Kaugpiloodi pädevused

Kaugpiloot on isik, kes lennutab drooni. Kaugpiloot saab olla ka ilma, et ollakse drooni käitaja. Kaugpiloot peab olema vähemalt 16-aastane. Vanusepiirang ei kehti siis, kui tegemist on iseehitatud drooniga, mille kaal on vähem kui 250 g ja mille lendamise kiirus on vähem kui 19 m/s või kui tegemist on C0 klassi identifitseerimismärgistusega drooniga.

Kaugpiloodi koolitus

Kaugpiloot peab läbima tasemekoolituse. Koolitus ja eksam ei ole nõutavad ainult siis, kui kasutatakse alla 250 grammi kaaluvat ostetud või ise ehitatud drooni. Samuti ei pea tasemekoolitust läbima juhul, kui droon kannab klassi identifitseerimismärgistust C0 (peab ainult olema tutvunud tootja juhistega). Kui droon kaalub 250 grammi või rohkem ning sellel puudub C0 identifitseerimismärgistus, siis on kaugpiloodi pädevuse omandamine lennutamiseks kohustuslik.

Kui isik on saanud kaugpiloodi pädevustunnistuse mõnes teises EASA liikmesriigis, siis pole Eestis sama tunnistuse alusel lennutamiseks vajalik siin eksamit läbida. Samuti kehtivad Eestis saadud pädevustunnistused teistes EASA liikmesriikides.

Mehitamata õhusõiduki kaugpiloot peab talle väljastatud lube lennutamisel kaasas kandma, kuna pädeval asutusel on õigus selle olemasolu kontrollida.

Avatud kategooria kaugpiloodi pädevustunnistused kehtivad 5 aastat.

A1/A3 pädevus

Kaugpiloodi A1/A3 pädevuse saamiseks tuleb kaugpiloodil tutvuda õppematerjalidega ning läbida valikvastustega test veebis. Testis hinnatakse põhiteadmisi, mis on vajalikud selleks, et kaugpiloot oleks võimeline ohutult ja teadlikult käitama A1/A3 alamkategooria mehitamata õhusõidukit. Kaugpiloodi A1/A3 pädevuse õppematerjalidega saate tutvuda allpool.

A1- ja A3-alamkategooria kaugpiloodi tunnistuse omandamiseks tuleb LOIS leheküljel esitada taotlus, tasuda riigilõiv 10 eurot, misjärel on taotlejal õigus suunduda eksamit sooritama, mis toimub veebikeskkonnas.

A1/A3 eksam koosneb 40 valikvastusega küsimusest ja eksami läbimiseks on vaja koguda vähemalt 75% punktisummast.
 

A2 pädevus

Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldab nõutava teooriaeksami Transpordiamet või Transpordiameti sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon. Praegu on Eestis võimalik A2 eksameid läbida vaid Transpordiameti teenindusbüroodes Tallinnas ja Tartus.

A2 alamkategooria kaugpiloodi pädevustunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot. Taotlust saab esitada LOIS leheküljel. Taotluse esitamisel tuleb tõestada, et olete läbinud A1/A3 eksami. Kui see eksam on läbitud Eestis, siis on kontroll süsteemi poolt automaatne. Kui eksam on sooritatud välismaal, siis tuleb taotluse esitamisel üles laadida oma välismaal saadud A1/A3 pädevustunnistuse sertifikaat. Kui taotlus on rahuldatud, siis saab taotleja õiguse ennast registreerida eksamile, mis toimuvad Transpordiameti teenindusbüroodes, link registreerimiseks saadetakse pärast taotluse esitamist.

A2 eksam koosneb 30 valikvastusega küsimusest ja eksami läbimiseks on vaja koguda vähemalt 75% punktisummast.

A2 eksamil on võimalik eksamikeskkonda sisse logida hetkel vaid smart ID või mobiil ID teenuste kaudu. Kui taotlejal pole nende kasutamine võimalik, siis palume hiljemalt 2 tööpäeva enne eksamit Transpordiametiga ühendust võtta.

Erikategooria pädevustunnistused

Kui standardstsenaariumite (STS) puhul on koolitusnõuded rakendusmäärusega ette nähtud, siis muude erikategooria lendude puhul sõltub koolitus sellest, millist käitamist kavandatakse täpsemalt läbi viia. Kui käitaja soovib taotleda käitamisluba,  tuleb käitajal pärast riskihindamist pakkuda Transpordiametile välja vastav koolitus, millele amet peab andma heakskiidu. STS eksamite läbimise võimalust Transpordiamet hetkel ei paku, see tuleb soovi korral läbida ükskõik millise EASA liikmesriigi poolt tunnustatud asutuse juures.

STS pädevustunnistuse omandamine annab õiguse käitada standardstsenaariumite järgi, kui käitajal on esitatud käitamisteatis ning see on Transpordiameti poolt aktsepteeritud. Samuti võib STS pädevustunnistust kasutada muu erikategooria käitamisloa alusel käitamisel, kui käitamisloa taotlemisel on käitaja käsiraamatus sellist liiki treeningvahend välja toodud ning kui see on asjakohane antud operatsioonide toimumisel. Rohkem infot.

Kui isik on läbinud koolituse ja saanud pädevust tõendava tunnistuse mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei ole Eestis vaja koolitust läbida. Tunnistus on aluseks Transpordiametile vastava kategooria pädevustunnistuse või loa väljastamiseks.
 

Koolitusorganisatsioonid Eestis

Eestis on avatud kategooria ehk A1/A3 ja A2 pädevustunnistuste eksamid korraldatud Transpordiameti poolt. Eksamiteks õppimise jaoks saab kasutada lehe allosas toodud õppematerjale ning eksamiküsimused tulenevad antud materjalist. Konkreetset koolituskohustust antud eksamite puhul pole, kuid iga lisakoolitus aitab droonilennutajatel saavutada paremat olukorrateadlikkust ning sellega seoses ka ohutust.

Erikategoorias on hetkel välja töötatud vaid STS pädevustunnistuse koolitus ja eksam. Eestis on hetkel Transpordiameti poolt tunnustatud STS pädevustunnistuste eksamite läbiviija Eesti Lennuakadeemia. Kui on läbitud koolitus ja eksam Eesti Lennuakadeemias, siis väljastatud kursuse läbimise tunnistuse alusel väljastab Transpordiamet taotluse esitamise korral STS pädevustunnistuse. Rohkem infot.

Õppematerjalid: Kuidas lennutada drooni? 

Allolev õppematerjal on jagatud kaheks osaks. Esimene osa aitab A1/A3 kategoorias droonide lennutajatel valmistuda eksamiks, andes näpunäiteid droonide lennutamiseks ja tehes ülevaate lennutajate õigustest ja kohustustest. Eksam koosneb 40 valikvastusega küsimusest ja eksami läbimiseks on vaja koguda vähemalt 75% punktisummast. Teine osa aitab A2 kategoorias droonide lennutajatel valmistuda eksamiks. Eksam koosneb 30 valikvastusega küsimusest ja eksami läbimiseks on vaja koguda vähemalt 75% punktisummast. 

Õppematerjal A1/A3 eksami sooritamiseks

Drooni lennutades on oluline tagada nii iseenda kui ka kõige ümbritseva ohutus. Äärmiselt oluline on, et drooni iga osa töötaks tõrgeteta. Ainult drooni töökindlusest ei piisa. Lisaks sellele peab kaugpiloot olema tähelepanelik, mis toimub tema ümber ning missugune on keskkond, milles drooni lennutatakse. Käesolev õppematerjal käsitleb seda, mida on vaja teada drooni võimalikult ohutuks lennutamiseks.

Mis on ohutu lennu jaoks tähtis?

Lennunduses räägitakse sageli olukorrateadlikkusest. Olukorrateadlikkus viitab sellele, et kaugpiloot suudab tervet olukorda kontrollida – lendu, drooni, ümbrust, õhuruumi, teisi mehitamata ja mehitatud õhusõidukeid jne. Kaugpiloot peab olema teadlik sellest, mis lennu ajal toimub ja mis seda mõjutada võib: teised piloodid, ilmastikutingimused, drooni lennu ja käitamise piirangud. Mida parem on olukorrateadlikkus, seda ohutum on ka lend.

Keskkonnaga arvestamine

Drooni ei tohi lennutada lihtsalt oma suva järgi. Paljud alad ja õhuruumi osad on ajutiselt või pidevalt teistele õhuruumi kasutajatele suletud. Mõnes sellises kohas lendamiseks on võimalik taotleda ka täiendavat luba. Samas osa sellistest aladest on aga püsivalt suletud.

Ohutu lennu jaoks on oluline, et kaugpiloot tunneks keskkonda ja lennuteekonda väga hästi. Läheduses viibivatele inimestele tuleb anda märku, kui hakatakse drooni lennutama. Seda käsitletakse põhjalikumalt peatükis „Käitamismenetlused“.

Ole terve ja keskendunud!

Kaugpiloot peab olema kaine ja hästi välja puhanud. Alkoholi joomine, uimastite tarbimine või muude selliste ravimite võtmine, mis võivad mõjutada kaugpiloodi võimeid, on keelatud. Kaugpiloot peab mõistma, kuidas taolised tegurid võivad teda ning tema võimeid mõjutada. Seda käsitletakse põhjalikumalt õppematerjalide 4. peatükis „Inimvõimete piirid“.

Alati peab lendama visuaalse otsenähtavuse piires

Mõiste, millega droonide lennutamisega seoses võib kokku puutuda, on visuaalne otsenähtavus ehk VLOS (Visual Line of Sight). Drooni lennutamine visuaalse otsenähtavuse piires tähendab, et droon peab kaugpiloodile terve lennu ajal olema nähtaval.  Lisaks drooni nägemisele lennu ajal peab kaugpiloot hoidma drooniga ohutut vahet ka inimeste, loomade, hoonete, sõidukite ja teiste õhusõidukitega. Avatud kategooria üks nõuetest on see, et drooni ei tohi kunagi lennutada kõrgemal kui 120 meetrit.

Ohtlike ainete, gaaside või vedelike vedamine lastina on keelatud

Drooni lennutamise kontekstis võib kohata ka mõistet ohtlikud kaubad ehk Dangerous Goods (DG). See viitab drooniga transporditavatele esemetele või ainetele, mis võivad kokkupõrke või õnnetuse korral olla ohtlikud. Ohtlike kaupadega lendamine ilma loata on keelatud.

Avatud kategoorias lendamiseks ei piisa aga ka täiendavast loast. Ohtlike kaupade hulka kuuluvad näiteks lõhkeained, tuleohtlikud, toksilised, radioaktiivsed, sööbivad või nakkusohtlikud ained, gaasid või vedelikud.

Lennu kavandamise käigus peab eelnevalt tutvuma õhuruumi ja selle piirangutega. Igas riigis on kehtestatud mitut tüüpi piiranguid, mis takistavad kaugpiloodil oma suva järgi lendamast. Sellised alad on näiteks kontrollitavad õhuruumid lennujaamade ümbruses, helikopterite maandumisplatsid, tundliku faunaga alad, looduskaitsealad ja erinevad julgeoleku alad.

Näiteks lendamine lähialas (CTR - Control Zone) ehk lennujaama ümbritsevas kontrollitavas õhuruumis on lubatud ainult siis, kui selleks on saadud kõik vajalikud load. Piirangutega alad on kirjas AIP-s, AIP lisades ja NOTAM-teadetes.

Teatavate piirangutega alasid on erinevaid. Piiranguala (R – restricted) on üldjuhul piiritletud õhuruum riigi maa-ala või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on piiratud eritingimustega. Tihti on tegemist ka ajutiste aladega või on nendes lendamiseks vaja taotleda eraldi kooskõlastust või eriluba.

Näiteks militaarse iseloomuga aktiveeritud piirangualades võib toimuda vaid militaarlennutegevus. Ühtlasi on nendel aladel tihti keelatud ka pildistamine ja filmimine. Lisaks piirangualadele on kehtestatud ka erinevaid keelualasid.

Keeluala (P - prohibited) on samuti piiritletud õhuruum, kus õhusõidukite lendamine on täielikult keelatud. Olemas on ka mitmed ohualad (D – danger), milles võib toimuda õhusõidukitele ohtlikke tegevusi. Ohualadele võidakse rakendada õhuruumi paindlikku kasutamise meetodeid.

Kaugpiloot peab alati neid asjaolusid teadma ja arvesse võtma.

Geopiirangute jälgimine igat tüüpi droonisüsteemides

Alates 1. jaanuarist 2021. aastast peab kõigil C1–C3 klassimärgistusega droonidel olema avatud kategoorias geopiirangute jälgimise funktsioon (geo-awareness-function). Selle funktsiooni abil on kaugpiloodil võimalik saada teavet õhuruumis kehtivate piirangute kohta. Lisaks hoiatatakse geopiirangute jälgimise funktsiooni kaudu kaugpilooti õhuruumi rikkumisest. Sellele vaatamata peab meeles pidama, et kaugpiloot on vastutav lennu ohutuse ja reeglite järgimise eest.

Kaitsev geotara ja geopuur

Mõnd lennupiirangutega ala kaitseb geotara (geo-fencing). Geotara on õhuruumis olev nn virtuaalne sein, mida droonidel pole võimalik ületada.

Geopuur (geo-caging) töötab vastupidi. See ei hoia droone väljaspool määratud ala, vaid hoopis õhuruumi seatud nn virtuaalse puuri sees.

Teenused tähtsa õhuruumiteabe edastamiseks

NOTAM-teated

NOTAM tähistab terminit Notice To Airmen ehk lennutegevusega seotud personalile mõeldud teateid. See on teenus, mille kaudu avaldatakse regulaarselt tähtsat teavet õhuruumis toimuva kohta, et hoiatada piloote ohtude eest, mis võivad ilmneda nende lennuteekonnal. NOTAM-teated on mõeldud kõikidele pilootidele (nii mehitatud kui ka mehitamata pilootidele) ning on kohustuslikud droonide lennutamiseks avatud kategoorias, võimaldades kaugpiloodil võtta teekonna kavandamisel arvesse hoiatusi ning lennupiiranguid.

NOTAM-teated on saadaval EANS-i (Lennuliiklusteeninduse AS-i) kodulehel:
https://aim.eans.ee/notampib/notampib.pdf.

NOTAM-teated sisaldavad paljusid akronüüme. Nende mõistmiseks palume tutvuda AIP 1. osa (GEN) alaosaga GEN 2.2.

AIP – tähtsa teabe allikas

AIPi ehk lennundusteabe kogumikku (Aeronautical Information Publication) avaldab iga riik ja see sisaldab lennunduse seisukohalt olulist teavet, mis kehtib pikemat aega. AIPiga tuleb tutvuda enne lennu algust. Enamik riike avaldab riiklikus AIPis teabe lennutingimuste kohta, mis on vajalik eri riikide õhuruumi ja lennujaamadesse sisse ning nendest välja või üle lendamiseks. Eestis avaldab AIPi EANS. AIP asub EANS-i veebisaidil valiku „eAIP“ all (https://aim.eans.ee/et).

Vajalikud kaardid enne lendu ja selle ajal

Peale NOTAM-teadete ja AIPi, kus saab kontrollida kavandatud teekonna ajakohast olekut, saab kasutada ka droonidele mõeldud EANS-i ametlikku kaardirakendust. Kaardirakendus on leitav: https://utm.eans.ee/avm/.

Kaardil erinevatele geograafilistele aladele klikates on võimalik saada teavet selle kohta, kust vajaduse korral lennuluba taotleda ning millised on mingi konkreetse ala käitamistingimused. Siiski tuleb enne kavandatava lennu algust tutvuda NOTAM-teadetega, kuna nendes võib olla rohkem teavet, mis võib planeeritavat lendu mõjutada.

Drooni lennutamise ajal peab järgima lennunduses kehtestatud reegleid. Euroopa Komisjon on Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) toetusega koostanud droonilendudele kehtivad eeskirjad. Reeglid kehtivad kõigile Euroopa Liidu riikidele.

EASA on koostanud ka juhendi, mis muudab uute reeglite järgimise lihtsamaks.

Lisaks EL-i ja teistele rahvusvahelistele eeskirjadele peab järgima ka Eestis kehtestatud riiklikke reegleid  (kui avate seaduse, siis valige ’’hetkel kehtiv’’), näiteks:

Ülevaade reeglitest

2021. aasta juulist kehtima hakanud reeglite eesmärk on kaasa aidata droonide kasutuse kiirele arengule ja säilitada liikluse suurenedes ohutus.

Uued reeglid on karmimad nii drooni käitajate (vastutava isiku) kui ka kaugpiloodi (drooni lennutava isiku) jaoks. Käitaja võib olla füüsiline või juriidiline isik – droonide erakasutuse korral on käitaja ja kaugpiloot üldjuhul sama isik. Käitaja vastutust käsitletakse põhjalikumalt selle peatüki lõpus.

Drooni omamise ja lennutamisega kaasnevad teatavad kohustused, kuid droonile ning selle süsteemidele on kehtestatud ka uusi nõudeid. Kui alla 25 kilo kaaluvat drooni lennutatakse visuaalse otsenähtavuse piires kuni 120 meetri kõrgusel maapinnast ja mitte inimeste kohal, kuulub lend avatud kategooriasse ning selleks pole eriluba vaja.

Kui lennutatakse 25-kilost või raskemat drooni või drooni lennutatakse väljaspool visuaalset otsenähtavust (välja arvatud siis, kui kasutatakse järgne-mulle-režiimi või vaatlejat), kuulub lend eri- või sertifitseeritud kategooriasse ja vaja on täiendavat Transpordiameti luba. Sama kehtib siis, kui drooni lennutatakse kõrgemal kui 120 meetrit või inimeste lähedal.

Droonidele kohaldatakse nüüd uusi tehnilisi nõudeid, mis tähendab, et need peavad olema ehitatud teatud viisil. Nendele nõuetele vastavatel droonidel on C-klassi identifitseerimismärgistus, mis tähendab, et tootja või importija kinnitab toote vastavust EL-i põhilistele tervisekaitse- , keskkonna- ja ohutusnõuetele.

Droonil peab olema tehnilisest kirjeldusest lähtuv C-klassi märgis. Kirjeldused on määratletud järgmistes klassides: C0, C1, C2, C3 ja C4. Näiteks on üheks nõudeks see, et drooni peab olema võimalik tuvastada distantsilt. Drooni geograafiline asukoht, kõrgus, kiirus ja lennuteekond peavad olema määratavad.

Lennata võib ka pärand-droonidega, mis on toodetud varem, kui antud klassimärgistused said kohustuslikuks. Kuni 250 grammi kaaluvate pärand-droonidega võib lennata A1 alamkategooria reeglite järgi ning üle 250 grammi ja kuni 25kg kaaluvate droonide puhul võib lennutada vaid A3 reeglite järgi. Pärand-drooniga pole kellelgi õigus lennata vastavalt A2 reeglitele.

Mis kehtib droonide lennutamise puhul avatud kategoorias?

Siinne koolitusmaterjal kehtib avatud kategooria droonidele, seega, kui läbitakse koolitusele järgnev teoreetiline eksam, võib lennutada kuni 25-kiloseid droone. Sellele vaatamata ei piisa reeglitekohase lendamise jaoks ainult eksami läbimisest. Sellesse kategooriasse kuuluvate droonide lennutamisel peab meeles pidama mitmeid nõudeid, mis võivad olenevalt lennutatava drooni tüübist erineda.

Droonid on omaduste põhjal jagatud kolme alamkategooriasse (A1, A2 ja A3). Nendes alamkategooriates saab lennata nii C-klassimärgistusega (C0-C4) kui ka pärand-droonidega (vt eelmist peatükki). Igas klassis kohaldatakse droonile ja kaugpiloodile kindlad nõuded. Allpool kirjeldatakse kõigepealt iga alamkategooria reegleid ja seejärel C-klasse.

Kui kaugpiloot soovib lennutada alamkategooria A1 või A3 droone, peavad tal olema piisavad teadmised lennuohutusest, õhuruumi piirangutest, lennunduseeskirjadest, inimvõimete piiridest ja käitamismenetlustest. Vaja on ka üldisi teadmisi droonide kohta.

Kui kaugpiloot soovib lennutada alamkategooria A2 droone, peab tal olema piisavalt teadmisi meteoroloogiast. Samuti on vaja põhjalikumaid teadmisi maapinna ja inimeste lähedal lendamisega kaasnevatest riskidest.

Alamkategooriate omadused

Lihtsustatult kuuluvad alamkategooriasse A1 kõige kergemad droonid – need, mis kaaluvad kuni 250 grammi või millel on C0 või C1 klassimärgistus. Peamiselt on selles kategoorias C0- ja C1-klassi droonid, aga ka iseehitatud droonid või pärand-droonid, mis vastavad selle kategooria nõuetele. Sellised droonid on nii kerged, et neid võib lennutada üksikute inimeste kohal, kuid mitte kunagi inimrühmade kohal ning inimestele kohal lendamise aeg tuleb hoida minimaalsena.

Üle 250 grammi kaaluvaid droone ei tohi aga lennutada kohtades, kus inimeste liikumine on tõenäoline. Kui droon lennutatakse sellisesse alasse, peab selle võimalikult kiiresti ja ohutult eemale juhtima. Ühtki avatud kategooria drooni, sõltumata kaalust, ei tohi aga lennutada inimrühmade ehk kogunenud inimeste kohal, kes on nii tihedalt koos, et neist pole võimalik läbi liikuda.

Üle 250-grammise drooni lennutamisel avatud kategoorias peab veenduma, et järgitaks mitut nõuet. Esiteks peavad kõigi alates 1. jaanuarist 2021. aastast toodetud C1–C4-klassi droonide süsteemid olema uuendatud otsese kaugidentimise ja geopiirangute jälgimise funktsioonidega. Seda käsitletakse lähemalt peatüki järgmistes osades. Samuti kehtib üle 250 grammi kaaluvate droonide puhul nõue, et kaugpiloot peab olema läbinud eksami ja talle on väljastatud drooniluba. Lendude ajal peab alati olema valmis näitama oma luba elektroonselt või paberil.

Alamkategooria A2 hõlmab eranditult C2-klassi droone ja neid ei või lennutada üksikute inimeste ega inimrühmade kohal. Nendega võib aga lennata horisontaalselt kuni 30 meetri kaugusele inimestest või väikese kiiruse režiimis kuni 5 meetri kaugusele. Samuti on kohustuslik järgida 1:1-le kõrguse versus kauguse reeglit. Ehk siis 40 meetri kõrgusel peab olema inimestest 40 meetri kaugusel.

Lisaks teadmistele, mida on vaja alamkategooriate A1 ja A3 droonide lennutamiseks, on vaja piisavaid teadmisi ka meteoroloogia, oma drooni jõudluse ja ülelennuala eraldatuse kohta. Need teadmised on tähtsad, sest kõnealuseid droone võib lennutada inimeste lähedal vaatamata nende kaalule võrreldes C0- ja C1-klassi droonidega.

See tähendab, et läbima peab lisakoolituse ja -eksami. A2 eksamit on võimalik läbida kas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või Transpordiametis.

Alamkategooriasse A3 kuuluvad avatud kategooria rasked droonitüübid, mis kaaluvad kuni 25 kilo. Need on C2-, C3- või C4-klassi droonid, iseehitatud droonid või pärand-droonid, mis vastavad avatud kategooria nõuetele. See tähendab, et C2-klassi droonid võivad kuuluda nii alamkategooriasse A2 kui ka A3. Vaatamata C-klassi märgisele ei tohi alamkategooria A3 droone kunagi lennutada kõrvaliste inimeste kohal või läheduses. Lisaks peab hoidma drooni vähemalt 150 meetri kaugusel elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest.

Alamkategooriate tunnused on järgmised

A1:  C0- või C1-klassi droonid, võib lennutada inimeste, kuid mitte kunagi inimrühmade kohal.

A2:  ainult C2-klassi droonid, võib lennutada horisontaalselt kuni 30 meetri kaugusele inimestest (või kuni viie meetri kaugusele väikese kiirusrežiimi korral), kuid mitte kunagi inimeste kohal. Vaja on lisasertifikaati ehk läbida A2 eksam (teadmisi meteoroloogia, oma drooni jõudluse ja ülelennuala eraldatuse kohta). Samuti peab järgima 1:1 reeglit.

A3: kuni 25 kilo kaaluvad C2-, C3- või C4-klassi droonid, iseehitatud droonid või pärand-droonid, mida ei tohi lennutada kohtades, kus inimeste liikumine on tõenäoline, ega nende kohtade kohal või lähedal. Peab hoidma vahemaad 150 meetrit nii inimestest kui ka elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest.

C-klassi droonid

Kui droon kuulub avatud kategooriasse ja on valmistatud tehases, mitte ise ehitatud, peab sellel olema C-klassi identifitseerimismärgistus (toote ohutuse tõendamiseks). Sellel peab olema ka C-klassi märgis. Määratletud on neli klassi ning drooni märgis sõltub drooni omadustest, näiteks suurusest, kokkupõrke korral ülekantavast energiahulgast või lubatud lennukiirusest.

Kuni 249 grammi kaaluvate C0-klassi või iseehitatud droonide lennutamiseks pole vaja läbida koolitust ning nendele pole kehtestatud vanusepiirangut. Seetõttu neid selles materjalis ei käsitleta. Tasub aga mainida, et ei neid ega teisi avatud kategooria droone ei tohi lennutada kõrgemal kui 120 meetrit ega inimrühmade kohal. Tähtis on märkida, et kui droonil on andur, mis suudab salvestada isikuandmeid, peab inimene registreerima end käitajana.

Üle 250-grammiste droonide lennutamiseks peab kaugpiloot olema vähemalt 16-aastane, droon peab olema tuvastatav ning käitaja peab olema registreeritud ja tuvastatav. Lennata võib ka selleks pädeva isiku järelvalve all, kellel on läbitud vastavad eksamid antud drooni lennutamiseks.

C1-klassi drooni võib lennutada kiirusel kuni 19 meetrit sekundis. Üldjuhul ei tohi see kaaluda üle 900 grammi. Kui aga droon ei kanna kokkupõrke korral suurima kiiruse juures üle rohkem kui 80 džauli, võib see kaaluda üle 900 grammi.

Ülekantava energia arvutamiseks saab kasutada kineetilise energia kalkulaatorit, mille leiab hõlpsasti internetist. Ülekantavate džaulide hulga arvutamiseks tuleb sisestada drooni kaal ja suurim kiirus. All on välja toodud vajalik valem:

KE = džaulid (J)
m = kg
v = m/s
KE = ½ (mv2)

Kuna sellised droonid kuuluvad alamkategooriasse A1, võib neid lennutada üksikute inimeste, kuid mitte kunagi suurte inimrühmade kohal. Tuleb meeles pidada, et kaugpiloot ei tohi kunagi lennutada kohtades, kus inimesed tõenäoliselt liiguvad. Kui droon lennutatakse inimeste kohale, peab selle võimalikult kiiresti ja ohutult eemale juhtima.

C1-klassi droonide reeglid

– Droone ei tohi lennutada kiiremini kui 19 meetrit sekundis.
– Droonid võivad kaaluda kuni 900 grammi või kanda kokkupõrke korral üle vähem kui 80 džauli energiat.
– Neid ei tohi tahtlikult lennutada kõrvaliste isikute kohal. Kui see juhtub, peab drooni võimalikult kiiresti ja ohutult eemale juhtima.

C2-klassi droonid võivad kaaluda kuni neli kilo. Need kuuluvad alamkategooriasse A2, mis tähendab, et neid ei tohi lennutada inimeste kohal, kuid võib lennutada inimeste lähedal, kui nendega hoitakse horisontaalselt vähemalt 30-meetrist vahet. Kui aktiveeritud on väikese kiiruse režiim, võib drooni lennutada inimestest horisontaalselt lausa 5 meetri kaugusele.

C2-klassi droonide reeglid

– Droonid võivad kaaluda kuni neli kilo.
– Droone ei tohi lennutada inimeste ega inimrühmade kohal.
– Nendega võib lennata inimestest horisontaalselt kuni 30 meetri kaugusele või väikese kiiruse režiimil kuni viie meetri kaugusele.

C3-klassi droonide reeglid

– Droonid võivad kaaluda kuni 25 kilo.
– Droonide laius võib olla kuni kolm meetrit.
– Neid ei tohi lennutada inimeste kohal ega lähedal.
– Elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadega peab hoidma vähemalt 150-meetrist vahet.

C3- või C4-klassi droonid ei tohi kaaluda üle 25 kilo. Need kuuluvad alamkategooriasse A3, mis tähendab, et neid võib lennutada ainult piirkondades, kus tõenäoliselt ei ole inimesi. Seetõttu ei tohi nende droonidega lennata elu-, kaubandus- , tööstus- ja puhkepiirkondadele lähemale kui 150 meetrit. C3-klassi droonide erinõudena ei tohi need olla laiemad kui kolm meetrit ja C4-klassi droonide erinõudena ei tohi neid automaatselt juhtida.

C4-klassi droonide reeglid

– Droonid võivad kaaluda kuni 25 kilo.
– Droone ei tohi juhtida automaatselt.
– Neid ei tohi lennutada inimeste kohal ega lähedal.
– Elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadega peab hoidma vähemalt 150-meetrist vahet.

Millised nõuded on kehtestatud drooni kasutajatele?

Mille eest vastutab drooni käitaja?

250-grammiste ja raskemate droonide kasutamiseks peab käitaja olema registreeritud. Tähtis on märkida, et kui droon kaalub vähem kui 250 grammi ja sellel on andur (enamasti kaamera), mis suudab salvestada isikuandmeid, peab käitaja end samuti registreerima. Seda saab teha Transpordiameti süsteemis LOIS (Lennuohutuse Järelevalve Infosüsteem).

Erakasutuse korral on käitaja ja kaugpiloot tavaliselt sama isik. Kui drooni eest vastutab aga ettevõte, on käitaja tavaliselt juriidiline, mitte füüsiline isik.

Käitaja kohustuste hulka kuuluvad järgmised kohustused:

  • töötada välja käitamismenetlused;
  • tagada raadiospektri tõhus kasutamine;
  • määrata iga lennu jaoks kaugpiloot;
  • tagada, et kaugpiloodid oleksid kursis tootja väljaantud kasutusjuhendi ja käitaja menetlusega;
  • ajakohastada vajaduse korral geopiirangute jälgimise süsteemi;
  • tagada alamkategooria A2 või A3 käitamise korral, et kõik käitamispiirkonnas viibivad lennuga seotud isikud oleksid riskidest teavitatud ja sõnaselgelt nõustunud osalema.

Mille eest vastutab kaugpiloot?

Selle teksti lugeja on tõenäoliselt isik, kes soovib droone lennutada. Teisisõnu on see mõeldud kaugpilootidele. Isegi kui kaugpiloot ei ole käitaja ega vastuta käitamise eest, vastutab ta lennu eest. Lendamiseks on vaja täita hulk nõudeid. Esimene ja peamine neist on eksami läbimine.

Seejärel on põhirõhk lennul endal. Näiteks ei tohi kaugpiloot olla alkoholi ega muude psühhoaktiivsete ainete mõju all, väsinud, vigastatud ega muude tegurite mõju all, mis võivad mõjutada tema võimet drooni lennutada. Kui kaugpiloot taipab, et ta kujutab ohtu teistele õhusõidukitele, inimestele, loomadele või keskkonnale, peab ta lennu katkestama.

Samuti peab selgelt teadma reegleid ja piiranguid, mis kehtivad lennu toimumise kohas, kasutama droonisüsteemi tootja kasutusjuhendi järgi ning mitte lendama päästeoperatsiooni lähedale, välja arvatud juhul, kui päästeteenistus selle heaks kiidab.

Meeles tuleb pidada, et kaugpiloot peab terve lennu ajal olema kindel, et droonisüsteem on töökorras.

Drooni ja selle käitaja registreerimine

Kõik uute määruste alla käivad droonid peavad olema varustatud teabega, mis seob need vastutava käitajaga. Vaatamata sellele, kas drooni lennutav isik on ka selle omanik või mitte, peab Transpordiametis olema registreeritud lennu eest vastutava (füüsilise või juriidilise) isiku täisnimi, isikukood või identifitseerimisnumber, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber.

Milline käitaja teave peab olema registreeritud?

– Füüsilise isiku täisnimi ja sünnikuupäev või juriidiliste isikute täisnimi ja identifitseerimisnumber.
– Käitaja aadress.
– Käitaja e-posti aadress ja telefoninumber.
– Juriidilise isiku kinnitus, et õhusõidukit lennutavatel kaugpilootidel on vajalik kvalifikatsioon.
– Drooni käitajate kindlustusnumber, kui kindlustus on neile kohustuslik, näiteks kui droon kaalub üle 20 kilo või seda kasutatakse kaubanduslikuks otstarbeks.

Kuidas teatada õnnetusest või intsidendist?

Kui lennu käigus juhtub õnnetus või intsident, peab sellest teavitama Transpordiametit ühe järgmise kanali kaudu:
e2.aviationreporting.eu/reporting või Lennuohutust mõjutavast juhtumist teavitamine | Transpordiamet

Miks peab drooniga juhtunud vahejuhtumist teada andma?

Vahejuhtumist teavitamine aitab parandada lennuohutust. Selle teabe kogumise eesmärk on lennuohutuse parandamine. Transpordiamet kogub ning analüüsib vahejuhtumite teateid, et tuvastada riske ja ohtlikke olukordi, mida on üksikute sündmuste põhjal raske avastada. Nii leitakse mustrid varakult ja võetakse kasutusele meetmed lennuohutuse parandamiseks. Teateid kasutatakse ainult lennuohutuse edendamiseks ning teatajat kaitstakse õiglase suhtumise põhimõttega, mille alusel ei süüdistata isikuid ausate vigade eest, vaid võetakse nad vastutusele ainult tahtliku rikkumise ja raske hooletuse eest.

Kas drooniga toimunud vahejuhtumitest teatamine on kohustuslik?

Drooni lennutav isik on kohustatud teada andma järgmistest sündmustest:

  • keegi on raskelt vigastatud;
  • vahejuhtumiga on seotud mehitatud õhusõiduk (lennukid, kopterid jne);
  • juhtunud on surmaga lõppenud õnnetus.

Kehtestatud reeglid selgitavad, millal on teatamine kohustuslik ja millistest vahejuhtumitest peab teatama.

Isegi kui vahejuhtumist ei pea teatama või kui teavitav inimene ei pea seda tegema, julgustab Transpordiamet seda lennuohutuse parandamiseks tegema vabatahtlikult.

Kas pärast Transpordiameti teavitamist peab teavitama ka politseid?

Kui vahejuhtumi või õnnetuse puhul on kahtlus, et tegu on kuriteoga, tuleb sellest teavitada ka politseid.

Kui keegi on raskelt vigastatud või sureb või kui õhusõiduk on ulatuslikult kahju saanud, peab võtma ühendust politseiga, sest on võimalus, et juhtumi kohta peab alustama uurimist.

Kas pärast Transpordiameti teavitamist peab teavitama ka Ohutusjuurdluse Keskust?

Kui keegi on raskelt vigastatud või surnud või kui õhusõiduk on ulatuslikult kahju saanud, tuleb vahejuhtumist teavitada Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust. Sellistele sündmustele kohaldatakse määruseid 376/2014 ja 996/2010, mis käsitlevad vahejuhtumitest ja õnnetustest teatamist EL-is.

Selles peatükis käsitletakse asjaolusid, mis mõjutavad ja halvendavad inimvõimeid, ning seda, mida saab teha lennu üle kontrolli säilitamiseks. Iga inimene on ainulaadne ning erinevad olukorrad ja tingimused toovad igaühes esile erineva reaktsiooni ja mõju. Seega on tähtis, et vastutustundlike otsuste tegemisel osataks hinnata oma võimeid ja piire. Enamasti on vaja lihtsalt tervet mõistust!

Kui hea on piloodi stressitaluvus?

Sageli öeldakse, et väike stress on hea. See on õige. Keha vabastab energiat stressihormoonide kujul, et inimene suudaks hädaolukorras kiiresti tegutseda. Mõõdukas stress võib parandada keskendumis- ja reageerimisvõimet.

Kui stressi on aga liiga palju, võib sellel olla vastupidine mõju. See võib inimese muuta aeglasemaks, põhjustada paanikat või isegi teadvusetust. Inimene võib sattuda segadusse ja olla võimetu olukordi lahendama. Seetõttu on tähtis teada, kuidas drooni lennutamise ajal stressiga toime tulla.

Üks viis stressi vaos hoida on lennata väiksel kiirusel ja ettevaatlikult. Nii on kaugpiloodil olukorra üle parem kontroll, kui peaks ette sattuma mõni ootamatu takistus, näiteks lind, teine õhusõiduk või muu taoline.

Kaugpiloodi muudab rahulikumaks ka hea ettenägelikkuse võime. Kui tal on hea ülevaade, ta on ümbruskonnaga tuttav, ta on kursis ilma ja piirkonnas toimuvaga ning teab kõike vajalikku oma drooni ja selle funktsioonide kohta, tunneb ta end rahulikumana ja lendab seega ohutumalt. Stressiohtu vähendab ka puhanud olek ja valvsus.

Kuidas stressi vältida?

Kiirus: drooni tuleb lennutada pigem aeglaselt kui kiiresti.

Lennustiil: ettevaatlik lennustiil aitab drooni ja ümbrust paremini kontrollida.

Keskkond: lendamiseks tuleb valida kohad, kus pole palju ega mürarikast tegevust.

Hea ettenägelikkus: kui kaugpiloot on lennuks hästi valmistunud, on ta rahulikum (vt 5. peatükki „Lennu planeerimine ja käitamine – käitamismenetlused“).

Uni: enne lendu ja lennu ajal peab kaugpiloot olema puhanud!

Alkohol ja lendamine ei sobi kokku

Kaugpiloot ei tohi kunagi drooni lennutamise ajal tarvitada alkoholi ega tarbida muid joovastavaid aineid, mis mõjutavad tema võimeid. Vastasel juhul võidakse tema pädevustunnistus kehtetuks tunnistada.

Kõigi uimastitena klassifitseeritud ainete kasutamine on ebaseaduslik ja võib tuua kaasa vangistuse, välja arvatud juhul, kui arst on need välja kirjutanud.

Kuidas alkohol inimesi mõjutab?

Ka väike kogus alkoholi mõjutab inimest ja tihti on see kogus väiksem kui arvatakse. Seetõttu kehtib droonide lennutamise ajal alkoholi tarbimisele nulltolerants. Alkohol halvendab mitut tähtsat võimet, näiteks nägemist ning reageerimis- ja liikumisvõimet. Samuti on keerulisem hinnata kaugust, kaugpiloodil tekib tunnelnägemine ja ta ei märka piisavalt vara väsimuse märke.

Alkoholi lagundamist kehas ei ole võimalik kiirendada. Ei magamine, liigutamine, kohv ega muu muuda seda protsessi kiiremaks, isegi kui see võib nii tunduda. Lagundamiskiirus sõltub täielikult isiku organismist. Kui kaugpiloot on palju alkoholi tarbinud, ei tohiks ta ka järgmisel päeval lennata.

Mis on üks promill?

Vere alkoholisisaldust mõõdetakse promillides. Promill tähendab ladina keeles „üks tuhande kohta“ ning seda võib võrrelda ühe tilga alkoholiga tuhande tilga vere kohta. Erineva lagundamisvõime tõttu on väga ebatõenäoline, et kahel inimesel, kes joovad täpselt sama palju alkoholi, on vere alkoholisisaldus samasugune. Inimese kaal, vanus, terviseseisund, sugu ja enne joomist söödud toidu kogus on tegurid, mis mõjutavad seda, kui kiiresti alkohol teda mõjutab ning kui kaua see veres püsib.

Vere alkoholisisaldust mõõdetakse alkomeetri abil. Alkomeetri saab ka ise osta, kuid need pole alati sama usaldusväärsed kui profialkomeetrid, mida kasutab näiteks politsei.

Miks ei tohi alkoholi mõju all drooni lennutada?

Kauguste hindamine: kauguste hindamine on keeruline.

Nägemine: pimedas nägemise võime muutub halvemaks ja nägemine muutub ereda valguse suhtes tundlikumaks. Peale selle on suurem tõenäosus kogeda tunnel- ja topeltnägemist.

Reageerimine: inimene ei suuda reageerida sama kiiresti kui kainena.

Liikumine: täpsete ja sujuvate liigutuste tegemine on raskem.

Väsimus: alkohol tekitab inimeses väsimust ja uimasust, mistõttu ei märka ta seda ise sama kiiresti kui kainena.

Võimeid mõjutavate ravimite kasutamine

Osal ravimitel võib olla sarnane mõju nagu alkoholil ja muudel joovastavatel ainetel. Kui kaugpiloot tarbib ravimeid, peab ta suutma vastutustundlikult hinnata oma võimeid ja piire.

Lennutamine on keelatud, kui drooni käitamine muutub ravimite tõttu ohtlikuks. See kehtib ka retseptiravimite kohta. Sagedased kõrvaltoimed on näiteks vähenenud tähelepanuvõime, pikem reageerimisaeg ja halvenenud otsustusvõime.

Ravimite mõju on erinev – osa mõjub ainult alguses, osa pidevalt või ainult siis, kui nende tarvitamine lõpetatakse. Lisaks võib mitme ravimi või alkoholi ja ravimi koos tarbimine nende mõju tugevdada või muuta.

Ravimite kasutamise korral peab teadma järgmist:
– Ravimitel võib olla inimvõimetele sama mõju kui alkoholil ja uimastitel.
– Ravimid võivad mõjutada tähelepanuvõimet, reageerimisaega ja otsustusvõimet.
– Mitme ravimi või alkoholi ja ravimi koostoime võib mõju tugevdada.

Kas kaugpiloot on piisavalt puhanud?

Lennutamise ajal peab kaugpiloot olema hästi välja puhanud, et ta ei kujutaks endast ohutusriski. Väsimus halvendab keskendumis-, reageerimis- ja otsustusvõimet, koordinatsiooni ning võimet tajuda sensoorset teavet. Drooni lennutamine väsinuna on sama ohtlik ja sellel võivad olla samasugused tagajärjed kui drooni lennutamisel joobeseisundis.

Väsimusest põhjustatud õnnetuste oht on suurem öösel, pimedas, lennu lõpupoole või alkoholi, uimastite või muude joovastavate ainete mõju all olles.

Drooni lennutamisel kaua aega järjest võib tähelepanu ajapikku väheneda – kaugpiloot võib hakata muudest asjadest mõtlema, unistama või isegi tukkuma jääda. Need on väsimuse levinud tundemärgid, millesse tuleb suhtuda tõsiselt. Kui kaugpiloot märkab, et ta tähelepanu hakkab hajuma, peab ta pausi tegema – 20 minutist puhkusest võib piisata.

Kui inimene pole piisavalt maganud, võib ta jääda mikrounne. Mikroune puhul jääb inimene väga lühikeseks ajaks magama ning see võib juhtuda igal ajal ja igal pool. Kui see juhtub valel ajal, võivad sellel olla halvad tagajärjed, eriti õhus lennutatava drooni puhul.

Väsimuse ja selle tagajärgede vältimine

– Kaugpiloot peab olema puhanud ja magama küllaldaselt.
– Väsimuse märke tuleb võtta tõsiselt. Eriti tähelepanelik tuleb olla lennutamise lõpus ja öösel või pimedas lennutades.
– Lennud peavad olema pigem lühikesed kui pikad.
– Pauside tegemine on vajalik. Taastumiseks võib piisata 20-minutilisest puhkusest.

Nägemine – kõige tähtsam meel

Inimene tajub kõige suuremat osa vajalikust teabest silmadega ja nägemine on meel, mis on ka lennutamise ajal kõige vajalikum. Paljudel inimestel on mingit tüüpi nägemispuue, mis võib märkamatult edasi areneda. Sel põhjusel tasub käia regulaarselt nägemiskontrollis, soovitatavalt kord aastas. Kui kaugpiloot vajab prille või kontaktläätsesid, peab neid lennutamise ajal kasutama.

Kaks protsenti teravust

Tsentraalne nägemine on see nägemisvälja osa, mis on fookuses. Tavaliselt on nägemisväli 180 kraadi, millest tsentraalne nägemine moodustab ainult ühe kuni kaks protsenti. See tähendab, et ainult kaks protsenti inimese nägemisest on terav ning ülejäänu on udune.

Perifeerne nägemine

Perifeerne nägemine võimaldab inimesel näha ka seda, mis on fookusest väljas – nägemisvälja uduseid osi. See võimaldab märgata liikumist ja tuvastada takistusi või ohte, mis on drooni lennutamise ajal fookusest väljas.

Pimedas on nägemine kehvem

Lisaks sellele, et pimedus tekitab inimeses väsimust, muudab see ka nägemise halvemaks. Seega peab pimedas lendamise puhul olema tähelepanelikum. Paljud inimesed on pimedas lühinägelikud, sest silmaläätsel on raske kohaneda, kui valgust pole piisavalt. Samuti muutub lääts paljudel juhtudel aja jooksul vähem elastseks, mistõttu võib öösel nägemine vanemaks saades halveneda. Osa inimesi ei näe üldse pimedas, tavaliselt juba sünnist saadik. Seda nimetatakse nüktaloopiaks ehk kanapimeduseks.

Halva öönägemise puhul on ka suurem tõenäosus, et ere valgus pimestab kaugpilooti. Seetõttu tuleb olla ereda valguse suhtes ettevaatlik. Silmadel on keeruline kohaneda pimedatest oludest valgetesse minnes ja vastupidi.

Tehnoloogia peab olema keskkonnale kohandatud. Kui drooni lennutamise ajal on väljas pime, on võimalik vähendada raadiosaatja ekraani heledust. Kui väljas on aga väga ere valgus, võib olla vaja ekraanivarju.

Taeva visuaalne kontroll

Kui drooni lennutatakse visuaalse otsenähtavuse piires, on droon selgelt näha ning jälgima peab ka ümbritsevat õhuruumi. See tähendab, et õhuruumi peab kindlasti õigesti visuaalselt kontrollima.

Inimese silmad näevad kõige paremini siis, kui nägemine on fookuses ja silm saab kasutada kõiki kollatähnil tihedalt koos asuvaid nägemisrakke (kolvikesed asuvad siin tihedamalt koos kui mujal silmas ja need suudavad detaile tuvastada palju paremini kui kepikesed). Inimene tajub liikumist kõige paremini perifeerse nägemise abil, mitte ringi vaadates. (Perifeerse nägemise jaoks tähtsad kepikesed muudavad pildi uduseks, kuid on liikumise suhtes tundlikumad kui kolvikesed.)

Õhuruumi tõhusaks visuaalseks kontrolliks on hea liigutada fookust süstemaatiliselt mitme punkti vahel taevas, mitte lihtsalt ringi vaadata.

Visuaalse kontrolli ajal peab drooni ja seadmete vaatamist harjutama, et kaugpiloot suudaks vaadata regulaarselt kõiki kolme osa: drooni, juhtseadet ja ümbrust. Seda meetodit kasutavad lennukipiloodid ja selleks peab korraks vaatama juhtseadet, enne kui pilk jälle taevasse suunatakse. Kui kaugpiloot peab juhtpulti veidi kauem vaatama, võib ta seda teha, aga seejärel tuleks suunata pilk kiiresti droonile, et vältida pimestumist. See vajab veidi harjutamist, aga kui kaugpiloot selle selgeks saab, on ta palju ohutum nii teistele kui ka endale.

Millele peab tähelepanu pöörama?

– Teiste õhusõidukite otsimiseks ei tohiks silmadega lihtsalt ringi vaadata.
– Fookus tuleb suunata ühte punkti ja vahetada seda mitme punkti vahel taevas.
– Taeva jälgimist tuleb harjutada, kuni see on selge.
– Tähelepanu – alasse saabuv teine õhusõiduk võib liikuda väga kiiresti, mistõttu on tähtis seda võimalikult vara märgata!

Harjutamine teeb meistriks

Mida kogenum on kaugpiloot droonide lennutamises, seda parem on tema visuaalse kontrolli oskus. See muudab riskide märkamise ja keeruliste olukordade lahendamise lihtsamaks.

Teabe valesti tõlgendamine

Kui nähtavus on lennu ajal halb või on kaugpiloot väsinud, on võimalus, et aju tõlgendab teavet valesti. Optiliste illusioonide tõttu võib kaugpiloot olukordi või kaugusi valesti hinnata. See on veel üks põhjus, miks peab lennutamise ajal olema puhanud!

Värvipimeduse eri tüübid

Kõige levinum värvipimeduse tüüp on punase-rohelise värvipimedus. See on sageli kaasa sündinud. Seda tüüpi värvipimeduse tõttu on raske eristada punast ja rohelist, aga ka värve, mis sisaldavad punast või rohelist. Näiteks võib olla keeruline eristada pruuni ja rohelist, sest pruun on punase ja rohelise segu, või sinist ja lillat, sest lilla on punase ja sinise segu.

Üks värvipimeduse tüüpe on sinise-kollase värvipimedus. Võib tunduda, et selle tõttu on raske eristada kollast ja sinist, kuid see pole nii. Sellise värvipimeduse puhul on raske eristada värve, mis asuvad värviskaalal kollase ja sinise vahel. Kollane võib näida roosana, sinine rohelisena jne.

Kolmanda värvipimeduse tüübi puhul, mis on väga haruldane, näeb inimene kõike halltoonides.

Muud drooni lennutamiseks tähtsad meeled

Kuulmist on vaja selleks, et kuulda, kas miski võib häirida lendu või lennuteekonda, näiteks päästeteenistus, teised õhusõidukid, linnud, vesi ja loomulikult ka veidrad helid, mis annavad märku veast, mis võib põhjustada rikke või muu õnnetuse. Seega ei tohi lennutamise ajal kuulata kõrvaklappidest muusikat ega muud sarnast.

Kompimismeele abil saab kontrollida, kas kõik drooni osad on korralikult kinnitatud. Osa raadiosaatjaid vibreerib hoiatavalt, kui miski peaks juhtuma sel ajal, kui droon on õhus.

Haistmismeele abil on võimalik tunda ootamatut põlemislõhna.

Kuidas teised inimesed kaugpilooti mõjutavad?

Rühma kuulumine mõjutab ühel või teisel viisil peaaegu kõiki. Seda nimetatakse rühmasurveks ja see võib olla nii negatiivne kui ka positiivne. Sellest hoolimata on tähtis, et kaugpiloot usaldaks oma oskusi ja lennutaks vastutustundlikult.

Negatiivne rühmasurve

Mõnes sotsiaalses kontekstis tunneb inimene, et ta ei taha välja paista, teistele arana tunduda või tal on lihtsalt raske öelda „ei“. See on negatiivne rühmasurve. Selle tõttu võib kaugpiloot lennutada riskantsemalt ja teha asju, mis on teadlikult valed, näiteks juua alkoholi enne drooni lennutamist või selle ajal.

Positiivne rühmasurve

Positiivne rühmasurve iseloomustab sotsiaalseid olukordi, kus inimene saab olla enda ja teistega aus. Ta ei pea tundma survet, et peab tegema midagi teadlikult valet, ja võib isegi teha paremaid otsuseid.

Kuidas igaüks ise käitub?

On tähtis, et iga inimene käituks vastutustundlikult ega üritaks survestada teisi tegema drooni lennutamise ajal midagi, mida nad ei taha teha.

Eri õpimeetoditel on eri tulemus

Õpitu süvitsi mõistmine

Nagu nimetusest ilmneb, mõistab inimene struktureeritud süvaõppe puhul õpitut ja loetut süvitsi. Ta mõistab reeglite taga peituvat loogikat, aga ka konteksti ja põhjuseid tervikuna. See meetod aitab teadmistel kinnistuda ja saada drooni tegeliku kasutamise loomulikuks osaks.

Õpitu unustamine kohe pärast õppimist

Struktureeritud süvaõppe vastand on pinnapealne õppimine. Kui teadmised õpitakse pähe kiiresti ja ainult sellisel määral, et läbida teooriaeksam, ei jää need arvatavasti pikemaks ajaks meelde.

Vältimatu eeskuju

Alateadlikku õppimist teiste inimeste tegevust jälgides kutsutakse jäljendamise teel õppimiseks. Paljudel juhtudel on see vältimatu, mistõttu on tähtis näidata head eeskuju.

Kogenud või lihtsalt liiga mugav?

Tihti aitab parimate oskuste kujunemisele kaasa kogemus. Piisavalt palju drooni lennutades suudab inimene lõpuks drooni automaatselt käitada. Seda nimetatakse üleõppimiseks. See on peamiselt positiivne – kaugpiloot suudab drooni lennutada tegevusele endale väga palju tähelepanu pööramata. Selle asemel saab ta keskenduda ümbrusele, märgata ohte ja kavandada aegsasti järgmist tegevust.

Kui kaugpiloot muutub aga liiga mugavaks, väheneb ta tähelepanu, sest ta usaldab liiga palju oma võimeid ja oskusi. Lisaks suhtutakse drooni lennutamisse sageli samas kohas iseenesestmõistetavalt ega olda enam piisavalt valvas. Seda nimetatakse tõenäosusõppeks. See ei ole aga ainult negatiivne: kaugpiloot õpib ka seda, mida alalt oodata ja mida seal vaja on.

Kuidas mõjutab kaugpilooti automatiseerimine?

Tehnoloogia kiire areng lennunduses ja mehitamata õhusõiduki süsteemides on toonud kaasa automatiseerimise, muutes kaugpiloodi tööviise. Drooni käsitsi lennutamise asemel jälgib kaugpiloot regulaarselt eri süsteeme ja lendu ning sellel on oma eelised ja puudused. Automatiseerimine on parandanud tõhusust ja ohutust, kuid see on inimvõimetele katsumuseks. Kaugpiloot peab teadma, kuidas automatiseerimine mõjutab tema oskust drooni ohutult lennutada.

Mis on automatiseerimise eelised?

Automatiseerimise üldine eelis seisneb kaugpiloodi töökoormuse vähendamises nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Näiteks muudab koju naasmise funktsioon (RTH) lihtsamaks nii drooni tagasi lennutamise kui maandamise, mis aitab piloodil veenduda paremini selles, et maandumisala on tühi. Järgne-mulle-režiim on samuti funktsioon, mis pilooti aitab. Täpsem navigeerimine on veel üks automatiseerimise positiivseid aspekte.

Kuidas mõjutab automatiseerimine kaugpiloodi võimeid?

Automatiseerimine vähendab juhtimisvajadust, kuid kaugpiloot peab siiski lennus osalema ja olema valmis reageerima, kui miski valesti läheb. Inimestele ei meeldi rutiini järgida. Drooni jälgimine ei ole stimuleeriv ja mõjub tähelepanule halvasti. Kui miski läheb valesti ja see tekitab näiteks drooni RTH-funktsiooni tõrke, peab kaugpiloot kiiresti olukorda hindama, langetama otsuse ja lülitama sisse käsijuhtimise, mis võib olla talle raske. Käelised oskused (näiteks drooni lennutamise oskus) halvenevad, kui neid ei kasutata, ja see võib mõjutada piloodi olukorrateadlikkust negatiivselt. Näiteks ei pea RTH-funktsiooni puhul muretsema pidurdusteekonna pärast eri tingimustes, millega peab aga kindlasti arvestama käsitsi maandamise puhul.

Automatiseeritud funktsioone võib sobivas olukorras kasutada, kuid aeg-ajalt peaks drooni ka käsitsi juhtima, et lendamisoskus säiliks. Automatiseerimisvigu võib olla raske tuvastada olenevalt sellest, kui keerulised on drooni automatiseeritud funktsioonid. Paljud neist toimuvad taustal ega ole kogu aeg nähtavad. Seetõttu võib olla keeruline mõista automaatika käitumise loogikat ja näha ette selle järgmist sammu. Kui lennu ajal ei olda valvas, võidakse ka erinevaid häireid märgata liiga hilja. Drooni automatiseeritud funktsioonide hea tundmine on väga tähtis.

Automatiseerimine võib tekitada petliku ohutustunde. Võib tekkida kiusatus usaldada täielikult automaatikat, mis töötab suurema osa ajast veatult. Alati peab teadma oma drooni asukohta, kuhu see läheb ja mis võib järgmisena juhtuda. Meeles tuleb pidada, et tähelepanu ja käsitsi juhtimise oskus on tähtsad drooni ohutuks lennutamiseks. Samuti tuleb silmas pidada, et ohutu droonilennutamise eest vastutab alati kaugpiloot, mitte automaatika. Kaugpiloot on lennundusohutuse väga tähtis osa!

Millele peab tähelepanu pöörama?

– Lennuoskust tuleb hoida – kaugpiloot peab vahetama käsitsi ja automaatse juhtimise vahel.
– Kaugpiloot peab olema kursis oma drooni automatiseeritud funktsioonidega (ehk režiimidega), nende võimaluste ja piiridega.
– Automaatikat ei tohi pimesi usaldada – lendu tuleb jälgida. Kahtluse korral tuleb kasutada käsitsi juhtimist!
– Kaugpiloot peab olema vaimselt valmis hädaolukordadeks ja selleks, kuidas neid kõige paremini lahendada.
– Ohutu droonilennu eest ei vastuta automaatikaseadmed, vaid kaugpiloot!

Riski teadlikkus – oskus, mida peab harjutama

Mis mõjutab riskiteadlikkust?

Riskivalmidust mõjutab mitu tegurit, näiteks loeb palju see, kui kogenud on inimene olukorra, drooni või keskkonna kontrollimises. Kaugpiloot peab riske silmas pidama ja olema teadlik sellest, mis võib tema riskiteadlikkust ja seeläbi tema otsuseid mõjutada.

Inimestel on kalduvus alahinnata riske, mille tagajärjed selguvad hiljem, näiteks tuulesuuna väike muutus, mis muutub kodupunkti naasmise ajal tugevaks vastutuuleks, võib kulutada akut oodatust rohkem ja piirata kaugpiloodi võimalusi.

Üsna tavaline on riskide (kas teadmatu või tahtlik) eiramine või väiksemaks mõtlemine, sest tuntakse tugevat soovi alustatu lõpule viia. Näiteks võidakse panna suur rõhk eesmärgi täitmisele, mis võib lõppeda sellega, et lendu ei lõpetata õigel hetkel. Vältimaks olukorda, kus võib tekkida otsustamisraskusi eesmärgi täitmise ja koju naasmise vahel, peab seadma selge töökorra ning seda järgima. Näiteks aku tühjenemisel teatava tasemeni peab drooni kindlasti maandama ja akut ei tohi lasta tühjeneda sellest tasemest allapoole hoolimata eesmärgi täitmiseni jäänud ajast. Igal hetkel võib juhtuda midagi ootamatut. Samuti on tähtis seada isiklikud piirid ja neid alati järgida.

Millele peab pöörama erilist tähelepanu?

– Kaugpiloot peab alati teadma oma piire, neist ei tohi üle astuda ega võtta asjatuid riske.
– Järgima peab kehtivaid käitamisprotseduure, sest need on kehtestatud nii piloodi kui ka teiste kaitseks.
– Isiklikud piirid. Kaugpiloot peab seadma piiri, mis ei ületa tema võimeid ega riku käitamisprotseduure.
– Isegi kui eesmärk on tähtis, on lennuohutus siiski kõige tähtsam!

Inimesed muutuvad tavaliselt kogemuse kasvades enesekindlamaks, mis võib viia piiride ületamiseni ning lõpuks liigsete ja asjatute riskide võtmiseni. Kui inimene on sattunud tihti ohtlikku olukorda ja ilma halbade tagajärgedeta, on suur tõenäosus, et ta võtab veelgi suuremaid riske, millega kaasneb keeruline, turvalisust ohustav olukord.

Inimesel peab olema olukorrast ülevaade, et ta saaks otsustada, kas võimalik on ka mõni ohutum valik. Varasemad õnnestumised ei taga edaspidi turvalisust, vaid iga lend on oma ohtude ja katsumustega ainulaadne.

Selles peatükis käsitletakse ohutu droonilennu kavandamist ja käitamist. Vigade vältimiseks on kasulik õppida selgeks kindel rutiin. Kaugpiloodil on enne lendu, lennu ajal ja pärast seda kindlad kohustused. Samuti peab ta teadma, kust leida teavet lendu mõjutavate tegurite kohta.

Millised on kaugpiloodi kohustused?

Enne lendu peab kaugpiloot veenduma, et tema pädevustunnistus kehtiks, ja kandma seda kaasas terve lennu kestel. Pädevustunnistus väljastatakse siis, kui kaugpiloot läbib edukalt koolituse ja veebipõhise teooriaeksami. Tunnistus kehtib viis aastat alates väljastamise kuupäevast.

Enne iga lendu peab saama ülevaate alast, kus kavatsetakse lennutada. Kas seal on takistusi või inimesi? Milline on ala ja õhuruum? Kas seal kehtivad piirangud või võib seal drooni vabalt lennutada? Kõike eelnimetatut peab enne lendu kontrollima ja lennu ajal meeles pidama.

Kaugpiloot peab veenduma, et droon oleks kindlasti töökorras – see võib tunduda iseenesestmõistetavana, kuid on ülimalt tähtis õnnetuste ärahoidmiseks. Selle peatüki lõpus on näited praktilistest kontrollnimekirjadest – neid nimekirju võib kasutatava droonitüübi järgi kohandada ning need tuleb enne ja pärast iga lendu läbi käia.

Mida enne lendu silmas pidada?

– Kaugpiloot peab kandma kaasas kehtivat pädevustunnistust.
– Kaugpiloot peab olema teadlik droonilennutamise alas kehtivatest piirangutest.
– Kaugpiloot peab uurima lennatavat ala, et näha, kas seal on takistusi või inimesi.
– Kaugpiloot peab veenduma, et droonisüsteem oleks töökorras.
– Kaugpiloot peab veenduma, et drooni kaal ei ületaks oma klassi suurimat lubatud kaalu.

Droon peab lennu ajal olema kaugpiloodi visuaalse otsenähtavuse piires. Kaugpiloot peab jälgima ala, kus ta drooni lennutab, et vältida kokkupõrkeid teiste õhusõidukitega. Meeles peab pidama, et kaugpiloot peab alati teed andma, sõltumata teise õhusõiduki tüübist. Kui kaugpiloot või tema droon on mingilgi viisil ohtlik inimestele, loomadele või keskkonnale, peab kaugpiloot kõige ohutumal ja kontrollitud viisil kohe lennu katkestama. Ta peab olema puhanud ning tal ei tohi olla haigusseisundit, mis mõjutaks tema kontrolli lennu üle. Drooni ei tohi lennutada alkoholi ega muude psühhoaktiivsete ainete mõju all. Droonisüsteemi peab alati kasutama tootja kasutusjuhendi järgi.

Kaugpiloodi kohustused lennu ajal

– Kaugpiloot ei tohi tarbida alkoholi ega muid psühhoaktiivseid aineid.
– Kaugpiloot peab olema puhanud ja miski ei tohi tema lennuvõimet mõjutada.
– Kui lend kujutab ohtu teistele õhusõidukitele, inimestele, loomadele või keskkonnale, peab lennu katkestama.
– Kaugpiloot peab teadma lennatavas alas kehtivaid reegleid ja piiranguid.
– Droonisüsteemi peab kasutama tootja kasutusjuhendi järgi.
– Lennutamine on keelatud aladel, kus käivad päästetööd, välja arvatud juhul, kui päästeteenistus on selleks loa andnud.

Mida peab tegema enne lennu alustamist?

Lennu ülevaatamine

Planeeritud teekonna peab kõigi osalejatega üle vaatama. Tuleb veenduda, et stardikohas ei oleks takistusi ega inimesi ja väljastatud oleks teave lennu toimumise kohta. Soovituslik on kanda ohutusvesti ja võimaluse korral paigaldama ka teavitava sildi toimuvast lennutamisest.

Kui lennus osaleb mitu inimest, peab iga inimese ülesanne olema selge enne alustamist. Näiteks on kasulik peale kaugpiloodi kaasata ka vaatleja, kes pöörab erilist tähelepanu ümbrusele. Vaatleja aitab kaugpiloodil märgata ohte ja tagada, et keegi teine ei viibiks alas. Samuti saab ta vastata möödujate küsimustele, telefonikõnedele jne, et kaugpiloot saaks segamatult tööd teha.

Ülesandest hoolimata on tähtis, et osalejad oleksid puhanud ega oleks alkoholi, teiste joovastavate ainete või muude ainete mõju all, mis mõjutavad nende otsustus- või tähelepanuvõimet.

Droonisüsteemi kontrollimine

Enne alustamist peab veenduma, et terve droonisüsteem oleks õigesti seadistatud ja nii riistvara kui ka tarkvara oleks töökorras.

Eelkõige peab kontrollima akutaset – nii raadiosaatjad kui ka droonid peavad enne iga lendu olema täis laetud.

Samuti peab veenduma, et alas ei oleks sageduslikke häireid, mis videot või vastuvõtjat mõjutaksid, ning mälukaart (SD-kaart), foto- ja videoseadmed oleksid paigaldatud ja töökorras. Vajaduse korral tuleb ka kompass kalibreerida.

Kõigepealt tuleb käivitada raadiosaatja ja seejärel droon (vastupidisel käivitamisel võib harvadel juhtudel aktiveeruda RTH-funktsioon, kui droon ei suuda raadiosaatjaga ühendust luua). Viimasena tuleb käivitada muud seadmed.

Kui droon on sisse lülitatud, tuleb käivitada kaamera ja veenduda, et kõik kaamera sätted oleksid õiged: foto, video, FPS (kaadrid sekundis), värvisüsteem (NTSC/PAL) jne.

Kas kõik juhtelemendid on neutraalasendis? Kui jah, on droon lendamiseks valmis.

Drooni ja selle varustust peab kontrollima hoolikalt enne iga lendu. Kui sama mehitamata õhusõidukit lennutab mitu inimest, on kasulik määrata tehnilise poole eest vastutav isik. Allpool olevas alampeatükis „Kontrollnimekirjad“ on toodud näited selle kohta, kuidas drooni enne iga starti visuaalselt kontrollida.

Lennuala kontrollimine

Kui kaugpiloot ei tunne lennuala, peab ta enne kaardi või satelliidikujutiste abil sellega tutvuma ja kontrollima NOTAM-teadetest seal kehtivaid reegleid. Kindlasti tuleb veenduda, et ei lennataks loomade lähedal ja et võimaluse korral oleks võimalik inimestest eemale hoida. Üldiselt on hea vältida inimeste kogunemiskohti, näiteks parke, puhkealasid ja kohti, kus korraldatakse spordivõistlusi või muid üritusi.

Ilma loata ei tohi lennata üle kõrvaliste inimeste ega mitte mingil viisil reegleid rikkuda. Kui lend toimub tsoonis, kus on vaja lendamiseks luba, tuleb see luba saada ettenähtud üksuselt.

Et vältida õnnetusi ja lennuandmete edastamise takistamist, peab võtma arvesse topograafiat ja hoidma drooni kogu aeg nägemisulatuses. Kaugpiloot peab lugema drooni kasutusjuhendist, kuidas hädaolukorras mootorid õhus välja lülitada ja sooritada vajaduse korral nii-öelda ettekavatsetud hädamaandumine/avarii.

Tuleb meeles pidada, et drooni andureid võivad häirida säravad pinnad, näiteks veepinnad, klaas või mosaiigilt peegelduv valgus. Selle tagajärjel võib droon kaotada kontrolli oma asukoha ja kõrguse üle, mis võib omakorda viia avariini. Kui drooni soovitakse lennutada järve, mere, tiigi või muu veekogu kohal, peab drooni all asuvad andurid välja lülitama.

Stardikoha valimine

Stardikoha valimisel peab olema hoolikas, et start ja maandumine oleksid turvalised. Pind peab olema tasane, seal peab olema piisavalt ruumi ning see peab asuma takistustest ja inimestest eemal. Vältida tuleb kruusaseid pindu. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb kasutada stardiplatvormi.

Välja tuleb vaadata ka alternatiivsed stardi- ja maandumiskohad juhuks, kui peab tegema hädamaandumise.

Ilmastikutingimuste kontrollimine

Enne lendu tuleb kontrollida temperatuuri, tuult, udu ja pilvisust ning pidama meeles, et kui temperatuur langeb külmumispunktist allapoole, võib see akudele halvasti mõjuda. Külmumispunktist madalama temperatuuri puhul peavad kaugpiloodil olema põhjalikud teadmised akude kohta ning ta peab teadma, kuidas temperatuur akusid mõjutab. Samuti peab neid enne lendu soojas hoidma.

Niiskes õhus võib külmumistemperatuuridel koguneda propelleritele jää, mis suurendab tuntavalt avariiohtu.

Meeles tuleb pidada, et tuulekiirus on kõrgemal sageli suurem.

Enne starti

Lennu ülevaatamine. Kes on kaugpiloot ja mis on teiste seotud inimeste ülesanded? Mis on lennu eesmärk?

Droonisüsteemi kontrollimine: propellerid, akude tase, transpordikaitse, stabilisaatori ja kompassi kalibreerimine. Kui see funktsioon on olemas, tuleb seada RTH ja selle kõrgus ning kontrollida veateateid.

Lennuala: tegema peab riskianalüüsi. Kas läheduses on maste, puid või inimesi? Kas esineb häiringuallikaid, näiteks metalli või antenne? Vee kohal lennates tuleb andurid välja lülitada. Samuti peab suutma tagada ohutu vahe inimeste ja hoonetega, järgides lennutatava drooni klassile kehtestatud reegleid. Kaaluma peab ka vajadust paigaldada aed või sildid või kaasata ohutuse tagamisse teisi isikuid.

Stardikoht: stardikoht peab olema tasasel pinnal ja selle ümber peab olema palju ruumi.

Ilm: kontrollida tuleb temperatuuri, tuule suunda ja kiirust ning turbulentsi ja udu tekkimise ohtu.

Mida lennu ajal silmas pidada?

Lennu alustamine

Mitme propelleriga drooni lennutamisel peab drooni kõigepealt kontrollima madalal kõrgusel lennutades. Selleks tuleb droon viia ligikaudu viie meetri kõrgusele maast ja lasta sellel seal hõljuda. Kuulata tuleb ebatavalisi helisid ning kontrollida, kas droon allub juhtimisele tavapäraselt ja akutase on piisav. Lõpetuseks tuleb veenduda, et GPS töötaks korralikult.

Lennu ajal

Kaugpiloot peab hoidma sõrmi kogu aeg raadiosaatjal. Samuti peab veenduma, et raadiosaatja antennid oleksid signaalide parima vastuvõtmise jaoks suunatud õigesti drooni poole. Eriti tähtis on see pika vahemaaga lendude puhul.

Avatud kategoorias ei tohi lennata kõrgemale kui 120 meetrit maapinnast ja droon peab olema kogu aeg vaateväljas. Samuti peab alati olema teadlik drooni all ja ümber olevast alast. Tõusta tuleb optimaalsele kõrgusele, et vähendada ohte ja müra ning vältida inimeste, elektriliinide ja hoonete kohal lendamist. Enamasti ei ole inimeste kohal lendamine lubatud. Kaugpiloot peab kontrollima oma drooniklassile kehtivaid tingimusi.

Lisaks ei tohi sekkuda käimasolevatesse tegevustesse ega päästetöödesse, välja arvatud juhul, kui päästeteenistus seda lubab. Kui alale läheneb helikopter või muu madalal lendav õhusõiduk, peab drooni kohe maandama. Kui alasse sisenevad inimesed või loomad, tuleb liikuda neist eemale ohutusse kohta ja oodata, kuni ala jälle tühi on. Kui see pole võimalik, peab lennu katkestama ja drooni maandama.

Valmisolek hädaolukordadeks

Hädaolukord võib juhtuda väga ettearvamatult, mistõttu tuleb selleks alati valmis olla. Hädaolukord võib juhtuda droonisüsteemi või konstruktsiooni vea tõttu, aga ka loodusjõudude tagajärjel. Allpool on toodud näited võimalikest olukordadest.

Kompassi häired

Kompassi töö võib olla häiritud alades, kus asuvad kompassis elektrilisi häireid põhjustavad objektid, näiteks elektrijuhtmed, antennid või suured metallobjektid. Droon tuleb lennutada kõrgemale. Seejärel on võimalus, et häired vähenevad ja droon leiab magnetkursi. Samas tuleb meeles pidada, et droon peab jääma kuni 120 meetri kaugusele maapinnast.

Mootori rike

Droonidel on erinev mootorite arv, mistõttu käituvad need mootori rikke korral erinevalt. On tõenäolisem, et väiksema mootorite arvuga väike droon kukub mootori rikke korral alla, kuid suurema mootorite arvuga (vähemalt kuus) suured droonid võivad olla võimelised õhus püsima ja turvaliselt maanduma. Fikseeritud tiivakinnitusega drooni puhul saab selle rikke korral tiibade abil sujuvalt ilma mootoriteta maandada.

Osal droonitüüpidel on automaatne pöörlemisfunktsioon, mis aktiveeritakse mootori rikke korral. See tähendab, et droon hakkab maapinnale kukkumise asemel pöörlema, maandudes seetõttu pehmemalt. Tänu sellele on piloodil ja teistel alas viibivatel inimestel rohkem aega kukkuva drooni eest varju otsida. Seetõttu peab kaugpiloot uurima, kuidas tema droon töötab ja milleks see võimeline on.

Jäätumine

Jäätumiseks nimetatakse jää kogunemist propelleritele. Kui see juhtub, ei tekita propellerid ohutu lennu jaoks piisavalt energiat, mis võib halvimal juhul põhjustada avarii. Osal droonidel on ohutusfunktsioonid, mis aktiveeruvad jäätumistingimustes. Nende mõjul maandub droon automaatselt. Drooni vertikaalset kiirust ei ole automaatse maandumise ajal võimalik muuta, kuid takistuste vältimiseks saab juhtida selle lennuteed.

Raadiosaatja kaotab drooniga ühenduse

Raadiosaatja ja drooni vaheline ühendus võib katkeda. On tähtis, et RTH-funktsiooni aktiveerimise puhuks oleks automaatselt kodupunkti naasmiseks seatud ohutu kõrgus.

Veel peavad olema valitud RTH seaded ja stardikoht, mis on selleks olukorraks kõige sobivamad. Näiteks kui droon lendab vee kohal ja kaugpiloot on liikuvas paadis, võib olla parem, kui droon ei lenda tagasi stardikohta, sest muidu maanduks see vette. Sellisel juhul on parem, kui droon järgneb raadiosaatjale. Selleks tuleb lennu ajal valida uus kodupunkt. Kasulik on lisada see lennueelsesse kontrollnimekirja, et kaugpiloot oleks alati valmis RTH-funktsiooni aktiveerumiseks.

Uudishimulikud linnud kokkupõrkekursil

Õhuruumis on tähtis panna tähele teisi õhusõidukeid, aga ka linde. Linnud on sageli uudishimulikud, vahel lausa agressiivsed, segades lendu ja olles ohtlikud. Vee kohal lennates peab pidama silmas, et lindudele meeldib lennata madalal ja veepinna lähedal. Kui drooni ümber lendavad uudishimulikud või agressiivsed linnud, peab mõtlema maandumise ja lennu katkestamise peale.

Maandumine

Maanduda on võimalik nii automaatselt kui ka käsitsi juhtides. Sageli kasutatakse selleks RTH-funktsiooni, mille abil lendab droon automaatselt tagasi stardikohta või raadiosaatja juurde ja maandub automaatselt. Alati võib kaugpiloot maandumise ka ise käsitsi üle võtta.

Kaugpiloot peab veenduma, et maandumisalas ei oleks takistusi ega ohte. Kui see on tehtud, tuleb droon takistustest ja inimestest ohutul kaugusel maapinnale juhtida. Fikseeritud tiivakinnitusega drooni jaoks on vaja suuremat ala, kus ei ole puid ega maju.

Lõpuks tuleb droon välja lülitada ja sellega on maandumine sooritatud.

Lennu ajal

Lennu alustamine: kuulata tuleb ebatavalisi helisid ning kontrollida, kas raadiosaatja ja GPS on töökorras ning akutase on piisav.

Lennu ajal: raadiosaatjat tuleb hoida õigesti ning drooni ei tohi lennutada kõrgemal kui 120 meetrit maapinnast ega loomade, inimeste ja hoonete kohal. Päästetöödesse ei tohi sekkuda.

Valmisolek hädaolukordadeks: kompassi häirete korral tuleb lennata kõrgemale (kuid mitte kõrgemale kui 120 m). Kaugpiloot peab teadma, kuidas droon mootori rikke või propellerite jäätumise korral töötab. Tuleb veenduda, et valitud oleks sobivad RTH sätted, ja püsida lindudest ohutul kaugusel.

Maandumine: maanduda saab nii käsijuhtimisel kui ka automaatselt ning seda tuleb teha takistustest ja inimestest ohutul kaugusel.

Pärast lendu

Pärast maandumist

Kui droon on maapinnale juhitud ning droon ja muud seadmed on vajaduse korral välja lülitatud, peab kaugpiloot vastavalt käitamisalast teavitama ka lennuliiklusteeninduse üksust lennu lõppemisest. Samuti peab kaugpiloot täitma logiraamatut või registreerima lennu muul viisil. Kui lennu ajal toimus õnnetus või kokkupõrge, peab sellest teavitama Transpordiametit.

Drooni kontrollimine

Kaugpiloot peab visuaalse vaatluse teel veenduma, et ei esineks kere, kaablite või propellerite kahjustusi ega ebatavalist kulumist. Kõik lahti tulnud osad, nagu kruvid, kinnitused ja liited, tuleb kõvasti kinnitada. Propellerite pööramisel ei tohi need erilist heli tekitada. Krõbisev heli võib viidata sellele, et mootori kuullaagritel on mustus. Kui propellerid on mis tahes viisil kahjustatud, peab need välja vahetama.

Alampeatükis „Kontrollnimekirjad“ on näited visuaalse kontrolli nimekirjast, mille saab enne ja pärast iga lendu läbi käia.

Akud

Akusid peab hoolikalt hooldama. Pärast iga lendu tuleb need eemaldada ja esimesel võimalusel laadida. Akusid peab hoidma pimedas, jahedas ja ohutus kohas tulekindlal pinnal. Kui akusid ei laeta nii, et neil oleks võimalus hoiurežiimi jaoks tühjeneda, vaid jäetakse need liiga tühjana (alla 10%) seisma, võivad need püsivalt kahjustuda ja olla lendamiseks ohtlikud.

Kontrollnimekirjad

Kaugpiloot peab muutma kontrollnimekirjade läbivaatamise enne ja pärast lendu harjumuseks, tagamaks, et lend kulgeb võimalikult sujuvalt ja ohutult. Nimekirjad on erinevad, kuid neid võib drooni järgi kohandada. Allpool on toodud mõni näide nimekirjadest.

Visuaalne kontroll

  1. Kas keres on pragusid, kokkupandavate osade liitekohtades on lõtk või esineb muud taolist?
  2. Kas propellerid teevad ebatavalist heli, kui neid sõrmega pöörata? Krõbisev heli võib viidata sellele, et mootori kuullaagritel on mustus.
  3. Kas kruvid, kinnitused või liited on lahti või kahjustatud? Vajadusel tuleb need välja vahetada.
  4. Kas propellerid on kahjustatud, näiteks on neis pragusid? Kunagi ei tohi lennata kahjustatud propelleritega.
  5. Kas mõni kaabel on lahti või kahjustatud?
  6. Kas mõni ühendus on lahti või kahjustatud?
  7. Kas propellerite kinnitused, kruvid ja lukud on tugevasti kinni? Kaugpiloot peab veenduma, et need oleksid korralikult kinni.

Kompassi kalibreerimine

Kompassi kalibreerimisel tuleb alati järgida drooni juhendis olevaid tootja juhiseid. Kui kaugpiloot peab kompassi kalibreerima, aga tal puudub ligipääs juhendile, võib ta järgida alltoodud üldjuhiseid.

  1. Riietelt ja kehalt tuleb eemaldada kellad ja muud metallesemed.
  2. Raadiosaatja tuleb sisse lülitada.
  3. Droon tuleb asetada õue metallivabale pinnale. Toide tuleb sisse lülitada.
  4. Tuleb oodata, kuni rakenduses või raadiosaatja ekraanil on näha vähemalt kuus satelliiti.
  5. Kalibreerimine tuleb käivitada rakenduses (võimaluse korral) või raadiosaatja kaudu.
  6. Raadiosaatja tuleb asetada maha, seista drooni taha, kaamera inimesest eemale suunatud, seejärel tuleb droon tõsta üles ja hoida seda sirgetel kätel.
  7. 5–7 sekundi jooksul tuleb teha täispööre.
  8. Drooni tuleb kallutada ettepoole, kaamera maapinna poole suunatud. Uus pööre tuleb teha sama kiiresti kui enne.
  9. Droon tuleb panna maha ja veenduda, et kalibreerimine oleks tehtud.

Lennueelsed ettevalmistused

  1. Kas raadiosaatja ja drooni akud on täis laetud?
  2. Kas esineb sageduslikke häireid, mis mõjutaksid videot või vastuvõtjat?
  3. Kas kompassi peab kalibreerima?
  4. Kas foto- ja videoseadmed on õigesti paigaldatud?
  5. Kas stardikoht on ohutu?
  6. Kas õhuruumis on piiranguid (õhuruumi piiranguid, kaardirakendust, NOTAM-teateid, AIP-d ja AIP lisasid käsitletakse 2. peatükis)?
  7. Kõigepealt tuleb käivitada raadiosaatja, seejärel droon ja lõpuks muud seadmed.
  8. Kaamera tuleb käivitada (kui kasutatakse).
  9. Kas kõik juhtkangid on neutraalasendis?
  10. Kas otsese kaugidentimise süsteem töötab?
  11. Õhkutõus!

Lennu ajal

  1. Kaugpiloot peab hoidma sõrmi kogu aeg raadiosaatjal.
  2. Drooni ei tohi lennutada kõrgemale, kui alas on lubatud, ning seda peab hoidma visuaalse otsenähtavuse piires.
  3. Ohtude ja müra vähendamiseks tuleb tõusta optimaalsele kõrgusele.
  4. Vältida tuleb inimeste, loomade, elektrijuhtmete ja hoonete kohal lendamist.Käimasolevaid päästetöid ei tohi segada.
  5. Kui alale läheneb helikopter või muu madalal lendav õhusõiduk, peab drooni kohe maandama.

Maandumine

  1. Tuleb veenduda, et maandumisplatsil ei oleks takistusi ega muid ohte.
  2. Droon tuleb juhtida maapinnale takistustest ja inimestest ohutul kaugusel.
  3. Lõpetuseks tuleb droon välja lülitada.

Pärast lendu

  1. Vajaduse korral tuleb lennu lõpetamisest teavitada lennujuhtimistorni.
  2. Kaamera ja muud seadmed tuleb välja lülitada.
  3. Kaugpiloot peab tegema visuaalse kontrolli kahjustuste või ebatavalise kulumise leidmiseks.
  4. Akud tuleb eemaldada, need täis laadida ja panna need kindlasse kohta hoiule.

Mis on droon?

Sõna „droon“ on tavakeelne termin mehitamata õhusõiduki (UAV) või mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS) kohta – see on õhusõiduk, mida juhitakse automaatselt, iseseisvalt või mida juhib kaugpiloot.

Droone on igas suuruses ja need võivad kaaluda mõnesajast grammist mitme tuhande kiloni. Neid lennutatakse mitmesugusel otstarbel – isiklikel või ärilistel eesmärkidel, politseitööks või muudeks avalikeks töödeks. Samuti võivad need välimuse poolest erineda. Osa sarnaneb helikopteritega, näiteks mitme propelleriga droonid või multikopterid, ja osa näeb lennuki moodi välja, näiteks fikseeritud tiivakinnitusega droonid.

Nimetatud tüübid erinevad disaini ja konstruktsiooni poolest, aga neid kasutatakse ka eri otstarbeks. Mitme propelleriga droone kasutatakse tihti fotografeerimiseks ja filmimiseks ning fikseeritud tiivakinnitusega droone kasutatakse suurte alade mõõtmiseks, kaardistamiseks või jälgimiseks.

Teenused ja funktsioonid, mida peab suutma kasutada

Droonisüsteemide haldamiseks peab oskama mõista ja hallata kõiki seadme sisemisi ning väliseid süsteeme ja teenuseid, sealhulgas erinevaid funktsioone, sätteid ning riske. Osa neist võib pidada tehnilisteks üksikasjadeks, kuid osa neist on väga tähtsad. Sellest hoolimata peab kaugpiloot kõiki osi tundma ning teadma, kuidas neid hallata, et lennata võimalikult ohutult ja õigesti.

Propelleritega droonid

Droonidel võib olla mitu propellerit, mis koos muutuva kiirusega mootoritega drooni tõstavad ja liigutavad. Tavaliselt on droonil neli haru ja neli propellerit: kaks propellerit pöörleb päripäeva ja kaks vastupäeva. Nii on kogu pöördemoment neutraalne. Kui droonil on rohkem kui üks propeller, kuulub see mitme rootoriga droonide alla.

Propellerid peavad olema paigaldatud õigetesse kohtadesse. Vale paigaldus võib põhjustada avarii. Enamiku droonisüsteemide puhul ei saa propellereid valesti paigaldada, kuid sellest hoolimata on tähtis kontrollida, kas need on korralikult kinni. Propelleritele mõjuvad suured koormused ja need võivad kergesti katki minna. Propellerilabasid tuleb enne lendu kontrollida, painutades neid õrnalt.

Fikseeritud tiivakinnitusega droonid

Osal droonidel on fikseeritud tiivad. Sellisel droonitüübil on tihti üks või kaks propellerit. Selle funktsioonid ja otstarve erinevad enam levinud mitmerootoriliste droonide omadest.

Peamine erinevus fikseeritud tiivakinnitusega ja mitmerootoriliste droonide vahel on see, et esimene näeb pigem välja nagu lennuk, mitte helikopter. Need droonid suudavad lennata kaugemale ja kauem ning on ka kiiremad kui mitme propelleriga droonid. Sageli peab fikseeritud tiivakinnitusega droone käivitamiseks õhku/üles viskama ning seetõttu on vaja lennurada.

Fikseeritud tiibade abil suudavad need droonid kokkupõrke või mootoririkkega paremini hakkama saada: need hõljuvad tiibade abil õhus, kuid mitme propelleriga droonid kukuvad halvimal juhul otse alla. Fikseeritud tiivakinnitusega droonid ei suuda aga kohapeal hõljuda ega takistusi sama hästi vältida kui mitme propelleriga droonid.

Fikseeritud tiivakinnitusega drooni kaamera on sageli täielikult fikseeritud või paigaldatud kahe teljega stabilisaatori külge suunaga allapoole, mis on kasulik suurte alade kaardistamiseks. Kui lennu eesmärk on aga pildistada või filmida, on liigutatava stabilisaatoriga mitme propelleriga droon parem valik. Seda käsitletakse lähemalt dokumendi järgnevates osades.

Saadaval on ka hübriiddroonid, millel on fikseeritud tiivad ja rohkem kui kaks propellerit.

Raadiosaatja – drooni rool

Raadiosaatja abil saab drooniga ühendust hoida, juhtida selle liikumist, kaamerafunktsioone ja muud. Kui side raadiosaatjaga katkeb, lendavad paljud droonid automaatselt kodupunkti ja maanduvad. See on sageli vaikesäte, mida saab muuta.

Antennide asukoht on eriti tähtis pikkade lendude puhul. Drooni poole peab olema suunatud antenni pikk osa, mitte selle ots (ots ei suuda signaali edastada ega vastu võtta).

Raadiosaatja suhtleb drooniga mitme sagedusega raadiolainete abil

Droon ja raadiosaatja on tavaliselt ühendatud 2,4 GHz ja 5,8 GHz raadioside abil. Mida suurem sagedus, seda rohkem teavet saab edastada lühikese viivitusega, kuid lühema maa taha. 2,4 GHz on piisav juhtimiseks ja HD-video (1080i) edastamiseks kuni nelja kilomeetri kaugusele lubatud võimsuse ehk 125 mW piires. Suurema vahemaa jaoks tuleb kasutada suuremat edastusvõimsust ja õigesti suunatud antenne.

GHz sagedusriba on tundlik füüsiliste takistuste suhtes, mistõttu on tähtis tagada, et raadiosaatja ja drooni vahel ei oleks takistusi. See on eriti tähtis pikkade vahemaade puhul.

Mõnel juhul suudab raadiosaatja suhelda drooniga GHz sageduste asemel 4G või arvuti kaudu.

Kaugpiloot peab veenduma, et ta kasutaks lubatud raadiosagedust, mida saab kontrollida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusosakonnast.

Drooni tuvastamine maapinnalt

Politsei ja teised ametiasutused saavad kasutada otsest kaugidentimist, et droon õhus tuvastada ning saada teavet selle klassi, registreerimise, käitaja ja muu kohta.

Järgne-mulle-režiim

Järgne-mulle-režiim on tiivikõhusõidukite eriomane funktsioon. Nagu selle nimigi ütleb, järgneb droon selle režiimi puhul automaatselt piloodile või raadiosaatjale. Kui see režiim on aktiveeritud, ei tohi õhusõiduk olla kaugpiloodist kaugemal kui 50 meetrit, et kaugpiloot saaks kiiresti juhtimise üle võtta.

Õhuruumi piirangute jälgimine

Alates 1. jaanuarist 2021 peab kõigil avatud kategooria droonidel, välja arvatud C0- ja C4-klassi droonidel, olema geopiirangute jälgimise funktsioon. Selle funktsiooni abil on kaugpiloodil võimalik saada teavet õhuruumis kehtivate piirangute kohta drooni asukohas ja kõrgusel. Lisaks teavitatakse teda õhuruumi piirangute rikkumisest.

NOTAM-teated – teave õhuruumis toimuva kohta

NOTAM tähistab terminit Notice To Airmen ehk need on lennutegevusega seotud personalile mõeldud teateid. See on teenus, mille kaudu avaldatakse pidevalt tähtsat teavet õhuruumis toimuva kohta. NOTAM-teated on mõeldud kõigile pilootidele. Ka avatud kategooria kaugpiloodid peavad nendega tutvuma, et olla lennutee kavandamisel täielikult teadlik hoiatustest või lennukeeldudest.

NOTAM-teated on EANS-i veebisaidil.

AIP

AIP (lennundusteabe kogumik) on andmekogumik, mida peab enne õhku tõusmist lugema. Enamik riike avaldab riiklikus AIP-s teabe lennutingimuste kohta, mis on vajalik eri riikide õhuruumi ja lennujaamadesse sisse ning nendest välja või üle lendamiseks. Eestis avaldab AIP-d EANS ja see on kättesaadav nende veebisaidil.

RTH – droon lendab automaatselt tagasi kodupunkti

RTH-d ehk koju naasmise funktsiooni kasutatakse droonide lennutamisel sageli. Selle abil lendab droon automaatselt tagasi stardikohta või raadiosaatja juurde, olenevalt valitud sätetest.

Kui drooni ja raadiosaatja vaheline side katkeb mitmeks sekundiks, võib RTH aktiveeruda kaitsemeetmena. Droon lendab seejärel eelseadistatud kõrgusel stardikohta ja maandub automaatselt.

Tähtis on silmas pidada, et naasmise lennukõrgust arvestatakse alati võrrelduna stardikohaga. See tähendab, et droon ei tea tegelikku kõrgust maapinnast – stardikohta naastes on oht põrgata kokku mastide, kõrgete hoonete ja muuga. Sellele vaatamata on osal droonidel kokkupõrkeandurid, mille abil suudab droon takistusi näha ja vältida.

RTH-funktsiooni saab aktiveerida ka käsitsi, näiteks kui piloot ei näe drooni või kui videoside katkeb. RTH-funktsiooni ei tohi kasutada, kui kompassiga esineb probleeme.

Drooni sisseehitatud kompassi kalibreerimine

Kompassi kalibreerimine on oluline selleks, et droon suudaks tuvastada Maa kohalikku magnetvälja. Kui uues asukohas kalibreeritakse valesti või ei kalibreerita üldse, võib juhtuda avarii või droon võib liikuda korrapäratult ja ettearvamatult. Kompassi kalibreerimist käsitletakse jaotises „Kontrollnimekirjad“, mis on leitav 5. peatükis „Käitamismenetlused“.

Kaamera stabiliseerimine

Stabilisaatori eesmärk on kompenseerida lennu ajal esinevat drooni liikumist ja vibratsiooni, et sisseehitatud või väline kaamera oleks stabiilne. Tulemus on horisontaalselt sirge kujutis, mis ei rapu. Fikseeritud tiivakinnitusega droonidel pole alati stabilisaatorit, kuid neil võib sõltuvalt lennu eesmärgist olla allapoole suunatud fikseeritud kaamera.

Drooni akude hooldamine

Kõik C-klassi droonid, välja arvatud C4-klass, peavad olema elektritoitega, mistõttu vajavad need lendamiseks akut. Eraviisiliselt ehitatud droonidele võivad kehtida teised nõuded. Akud on õrnad ja neid peab käsitsema eritingimustel. Madalad temperatuurid võivad olla akudele kahjulikud, mistõttu tuleb neid enne iga lendu hoida toatemperatuuril. Hea nipp on hoida akusid jaki sisetaskus. Külma aku mahutavus on väiksem, mis võib halvimal juhul põhjustada avarii. Mõnel droonil on sisseehitatud kaitse, mis mõõdab aku temperatuuri ja hoiatab kaugpilooti liiga madala temperatuuri korral, andes ka soovitusi, mida külmas käitamise puhul teha. Neid hoiatusi ei tohi eirata, vaid neid peab võtma tõsiselt. Osa droonisüsteeme suudab akusid ka enne lendu üles soojendada.

Akusid tuleb laadida pärast iga lendu. Tuleb veenduda, et need oleksid täis laetud, ning hoida neid jahedas ja otsese päikesevalguse eest kaitstult.

Paljudel tänapäevastel droonidel on hoiurežiim: kui uus lend ei toimu kümne päeva jooksul pärast laadimist, tühjeneb aku automaatselt ligikaudu 60 protsendini. See on akude kaitsmiseks, sest need võivad kahjustuda, kui jäävad täislaetuna pikaks ajaks seisma.

Kui akud jäetakse liiga tühjana (alla 10%) seisma, võivad need püsivalt kahjustuda ja olla lendamiseks ohtlikud. Seega tuleb neid kindlasti pärast lendu esimesel võimalusel laadida.

Tuleb silmas pidada, et liitiumpolümeerakude (mis on droonisüsteemides kõige levinumad) kustutamiseks on vaja eri tüüpi tulekustutit. Seega peab kaugpiloot välja uurima, millist tüüpi akusid tema droonisüsteem kasutab ja millist tulekustutit on vaja.

Drooni liigutav energia

Kõik avatud kategooria C-klassi droonid, välja arvatud C4-klass, peavad töötama elektriga, mistõttu on tähtis veenduda, et droonis genereeritav elekter ei ole piloodile ega kellelegi teisele kahjulik. Sel põhjusel on tootjatele kehtestatud teatavad nõuded sõltuvalt drooni C-klassist. Piloot peab kontrollima, millised nõuded kehtivad tema droonile. Ise ehitatud droonid aga ei pea olema elektritoitega.

Samuti peab kaugpiloot saama aegsasti hoiatuse, kui aku hakkab tühjenema. See on hädavajalik võimalikult turvaliseks maandumiseks.

Valgus on vajalik

Selleks, et muuta mehitamata õhusõiduk öösel nähtavamaks ja eriti selleks, et maapinnal olev inimene suudaks kergesti eristada mehitamata ja mehitatud õhusõidukit, peab mehitamata õhusõidukil töötama vilkuv roheline tuli.

Drooni abil saab õhust teha paljudest asjadest pilte ja videoid. Kaugpiloot peab teadma, et kõike ei tohi pildistada, filmida, jälgida ega levitada ja mõnel juhul on selleks vaja luba. Selles peatükis käsitletakse kõike, mida peab teadma selleks, et pidada kinni eraelu puutumatusele, andmekaitsele ning geograafilise ja muu tundliku teabe kaitsmisele kehtestatud reeglitest.

Andmekaitse Inspektsiooni reeglid kaamerate kasutamise kohta asuvad siin.

Määrus, mille eesmärk on kaitsta inimeste puutumatust

Isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) kohaldatakse kõigile inimestele EL-is. Selle eesmärk on kaitsta kõigi puutumatust ja tagada, et inimeste andmeid kasutataks õigesti.

Droonide kasutamisel peab isikuandmete kaitse üldmäärust arvestama, kuna lennu ajal saab õhust paljut salvestada.

Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. (Allikas: https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations/principles-gdpr/what-data-can-we-process-and-under-which-conditions_en).

Rohkem teavet isikuandmete kaitse üldmääruse ja vastutusega seotud reeglite kohta saate siit.

Need põhimõtted tähendavad muu hulgas seda, et vastutav töötleja peab veenduma, et isikuandmete kaitse üldmäärus toetaks isikuandmete käitlemist. Samuti peab silmas pidama, et isikuandmeid võib koguda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel. Koguda ei tohi rohkem isikuandmeid, kui eesmärgi täitmiseks on vaja. Isikuandmed peavad olema õiged ja need peab kustutama niipea, kui neid enam vaja pole. Isikuandmeid peab kaitsma loata juurdepääsu eest ning neid ei tohi kaotada ega tahtmatult hävitada.

Andmekaitse Inspektsioon on asutus, millel lasub reguleeriv vastutus ja mis kontrollib isikuandmete kaitse üldmääruse reeglite järgimist.

Mis kuulub isikuandmete hulka?

Isikuandmed on mis tahes andmed, mis on seotud elava füüsilise isikuga. Need on andmed, mida saab kasutada isiku tuvastamiseks, näiteks nimi, aadress, e-posti aadress, telefoninumber ja ID-kaart, aga ka registreerimisnumbrid, fotod, helisalvestised ning isikukirjeldused, mille järgi on võimalik teda tuvastada.

Tundlikumad andmed inimese tervise, etnilise päritolu, poliitiliste vaadete ja seksuaalse sättumuse kohta on erikaitse all ning neid võib koguda ja kasutada ainult juhul, kui asjaomane isik selle heaks kiidab või kui see on riigi seaduste järgi lubatud.

Kujutiste salvestamine õhust ja nende levitamine

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete järgimiseks tuleb vältida drooni kaameraga piltide või videote tegemist, kuni droon on piisavalt kõrgel (kuid mitte konkreetses kohas lubatust kõrgemal), et maapinnal olevaid inimesi ei oleks võimalik tuvastada. Rahvarohketes kohtades ei tohi pilte ega videoid teha. Üldiselt tasub lennata ajal, kui ümbruses on vähem inimesi, ja kohtades, kus inimesed sageli ei käi.

Isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldub ainult juhul, kui tehakse salvestisi tuvastatavatest isikutest või muudest isikuandmetest. Drooniga pildistamine või filmimine liigitatakse videovalveks ainult siis, kui isikud esinevad salvestistel pidevalt või korduvalt ja neid on võimalik tuvastada. Eraisikutel on tavaliselt õigus videovalvet kasutada enda kinnisvara või maja, kaasa arvatud aia ja muude erahoonete, näiteks garaaži või kuuri valvamiseks. Tähtis on anda märku, et alas on videovalve.

Videovalve lubamine või keelamine sõltub kaamera vaateväljast. Videovalve seaduslikkus sõltub sellest, mida kaamera jäädvustab, sõltumata eesmärgist. Tähtis on kontrollida kaamera vaatevälja, et see ei jäädvustaks teiste inimeste aedu, kõnniteed või kodu juures olevat tänavat või muud avalikku ruumi, kus inimesed võivad viibida. Keelatud on videovalve, millel on näha hooned, autod või paadid, mida kasutatakse tööülesannete täitmiseks.

Kaitstud on nii isikuandmete kui ka geograafilise teabe levitamine.

Lisaks isikuandmete kaitse üldmääruse järgimisele peab teadma ka seda, et teatavates kohtades, hoonetes jne kehtib pildistamise keeld. Sellised kohad on näiteks saatkonnad, esindused ja kaitseministeeriumi objektid. Keelu alla kuulub pildistamine ja laserskanneri, termokaamera, radari või muu kujutusmeetodi abil kujutiste tegemine. Pildistamiskeeluga kohtades on tavaliselt sellekohase teabega sildid.

Vahel peab taotlema levitamisluba

Kui kaugpiloot soovib siiski lennu ajal tehtud videoid või pilte jagada või avaldada sotsiaalmeedias, veebisaitides või muudes sarnastes kohtades, võib vaja minna omandi määratud esindaja luba.

Kui tundlikku teavet sisaldavat materjali jagatakse kogemata, võib tekkida karistuse oht.

Meeles tuleb pidada, et konfidentsiaalset materjali ei tohi hoida pilveteenuses: teenust omaval ettevõttel võib olla sisule juurdepääs, mille tõttu liigitatakse materjali hoidmine levitamise alla.

Mida võib loata jagada?

Ilma loata võib jagada materjali, mis on salvestatud avalikus kohas, avalikel üritustel, eluhoonetes, põllumaal, golfiradadel ja ehitusobjektidel. Samas tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmääruse reegleid, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, ja veenduda, et ürituse korraldaja ei oleks seadnud piiranguid.

Selles peatükis käsitletakse kindlustust – millised kindlustuse liigid on asjakohased, mida need katavad ja kindlustuslepingu sõlmimise eelised. EL-i reeglite kohaselt peab kindlustus olema kõigil droonidel, mis kaaluvad rohkem kui 20 kilo. Kuigi kindlustus pole enamiku avatud kategooria droonide puhul kohustuslik, on õnnetuse korral kasulik olla kindlustatud. Kui kaugpiloot pole ise drooni käitaja, peab ta uurima, kas ja kuidas lennutatav droon kindlustatud on. Iga käitaja vastutab oma drooni kindlustamise eest.

Mis on kindlustus?

Kindlustuse mõte on jagada riski. See tähendab, et inimesed maksavad väikest tasu ehk kindlustusmakset. Kindlustusmaksed pannakse ühisesse fondi. Kui kindlustatud isik saab vigastada või satub õnnetusse, saab ta kahjude hüvitamiseks raha.

Kindlustusmakse suurus sõltub õnnetuse tõenäosusest, kuid ka võimalike kahjude kulust. Kindlustus on sageli valikuline, kuid see võib olla ka kohustuslik, näiteks liikluskindlustus. Selles peatükis käsitleme põhjalikumalt drooni käitaja vastutuskindlustust.

Milline kindlustus sobib droonidele?

Kindlustuse liike on palju, kuid drooni lennutajate jaoks on kaks peamist vastutuskindlustus ja kahjukindlustus. Drooni käitajatel ei pea olema kahjukindlustust – vastutuskindlustus on aga kohustuslik raskemate kui 20-kiloste droonide lennutajatele ja soovitatav kõigi kaaluklasside jaoks. Kui õnnetus juhtub ebaseadusliku või loata lennu ajal, siis kindlustus seda ei kata.

Kui kahju tekitatakse teistele

Vastutuskindlustus katab teistele tehtud kahju, kuid mitte drooni lennutaja kahju. Õnnetuse korral (näiteks kui droon rikub kellegi teise vara) katab vastutuskindlustus selle kahju kulu, mille droon tegi teise inimese varale, kuid mitte drooni enda kahjude kulusid.

Kui drooni käitajal puudub vastutuskindlustus, võib õnnetuses hävinud vara hüvitamise kulu olla nõnda suur, et ühel inimesel on seda raske hüvitada. Mõnel juhul peab teise inimese vigastamise või tema vara kahjustamise korral maksma lausa kahjuhüvitist.

Vastutuskindlustus ei kehti aga juhtudel, kus esineb raske hooletus või rikutud on seadust. Sellistes olukordades peab kahju tekitaja kulu ise kandma.

Kui kahju tekitatakse endale

Kahjukindlustus katab kahju põhjustaja vara. Näiteks kui droon läheb katki kokkupõrke või tulekahju tõttu või see varastatakse, hüvitatakse kahju kahjukindlustuse raames, välja arvatud liigsed kulud.

Mida katab kodukindlustus?

Sageli kuuluvad nii kahju- kui ka vastutuskindlustus kodukindlustuse alla. Paljudes kodukindlustuslepingutes võivad aga olla piirangud droonide lennutamise kohta ja osa lepinguid ei kata droone üldse. Seetõttu ei tohiks pidada enesestmõistetavaks, et ollakse kindlustatud, vaid peab kontrollima oma kodukindlustuse tingimusi.

Kellegi teise nimel lendamine

Kodukindlustus ei kehti tavaliselt siis, kui lend tehakse tasu või mõne muu kompensatsiooni eest. Kui lennutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, peab tal olema ettevõttekindlustus. Nagu kodukindlustuse puhul, on ka ettevõttekindlustusel piirangud drooni käitamise kohta. Kindlustust ja kindlustusseltsi tuleb valida hoolikalt ning ettevõttekindlustuse korral peab veenduma, et teataks, mida kindlustus hõlmab.

Kui droon saab transpordi käigus kahjustusi

Kui drooni teisaldamiseks on vaja kasutada transpordiettevõtte teenust ja drooni kahjustatakse transpordi käigus, hüvitatakse kahju tavaliselt ainult drooni kaalu põhjal. Sageli toob see kaasa suure rahalise kahju. Seega on kasulik sõlmida transpordikindlustus. Seda saab teha otse mõne transpordiettevõtte või kindlustusettevõtte kaudu. Paljud ettevõttekindlustused katavad ka transpordi käigus saadud kahjud. Seda peab silmas pidama kindlustuse sõlmimisel või kontrollima olemasolevast kindlustusest.

Õige kindlustusseltsi valimine

Kindlustusseltsides on erinevad tingimused selle kohta, milliseid kahjusid nende lepingud katavad või piiravad. Seega tuleb uurida eri ettevõtete lepingute tingimusi ning valida enda ja oma eesmärgi jaoks sobivaim – eriti seetõttu, et paljudel ettevõtetel kehtivad droonide kohta piirangud.

Riikides kehtivad erinevad reeglid

EL-i riikides võivad kindlustusele kehtida erinevad reeglid ja nõuded. Seega peab drooni lennutamisel kontrollima lisaks riigi seadustele ka seda, kus sõlmitud kindlustus kehtib.

Mida kindlustuse valimisel silmas pidada?

Nõuded: igal drooni käitajal, kellel droon kaalub üle 20 kilo, peab olema kindlustus, mis katab teistele tekitatud kahju. See on aga soovitatav ka kergemate droonide käitajatele.

Eraviisiline lendamine: kontrollida tuleb kodukindlustuse tingimusi.

Ärieesmärgil lendamine: kontrollida tuleb ettevõttekindlustuse tingimusi.

Erikindlustus: kui kodu- või ettevõttekindlustus pole piisav, saab sõlmida sobivama erikindlustuse.

Välismaal lendamine: tuleb veenduda, et kindlustus kataks välismaal tekkinud kahjusid ja uurida selle riigi reegleid, kus lend toimub.

Lennundusjulgestuse eesmärk on ennetada lennunduse vastu suunatud kuritegevust. Reisijaid, meeskonda, maapealseid töötajaid, üldsust ning vara peab kaitsma sabotaaži, hõivamise, pantvangi võtmise ja muu eest. Lennundusjulgestusmeetmed ei mõjuta praegu drooni kasutamist, kuid kaugpiloodid peavad teadma, mis need on ja mis on nende eesmärk.

Transpordiamet vastutab lennundusjulgestuse eest

Eesti üldised riiklikud nõuded on sätestatud lennundusseaduses.

Üldised EL-i reeglid on leitavad määrustes (EÜ) nr 300/2008 ja (EL) nr 2015/1998.

Erinevates riikides on erinevad nõuded

Kuna igas riigis on oma asutus, mis vastutab lennundusjulgeoleku eest, võivad reeglid ja nõuded sõltuvalt asukohast erineda.

Õppematerjal A2 eksami sooritamiseks

A2 kategoorias kaugpiloodina drooni lennutades kujutad suuremat ohtu nii teistele inimestele kui ka maa peal olevatele objektidele. Seetõttu peavad sul olema lisateadmised selle kohta, kuidas ilm ja meteoroloogilised tingimused drooni ning lennutamist mõjutavad.

Kuidas mõjutab tuul drooni lennutamist?

Tuul mõjutab nii droonide kui ka teiste lennuvahendite tegevust väga palju. Tuule mõju droonile oleneb drooni tüübist, suurusest ja massist. Tuul mõjutab väikest ja kerget drooni märksa lihtsamini kui suurt drooni. Tuule mõjuga arvestamine kopterite ja mitmerootoriliste droonide puhul erineb jäigatiivalistest droonidest väga palju. Kui droon hõljub maa suhtes ühe koha peal, tekitab tuul droonile õhkkiiruse, mis on võrdeline tuulekiirusega, ning et droon ühe koha peal püsiks, on vaja seda juhtida, mis võib mõjutada vajalikku mootori- ja akuvõimsust. Kui tuulekiirus on pisut alla suurima tuulekiiruse, võivad tuuleiilid muuta drooni positsiooni ja lennukõrgust. Tugeva tuule puhul ei pruugi droon olla suuteline oma positsiooni hoidma. Jäiga tiivakinnitusega droon lendab õhu suhtes ning drooni teekonnakiirus muutub, olenedes lennusuunast ja tuulekiirusest. Üldjuhul kasvab tuulekiirus koos kõrguse kasvamisega. Umbes 100 meetri kõrgusel on tuul kuni 50% tugevam kui maapinnal.

Kõigi kaubanduslikul eesmärgil toodetud droonide puhul on tootja määranud suurima soovitusliku tuulekiiruse, millega drooni lennutada saab. Kaugpiloot peab lugema enne lendu alati tootja juhiseid ja neid järgima, et veenduda lennu ohutuses. Kui tuul on liiga tugev, võib droon kõrvale kalduda või juhitavuse kaotada. Drooni tuuletaluvuse seisukohast on drooni mass ja aerodünaamiline takistus kõige olulisemad.

Lastiga droonid

Last tähendab drooni mõistes andurit, kaupa, sidevahendit või muud sellist, mis on kinnitatud drooni külge ning mida ei kasutata drooni käitamiseks ega juhtimiseks ja mis ei ole osa selle kerest, mootorist ega ka propellerist. Avatud kategooria puhul ei tohi kasutada drooni selleks, et vedada sellega mingisuguseid pakke või lasta kukkuda ükskõik mis materjalil.

Lasti kinnitamisel drooni külge tuleb olla tähelepanelik. Last tuleb kinnitada õigesti, võttes arvesse drooni ja sooritatava ülesande iseloomu. Last tuleks kinnitada võimalikult drooni lähedale. Kui last lennu ajal näiteks tugeva tuule korral nihkub või lahti pääseb, võib drooni raskuskese muutuda. Tootja on määranud drooni raskuskeskme ja kui see on lasti nihkumise tõttu väljaspool lubatud piiri, võib droon muutuda juhitamatuks. Samuti suurendab lasti kinnitamine väljapoole drooni keret drooni õhutakistust. Selle tulemusena on droonil maa suhtes paigal hõljudes suurem tuulepind ja tuul mõjutab drooni veelgi rohkem. Suurenenud õhutakistus mõjutab ka horisontaallennu jaoks vajalikku mootorivõimsust.

Samuti võib tuul mõjutada drooni lennuaega, seda kas lühendades või pikendades. Kui droon püsib tugeva tuule korral maa suhtes ühe koha peal, on vajalik mootorivõimsus erinev võrreldes sellega, kui drooni lennutatakse rahulikes oludes. Kaugpiloot peab alati hoolikalt ka akutasemel silma peal hoidma. Planeeritud lennuaja puhul tuleb silmas pidada, et see oleks lühem kui tootja juhendis nimetatud lennuaeg.

Võib juhtuda, et lasti kandev droon ei suuda tootja soovitatud suurima tuulekiirusega lennata.

Tuul võib drooni lennutamisel olla ka kasulik. Seda eelkõige mootorita droonide puhul, mida saab lennutada mööda tuulesuunaga risti olevat nõlva, kasutades ära suurenevat voogu, mida tuul nõlva suunas tekitab.

Tugev tuul võib takistada droonil alguspunkti naasta

Mõnel droonil käivitub ohutusmeetmena koju naasmise funktsioon (RTH). See juhtub näiteks siis, kui süsteem tajub, et droonil on ainult nii palju akut, et algpunkti naasta (kodupunkti kauguse põhjal). Süsteemi arvutus ei arvesta aga tuule kiirust ega suunda. Vastutuule või tugeva tuulega võib droonil olla raske liikuda ja seetõttu ei pruugi see hoolimata süsteemi arvutustest õigeks ajaks alguspunkti jõuda. Nii võib droon maanduda vales kohas. Pärituul aga pikendab drooni lennuulatust, kui see lendab tagasi kodu alguspunkti. See, kui tugevat tuult sinu droon talub, saab lugeda tootja kasutusjuhendist.

Udu-vihm-äike

Enamikel droonidel ei ole IP-koodi (kood, mis näitab elektriseadme kaitstust välismõjude, näiteks tolmu ja niiskuse vastu), mistõttu on droonid tundlikud vihma, tiheda udu ja lume suhtes. Niiskus võib sattuda drooni sisse ja kahjustada juhtimissüsteemi osi. Niiskuskahjustus võib ilmneda häirena drooni käitamisel alles hiljem. Suure õhuniiskuse või saju korral tuleb drooni tootja määratud kaitsetase ja lubatud tingimused enne lennutamist üle vaadata. Niiskus võib kahjustada ka drooni konstruktsioone, mis võib halvimal juhul põhjustada ka õnnetuse. Kaitsmata puitkonstruktsioonid on eriti niiskustundlikud.

Äike on ohtlik ilmastikunähtus ja on ohtlik lennundusele mitmel viisil. See võib tekkida kiiresti kohaliku nähtusena või saabuda suure frondina. Äikesega võivad kaasneda tugev vihm, rahe, tugevad tuulepuhangud ja pikselöögid. Kõik need ilmastikunähtused võivad olla ohtlikud nii droonidele kui ka kaugpilootidele. Kaugpiloot võib tugeva õhuvoolu tõttu kaotada drooni üle kontrolli, rahe võib droonile tekitada mehaanilisi kahjustusi ja pikselöök võib drooni märkimisväärselt vigastada. Metall tõmbab äigest eriti ligi. See kõik võib põhjustada juhitavuse kaotust ja drooni alla kukkumist. Suure tormi korral tuleb droon viivitamatult maandada.

Niiskuse mõju anduritele

Paljudel droonidel on infrapunaandurid, mis on tundlikud ka koguneva vee, lume, otsese päikesevalguse ning läikivate ja peegeldavate pindade suhtes. Nende tõttu võivad andurid vahemaad valesti arvutada, mis võib halvimal juhul lõppeda õnnetusega.

Lisaks on droonidel tihti andurid kaamerate kujul, mis võivad olla niiskustundlikud. Kuna nähtavus on nende kaamerate tööks hädavajalik, töötavad need kehvasti ka vihma ja udu korral.

Radarandurid on märja ilma suhtes vähem tundlikud kui teised levinud anduritüübid. Droonide vee- ja töökindluse kohta saab infot drooni tootjalt.

Ilm ja kaugpiloot

Ilmastikuolud mõjutavad ka kaugpiloodi tegevust ja tajumisvõimet. Samuti ka ilmastikuolud, mis piiravad nähtavust ja vähendavad nägemisulatuses oleva lennuala suurust. Ka kõige väiksem vihm võib mõjutada kaugpiloodi käitamisvõimet. Kehvades oludes tuleb olla eriti hoolikas ja kindlasti peaks kaaluma ka lennu ärajätmist.

Drooni käitamine külma ilmaga

Külm õhk mõjutab droone mitmel viisil. Nagu eelmistes osades sai juba mainitud, peaksid kaugpiloodid lugema tootja juhiseid ja tegema endale selgeks, mis on drooni võimekuse piirid seoses temperatuuriga. Temperatuuri langedes drooni võimekus väheneb, mistõttu tuleb külma ilmaga drooni lennutades tuleks arvesse võtta:

  • jää teket propelleritele või tiibadele;
  • aku külmakindlust;
  • külma mõju drooni konstruktsioonidele;
  • külma mõju kaugpiloodile;
  • külma mõju raadiosaatjale.

Drooni propelleritele või tiibadele tekkiv jää mõjutab märkimisväärselt drooni tööd ja selle lennuvõimet. Mida rohkem jääd koguneb, seda suurem on drooni mass. Veel suurem mõju on aga sellel, kui propelleri või tiiva kuju jääkihi tõttu muutub. Jää muudab tiiva ja propelleri profiili, mistõttu on neil väiksem tõstejõud. Kopteri või mitmerootorilise lennuvahendi puhul võib jää vähendada rootorite tõstejõudu nii palju, et droon ei suuda õhus püsida. Jäiga tiivakinnitusega drooni puhul võib tiiba ümbritsev õhuvool olla nii tugevalt häiritud, et tiival ei ole enam piisavalt tõstejõudu, et kontrollitud viisil lennata.

Akude toimimine külmaga võib olla kehvem kui tavaliselt. Kui aku on külm, väheneb nii vool kui ka salvestusvõime. Kui akust saadav energia väheneb, võib aku ootamatult tühjaks saada ja lend katkeda isegi nii, et seda ei saa kontrollida. Kui akud muutuvad liiga külmaks, siis väheneb ka drooni lennuulatus. Akud tuleks enne lendu soojendada toatemperatuurini. Madal temperatuur mõjutab eelkõige plastkonstruktsioonide vastupidavust. Kui temperatuur on alla 0 °C, muutub plast kõvemaks ja hapramaks võrreldes sooja temperatuuriga. Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, tuleb droone käsitseda eriti hoolikalt, kuna mehaanilise kahjustuse risk on suurem.

Kaugpiloot peab olema külma ilma jaoks hästi valmistunud. Kuna piloot peab käsitsema raadiosaatjat, on keeruline sobivat riietust valida. Hea viis drooni käitada on kasutada raadiosaatjat eriotstarbelise muhvi sees. Muhv võib aga takistada piloodil hoolikalt monitori jälgida.

Samuti mõjutab madal temperatuur raadiosaatjat. Raadiosaatjal on aku just nagu droonil. See vajab märksa vähem voolu ja kuna tarve on väiksem, ei muutu aku kasutamise ajal soojaks. Seetõttu võib aku vastu pidada vähem kui soojas. Ka raadiosaatja monitor ja kaameramonitorid ei tööta külma ilmaga nii hästi kui soojaga.

Kõrguse suurenedes langeb üldjuhul temperatuur umbes 1 °C võrra iga saja meetri kohta.

Õhutihedus oleneb kõrgusest, õhurõhust ja temperatuurist

Õhk on kõrgemal hõredam ja see võib mõjutada nii propellerite kui ka kere liikumist õhus. Mida väiksem on õhutihedus, seda väiksem on propellerite tõstejõud. Seega kui drooni lennutada kõrgemal, võivad mõned mitmerootorilised droonitüübid vajada eriomaseid propellereid, millel on teistsugune samm ja ulatus.

Turbulents ja järsud õhuvoolud ning nende mõju lennutamisele

Turbulents tekib siis, kui ühtlaselt liikuvat õhumassi häiritakse ja selles tekivad keerised. Õhuvoolu võivad häirida mitmesugused tegurid ja seetõttu on ka turbulentse väga erinevaid. Näiteks üks peamine põhjus, miks turbulents tekib, on päikesest kiirgav soojus. Päikesekiirgus soojendab maapinna eri alasid erinevalt ja tumedad alad soojenevad kiiremini kui heledad. Tumeda ala kohal olev õhk soojeneb samuti ning õhumass tõuseb ülespoole – neid kutsutakse termilisteks õhuvooludeks ehk termikaks. Termikas tõusev õhuvool tihtipeale keerleb. Üldjuhul saavad mitmerootorilised ja jäigatiivalised droonid selliste liikuvate õhumassidega hästi hakkama. Samuti saab sellised õhuvoolusid enda kasuks tööle panna - lennutades drooni tõusvas õhumassis, mis laseb droonil tõusta kõrgemale ilma mootorivõimsust kasutamata. Seda nimetatakse lauglemiseks ja seda kasutavad ka mehitamata purilennukid oma lendudel.

Teine turbulentsitüüp on mehaaniline turbulents, mille puhul takistavad tuulevoogu näiteks hooned, mets või maastik. Turbulents tekib tuulest allpool ja selle tugevust mõjutavad tuulekiirus ning takistuse suurus ja kuju. Üldjuhul saab drooni stabiliseerimissüsteem turbulentsi tekitatud takistusega hakkama, kuid tugeva nn raputuse korral puhul võib droon mõnikord juhitavuse kaotada. Näiteks võib tekkida suur turbulentsiala, kui suure hoone taga olevast rahulikust alast lennata tugeva tuulevoo sisse. Teised turbulentsi tekitavad kohad on näiteks metsade ääres. Kui lendu alustatakse tuulest allpool olevalt maapinnalt, kus võivad olla peaaegu rahulikud tingimused, võib tuulekiirus ladvakõrgusel olla palju suurem. Tugeva tuule puhul peaksid kaugpiloodid vältima lennutamist takistuste lähedal.

Mida kõrgemal on droon, seda väiksemaks muutub mehaaniline turbulents. Üldjuhul kaotab maapinna tekitatud turbulents oma mõju 50 meetri kõrgusel. Teisalt on aga tuulekiirus kõrgemal suurem.

Ilmastikuolude mõju lennutamisele

Tuul. Tuul mõjutab drooni võimet lennata plaanitud viisil ja võib mõjutada ka seda, kas paigaldatud last püsib paigal. Last tuleb alati hästi hoolikalt kinnitada.

Niiskus. Paljudel droonidel ei ole IP-koodi ning seetõttu muutuvad need vihma, udu ja lume korral niiskustundlikuks. Samuti võivad droonid ligi tõmmata pikselööke ja nende andurid ei tööta niisketes tingimustes alati nii, nagu peab.

Madal temperatuur. Drooni tiibadele või propelleritele võib koguneda jää, mille tõttu aku töövõime väheneb. Drooni konstruktsioonid võivad külmaga muutuda hapraks.

Õhutihedus. Hõreda õhu puhul on õhutakistus väiksem, kuid samuti on droonil väiksem tõuke- ja tõstejõud.

Turbulents. Lennutades hoonete, metsa või muutliku maastiku lähedal, võib tekkida mehaaniline turbulents, kuna need takistused segavad õhuvoolu.

Uuri ilmastikuolude ja prognooside kohta

Olenemata sellest, millises kategoorias sa drooni lennutad, pead alati enne drooni lennutamist vaatama ilmaprognoosi ja olema teadlik oma drooni võimekuse limiitidest.

Eelnevates peatükkides käsitleti droone ja nende käitamist. Selles peatükis käsitletakse drooni käitamist üksikasjalikumalt ja kirjeldatakse kaugpiloodile esitatavaid teoreetilisi nõudeid.

Drooni aju

Igal droonil on juhtimissüsteem. See süsteem on kui drooni aju. Juhtimissüsteem saab teavet drooni anduritelt ja süsteemidelt, töötleb teavet asukoha, kõrguse ja kiiruse osas ning edastab teavet mootoritele ja/või tüürpindadele, et lendu stabiliseerida või muuta.

Lihtsaimatel juhtudel edastab juhtimissüsteem raadiosaatjalt saadud käsklused otse tüürpindadele. Kaugpiloot jälgib drooni lendu ja edastab raadiosaatja kaudu vajalikud juhtimiskäsklused. Güroskoobid ühel või mitmel teljel võivad töötada lisasüsteemidena, kuid neil ei ole täielikku lennu stabiliseerimise funktsiooni. Tavapärastel mudellennukitel on seda tüüpi juhtimissüsteem ja nende juhtimine põhineb sellel, et mudellennuk on juhtimise ajal alati kaugpiloodi nägemisulatuses. Tavaliselt on jäiga tiivakinnitusega vabalt lendavatele mudellennukitele paigaldatud eelprogrammeeritud juhtimissüsteem. Seda ei saa lennu ajal mõjutada, välja arvatud käsklusega, mis lõpetab lennu täielikult. Kui lennutingimused ei võimalda lennukil enam normaalselt lennata, siis see maandub, kuid püsib sellegipoolest laskumiskiirusel, mis on ümbruskonnale ohutu.

Stabiliseerimissüsteemi drooni tähtis osa on inertsiaalandur (IMU). See andur tuvastab drooni asukoha ja liikumise maapinna suhtes ning nende muutused. See funktsioon on vajalik automaatse stabiliseerimissüsteemi tööks. Inertsiaalanduris asub tavaliselt ka kompass.

Teine tähtis juhtimissüsteemi osa on globaalne satelliitnavigatsiooni süsteem (GNSS). Kõige levinum globaalne satelliitnavigatsiooni süsteem on GPS (globaalne asukohamääramise süsteem). Droon saab asukohamääramise süsteemilt täpse asukohateabe ja kauguse algpunktini ning süsteemist oleneva asukohateabe. Asukohamääramise süsteem hõlmab ka baromeetrit, millelt saadud teavet kasutatakse lennukõrguse määramiseks. Baromeeter annab lennukõrguse kohta märksa täpsema teabe kui GNSS. Kui baromeeter annab infot kõrguse kohta, siis GPS-vastuvõtja ülesanne on arvutada välja drooni positsioon.

 Kuidas mootorid töötavad?

Drooni mootorid panevad tööle kas rootorid või propellerid. Rootorid tekitavad pööreldes droonile vajaliku tõstejõu. Jäigatiivaliste droonide puhul tekitavad propellerid jõu, mis liigutab drooni soovitud suunas, ja õhkkiiruse, mida on vaja, et droon lendaks. Rootoritega droonide puhul peab mootori pöörlemiskiirus olema piisav, et tekiks vajalik tõstejõud, mis on võrdeline drooni massiga. Kopterit meenutavatel ühe rootoriga droonidel saab üldjuhul rootorilabade nurka muuta. Muutes labade nurka nii, et rootori pöörlemiskiirus jääb samaks, saab kontrollida tõstejõudu. Mitmerootorilise drooni puhul seisneb drooni juhtimine mootorite pöörlemiskiiruse kohandamisel, mis omakorda mõjutab pöördemomendi ja asümmeetrilise tõstejõu abil saavutatud kontrolli.

Elektrimootori tööd ja pöörlemiskiirust kontrollib elektrooniline kiirusregulaator (ESC). Mootori pöörlemiskiiruse muutust mõõdetakse hertsides (Hz).

Droonil võib olla ka sisepõlemismootor. Mootor võib olla kahe- või neljataktiline, metanooli-, bensiini- või diislipõhine või töötada gaasiturbiiniga. Sisepõlemismootoriga drooni kaugpiloot peab endale selgeks tegema, kuidas mootor töötab, ja lugema tähelepanelikult tootja juhiseid. Kütuse nõuetekohasel käitlemisel ja ladustamisel tuleb olla eriti hoolikas.

Stabiliseerijaga kaamerakinnitus

Drooni kaamerakinnitusel on tihti ka stabiliseerimisfunktsioon. Stabilisaatoriga kaamerakinnitust nimetatakse gimbaliks. Gimbalil võib olla kaks või kolm telge. Kahe teljega gimbali puhul stabiliseeritakse kaamera vertikaalselt ja horisontaalselt. Kolmeteljelise gimbaliga on liikumine sujuvam, kuna droon pöörleb oma telje ümber.

Selleks et kaamera püsiks seatud asendis, on gimbali igal teljel mootor. Need mootorid on väga väikesed ja purunevad kergesti, mistõttu tuleb nendega hoolikalt ümber käia. Kaamerat ei tohiks liigutada ja eelkõige ei tohiks takistada kaamera liikumist, kui gimbal on sisse lülitatud. Transpordikate, mis gimbali lukustab, tuleb alati enne lendu eemaldada ja pärast lendu tagasi panna.

Propelleritega droonid

Kõige levinumad droonid on kopterit meenutavad droonid. Selliseid droone kutsutakse mitmerootorilisteks droonideks, sest neil on rohkem kui üks rootor. Enim levinud mitmerootorilistel droonidel on vähemalt neli rootorit või rohkem, kuid neid on alati paarisarv. Need droonid on tihti valmistatud plastist, kuid kere jaoks kasutatakse ka muid materjale, näiteks süsinikkiudu või klaaskiudplasti. Tihti on väiksemate droonide rootorid plastist. Süsinikkiust on valmistatud eelkõige raskemate droonide rootorid.

Tänu nende võimele hõljuda ei vaja mitmerootorilised droonid lennurada, et startida ja maanduda.

Droon võib sarnaneda ka tavalise kopteriga ning sellel võib olla pearootor, mis tekitab tõstejõu, ja sabarootor, mis hoiab ära pöörlemist. Selliseid droone juhitakse ja liigutatakse rootorilabade nurga kohendamise abil, mis annab droonile suure liikumisulatuse. Tavalist kopterit meenutav droon on mehaaniliselt keeruline ning seda on märksa raskem juhtida kui mitmerootorilist drooni. Sellise drooni juhtimiseks on vaja eriväljaõpet ja lennuala peab olema suur. Kopterdroon suudab tihti maanduda ilma mootorita, kasutades autorotatsiooni. See võimaldab mootoririkke korral maanduda kontrollitud viisil.

Jäigatiivalised droonid

Jäigatiivalised droonid meenutavad tavalisi lennukeid, sest lennu jaoks vajaliku tõstejõu tekitavad fikseeritud tiivad. Droonide puhul võib aga tiibade kuju ja paigutus märkimisväärselt erineda, kuna need on kohandatud kindlat eesmärki silmas pidades. Drooni keret ja tiibu tehakse mitmesugustest kergetest, tugevatest materjalidest, mida segatakse omavahel, kasutades eri meetodeid. Tiivad võivad olla valmistatud vahtpolüstüroolist või polüstüreenist, mis on lõigatud või pressitud sobivasse kujusse, ja kaetud spooniga, näiteks balsa- või obehhepuiduga, või hoopis süsinikkiu või klaaskiudplastiga. Tänu tiibade tekitatud tõstejõule ei sõltu drooni õhuspüsimine ainult akutoitest ega muust toiteallikast. Toiteallika energiat kasutatakse selleks, et kõrgemale tõusta või edasiliikumiskiirust ja horisontaallendu hoida. Jäigatiivalist drooni saab juhtida ka mootoririkke korral. Erinevalt mitmerootorilisest droonist, mis halvimal juhul kukub lihtsalt alla, saab jäigatiivalise drooni maandumist kontrollida ilma mootorita.

Erinevalt kopterdroonidest peavad jäigatiivalised droonid startimiseks või maandumiseks saavutama piisava kiiruse. Lendu võib alustada rajalt, drooni võib õhku visata või kasutada katapulti. Maandumiseks on vaja piisavalt suurt rada, kuid droon võib maanduda ka langevarjuga.

Hübriiddroonid (Hybrid)

Jäigatiivalisi droone on nii propelleritega kui ka ilma. Mitme mootoriga jäigatiivalisi droone saab kasutada nagu mitmerootorilisi droone ja need suudavad hõljuda. Hübriiddroonides on hõljumisvõime saavutatud mitmel viisil, kasutades eri toiteallikate lahendusi, näiteks pöörlevaid mootoreid või eraldi hõljumismootoreid, mis võimaldavad nii hõljuda kui ka vertikaalset starti ja maandumist. See ühendab kopterite õhkutõusmise ja maandumise eelised ning jäiga tiivakinnitusega droonide suurema kiiruse ja horisontaallennu väiksema energiakulu. Hübriiddroonid on üldjuhul valmistatud ka plastist.

Last

Kõik, mis ei olnud algselt osa droonist, nimetatakse lastiks. Drooni kandevõime oleneb sellest, millist drooni kasutatakse. Mõnda drooni ei soovitata üldse koos lastiga lennutada. Näiteks jäigatiivalised droonid ei suuda tavaliselt nii suurt lasti kanda kui mitmerootorilised droonid. Jäigatiivaliste droonide puhul on ka lasti paigutus tähtsam. Väljaspool keret paiknev last võib jäigatiivalise drooni käitamist märkimisväärselt mõjutada.

Kaugpiloot peab lugema tootja juhiseid ja tootja määratud kandevõimet. Tootja määratud suurimat lubatud stardimassi, kogumassi (droon + last) ei tohi ületada. Stardimassis tuleb arvesse võtta ka drooni klassimärgistust ja käitamise kategooriat.

Tavaline varustus on samuti last

Võib ju arvata, et last on peamiselt vaid esemed või punktist A punkti B toimetatud asjad. Ei, ka droonile kinnitatud tavapärane varustus, nagu näiteks  kaamerad, gimbalid ja propellerikaitsmed, kuulub lasti hulka. Sellise varustuse kasutamine lennutamise ajal võib vähendada drooni töövõimet, sest õhutakistus ja kogumass on varustuse korral suuremad. Seda tuleb lasti kandvat drooni lennutades alati silmas pidada.

Drooni raskuskeskmega arvestamine

Droonil on raskuskese, mida ei saa tavaliselt muuta ega käsitsi kalibreerida. Lennutades lasti, pead raskuskeset kontrollima ja sellega arvestama. Veendu, et kinnitad lasti:

  • raskuskeskmele võimalikult lähedale;
  • võimalikult tugevalt ja kere lähedale, sest lennu ajal liikuvad lahtised osad võivad mõjutada drooni raskuskeset ning nii võib droon kaotada tasakaalu.

Raskuskese oleneb droonitüübist ja mõnel mudelil on seda võimalik kalibreerida. Mõnikord on vaja raskuskeset uuesti kalibreerida, näiteks siis, kui last on kinnitatud drooni tagaossa. Samuti pea meeles, et drooni akud võivad lennu ajal kuumaks minna ja kui need kaetakse lastiga, siis võib aku üle kuumeneda.

Drooni akud – kõige levinum toiteallikas

Drooni akusid on vaja hoolikalt korras hoida ja hooldada. Pärast igat lendu tuleb akud eemaldada ning neid esimesel võimalusel laadida. Akusid tuleb hoida jahedas kohas tulekindlalt ning valguse eest kaitstult. Kui akusid ei laeta kohe pärast lendu, vaid hoiustatakse peaaegu tühjalt (täitumus on vähem kui 10%), võib see akusid püsivalt kahjustada ja see võib muuta järgmise lennu ohtlikuks. Tulekahju korral on paljude akude jaoks vaja spetsiaalset tulekustutit.

Pea meeles, et aku:

  • on tarbekaup ja seda ei saa laadida lõputult;
  • mahutavus väheneb pärast igat laadimiskorda.

Soovituslikku laadimiskordade arvu näed tootja kasutusjuhendist.

Mitu elementi sinu akudel on?

Akud koosnevad mitmest elemendist. Drooni kaal määrab selle, mitut elementi drooni aku vajab. Isegi kui aku töötab, ei tähenda see, et kõik selle elemendid on töökorras. Elementide seisukorda ei saa visuaalselt kontrollida, kuid enamiku droonide süsteem hoiatab võimalike rikete või kahjustuste eest.

Üldjuhul saab akuelementide seisukorda kontrollida kaugjuhtimissüsteemi monitorilt. Elementide elektrilist potentsiaali mõõdetakse voltides (V). Iga elemendi potentsiaal peaks olema samal tasemel. Kui ühe elemendi tase on teistest erinev, tuleks aku täis laadida (100%) ja kontrollida, kas kõigi elementide tase on täis. Kui ei ole, siis ei tohiks seda akut drooni lennutamiseks kasutada.

Kõige sagedamini kasutatakse droonides liitiumpolümeerakusid (Li-Po). Kuigi on ka teisi akusid, peab liitiumpolümeeraku kiirele tühjenemisele kõige paremini vastu. Liitiumpolümeeraku elektrisalvestusvõime selle massi suhtes on samuti hea.

Kuidas arvutatakse energiat?

Akus sisalduva elektrienergia arvutamiseks korrutatakse pinge mahutavusega. Elektrienergia ühik on vatt-tund (Wh). Näide: kui elemendi pinge on 3,5 V ja mahutavus 3 Ah, on elektrienergiat 10,5 Wh.

V × Ah = Wh

Kuidas arvutatakse võimsust?

Akuelemendi võimsust mõõdetakse vattides (W) ja selle arvutamiseks korrutatakse pinge elektrivooluga, mille ühik on amper (A). Võimsus sõltub ajast. See tähendab, et kui elementi tühjendatakse suure elektrivoolu abil, on selle võimsus suur, kuid see tühjeneb kiiremini, sest selle mahutavust tarbitakse.

  • Kui elementi tühjendatakse elektrivooluga 3 A, on võimsus 10,5 W ja aku kestab tund aega.
  • Kui sama elementi tühjendatakse elektrivooluga 10 A, on võimsus 30 W ja aku kestab vaid umbes 15 minutit.

V × A = W

Low-speed režiim

Mõnel droonil on aeglase kiiruse režiim (low-speed-mode). Kui see režiim on sisse lülitatud, võib droonisüsteem käituda mitmel viisil. See oleneb drooni mudelist ja tootjast, aga see tohib lubada droonil lennata maksimaalselt 3 meetrit sekundis. Mõnel droonil lülitub sisse rohkem andureid ning teistel muutub liikumine rahulikumaks, et lend oleks sujuvam ja kergemini juhitav. Mõnel juhul on ainus erinevus väike kiirus. Kui režiim on sisse lülitatud, muutuvad juhtkangid vähem tundlikuks.

Kui lennutad droone avatud kategooria alamkategoorias A2, siis on tähtis õppida, kuidas oma drooni low-speed režiimiga hästi toime tulla, ja mõista, et väike kiirus on drooniti erinev. Low-speed režiimiga on lubatud lennata inimestest ainult 5 meetri kaugusel. Vastasel juhul peab olema kaugus vähemalt 30 meetrit. Siiski võid sa kujutada neile suurt ohtu ning mis tuleb ilmtingimata kompenseerida heade kaugpiloodi oskustega. Low-speed režiimi suurim kiirus seadistatakse raadiosaatja kaudu. Lubatud on mistahes kiirus alla 11 km/h (3 m/s).

Pea meeles, et kuigi sul on lubatud lennata inimeste lähedal, ei tohi sa iial lennata üle inimrühmade.

Peatumisteekonnaga arvestamine

Üks asi, mida pead tegema, on kontrollima drooni manööverdusvõimet. Sealhulgas selgitama välja drooni peatumiskiiruse ja vajaliku peatumisteekonna. Isegi kui peatud järsult, pead meeles pidama, et droon liigub lennusuunas edasi. Kui kaugele see liigub, oleneb drooni suurusest, kaalust ja tuulesuunast.

Kui droon hõljub

Kui lased droonil õhus hõljuda, on tähtis, et hoiaksid silma peal, mis maapinnal toimub. Ümbruskonnas olevad inimesed, kes ei ole lennutamisega seotud, ei kanna iial vastutust ega pea oma tegevust kohandama sinu ega su drooni järgi isegi siis, kui see lihtsalt hõljub. Seetõttu on vigastuste vältimiseks tähtis, et tegutseksid viivitamata, kui märkad inimesi droonile lähenemas.

Mida tähendab 1 : 1 reegel?

Kui droon lendab inimeste lähedal, peaks kaugpiloot hoidma drooni ja mistahes kõrvalise isiku vahel külgvahet, mis ei ole lühem kui lennukõrgus. Samuti elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest. Näiteks kui droon lendab viie meetri kõrgusel, peaks droon olema kõrvalisest isikust vähemalt viie meetri kaugusel; 20 meetri kõrgusel olevat drooni hoidma inimestest minimaalselt 20 meetri kaugusel jne.

Viimati uuendatud 24.07.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?