumentatsioon edastatud Norra Mereadministratsioonile, kes teostab juurdlust.
