Logo

Laevanduse riigiabi

Eesti äriühing, kes saab kasumit kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost, võib soovi korral loobuda maksustamise tavakorrast ning maksta tulumaksu tonnaažikorra alusel. Samuti on võimalik laevapere liikmete töötasu maksustada laevapere liikme maksusoodustuse alusel.
Tonnaažikorra riigiabi meede
Laevapere liikme maksusoodustus
Reisilaevade riigiabi meede

Üldine maksusüsteem Eestis

Tavapärane maksusüsteem Eestis kehtib kõigile maksukohustuslastele. Laevu Eesti lipu alla tuues kehtestatakse üldine maksusüsteem, kuid võimalik on rakendada ka riigiabi tonnaažikorda või laevapere liikme maksusoodustust. 

2025. aastal kehtivad maksumäärad:

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 22 %.
  • Maksuvaba tulu summa (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot) sõltub inimese sissetulekust. Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse.
  • Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
  • 2025.a. ettevõtte tulumaksu ei pea tasuma jaotamata ja reinvesteeritud kasumi korral.
  • Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 22/78.
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 820 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 270,60 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
  • Kogumispensioni makse määr on 2%, 4% või 6%, sõltuvalt inimese avaldusest pensioniregistri pidajale, mis on vabatahtlik

Tonnaažikord

  • Tonnaažikord on maksusüsteem, mille rakendamisel maksustatakse kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost teenitud tulu laeva netotonnaaži järgi, arvestamata seejuures tegelikult teenitud kasumit.
  • Tonnaažikorda reguleerib tulumaksuseadus ning seda saab rakendada Eesti residendist äriühing, kui äriühing vastab tulumaksuseaduse § 521 kehtestatud nõuetele.
  • Tonnaažikorra rakendamiseks peab laev vastama maksukorra tingimustele ning laeva käitaja või omanik peab saama tulu kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevuste, lisategevuste või abitegevuste eest.
  • Tonnaažikorda saab rakendada seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni.
Laev sadamas
  • ​​​​​​Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud.
  • Kui tonnaažikorra rakendamise ajal selgub, et äriühing ei vasta enam kehtestatud tingimustele või kui äriühing otsustab vahepeal ise väljuda tonnaažikorra süsteemist, siis ettevõte langeb riigiabi süsteemist välja ning võimalus uuesti tonnaažikorda rakendada tekib pärast uue riigiabi loa saamist.
  • Riigiabi SA.53469 on kehtiv kuni 30.06.2026.

  • Tonnaažikorda on võimalik rakendada, kui:

    • laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
    • laev kannab Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi lippu;
    • tegemist on ühega järgmistest laevadest:
      1) laev, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegev reisilaev;
      2) süvendaja või puksiir, kui täidetud on ka tulumaksuseaduse § 13 lg 6 sätestatud tingimused.
     

    Tonnaažikord ei kohaldu Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegevale reisilaevale, sh kruiisilaevale (MSOS § 2 p 19).

    Regulaarreis on merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus.
  • Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:
    1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
    2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
    3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
    4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.
     

    1. Kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo osakaalu arvestusse lähevad järgmised reisid:
    1.1. väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning edasiliikumine välisriigi sadamasse B;
    1.2. väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning edasiliikumine välisriigi sadamasse B;
    1.3. väljumine välisriigi sadamast B, reidil seismine ning sisenemine välisriigi sadamasse D.

    2. Kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo osakaalu arvestusse ei lähe järgmised reisid:
    2.1. väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning sisenemine Eesti sadamasse C;
    2.2. väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning sisenemine Eesti sadamasse C.

    3. Reisiks ei loeta järgmisi laeva liikumisi:
    3.1. väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning naasmine Eesti sadamasse A;
    3.2. väljumine välisriigi sadamast B, reidil seismine ning naasmine välisriigi sadamasse B;
    3.3. väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning naasmine Eesti sadamasse A;
    3.4. väljumine välisriigi sadamast B, ankrualal seismine ning naasmine välisriigi sadamasse B.

  • Reiside osakaalu arvestusse võetakse reiside arv, mis tähendab, et reiside arvestamisel ei võeta arvesse reiside kestvust.

  • Tonnaažikorra tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati.

  • Näide
    Laevaomanik soovib alustada tonnaažikorra rakendamist. Laevaga tehtud reiside osakaal on 2021. aastal järgnev:
    perioodil 01.01.2021 – 31.05.2021 teostati 80 reisi ainult Eesti sadamate vahel; 
    perioodil 01.06.2021 – 31.10.2021 teostati 75 reisi välismaa sadamate vahel;
    perioodil 01.11.2021 – 31.12.2021 teostati 25 reisi ainult Eesti sadamate vahel.

    Stsenaarium 1

    Laevaomanikul oleks mõistlik hakata tonnaažikorda rakendama alates 01.06.2021 kuupäevast, sest alates 01.06. 2021 on täidetud välisreiside osakaal:

    1) kui laevaomanik rakendab 01.06.2021 kuupäevast tonnaažikorda ja jätkab selle rakendamist ka järgnevatel aastatel (nt. 2022), siis välisreiside osakaal tuleb täita iga kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni;

    2) kui laevaomanik otsustab tonnaažikorra kasutamise lõpetada 31.12.2021 seisuga, siis uuesti on võimalik tonnaažikorda rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on taaskord täidetud.

    Stsenaarium 2

    Kui laevaomanik rakendab tonnaažikorda kohe aasta alguses ehk perioodil 01.01.2021 – 31.12.2021, siis:

    1) laevaomanikul tekib aasta lõpus juurdemaksmise kohustus; 

    2) tonnaažikorda saab laevaomanik rakendada ainult perioodil 01.06.2021 – 31.12.2021;

    3) laevaomanik ei saa alates 01.01.2022 kuupäevast enam tonnaažikorda rakendada, sest kalendriaasta lõikes ei täidetud kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo osakaalu ning ta langeb riigiabi süsteemist välja;
    tonnaažikorda on võimalik uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud.

  • Tonnaažikorra rakendamiseks peab laeva käitaja või omanik saama tulu kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevuste, lisategevuste või abitegevuste eest.
  • Põhitegevused

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on:

  1. kaupade või reisijate vedu tasu eest;
  2. kajuti tasu eest kasutusse andmine;
  3. toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
  4. laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine.
     
    Laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel on abikõlblik tegevus. Vt lõiku „Abitegevused“.
  • Lisategevused

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on:

  1. tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
  2. varapääste;
  3. kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
  4. konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
  5. laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale;
  6. reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
  7. huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse.
     
    Lisategevustest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt, kui nendelt saadav tulu ei ületa 50% kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veo kogutulust.
  • Abitegevused

Lisaks põhitegevustele ja lisategevustele käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka järgmisi tegevusi:

  1. laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
  2. laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale tingimusel, et:
    • väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
    • laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
    • väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest;
  3. süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu.

Tonnaažikorda võib rakendada residendist äriühing, kui äriühing vastab tulumaksuseaduse § 521 kehtestatud tingimustele.

  • Residendist äriühing ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses.
  • Ühtlasi ei tohi residendist äriühingul olla täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
     

1. Nõuded residendist äriühingule

  • Residendist äriühing saab rakendada tonnaažikorda, kui:

  1. ta on võtnud endale vastutuse tonnaažikorra tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  2. ta saab kasumit kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevuste, lisategevuste või abitegevuste eest;
  3. laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse EMP lepinguriigis;
  4. laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis.

  • Residendist äriühing ja kontsern

    Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest:

  1. vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel;
  2. vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud EMP lepinguriigi lipu all.


2. Nõuded residendist äriühingule, kes tegeleb laeva meeskonna juhtimise teenuse osutamisega

  • Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu tonnaažikorra tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise teenuse osutamisest,  kui:

  1. laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
  2. kõik laevad ja meeskonnad, mida punktis 1 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
  3. vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud EMP lepinguriigi lipu all;
  4. kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
  5. vähemalt 51% eelnenu punktis nimetatud töötajatest on EMP lepinguriigi kodanikud.


3. Nõuded residendist äriühingule, kes tegeleb laeva tehnilise juhtimise teenuse osutamisega

  • Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu tonnaažikorra tingimustele vastava laeva tehnilise juhtimise teenuse osutamisest,  kui:

  1. laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  2. kõik laevad ja meeskonnad, mida punktis 1 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
  3. vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud EMP lepinguriigi lipu all;
  4. kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
  5. vähemalt 51% eelnenud punktis nimetatud töötajatest on EMP lepinguriigi kodanikud.

  • Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte.

  • Maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt:
    a) esimese 1000 netotonni eest – 0,0084 eurot päevas;
    b) 1001 kuni 10 000 netotonni eest – 0,0062 eurot päevas;
    c) 10 001 kuni 25 000 netotonni eest – 0,0040 eurot päevas;
    d) alates 25 001 netotonni eest – 0,0020 eurot päevas.

Netotonnaaž

Laeva netotonnaaž, näiteks 30 000

Laev vanem kui 10 aastat (100% koefitsient), eurodes

Laev 5-10 aastat vana (75% koefitsient), eurodes

Laev vanusega kuni 5 aastat (50% koefitsient), eurodes

kuni 1000

1000 x

x 0,0084

8,40

x 0,0063

6,30

x 0,0042

4,20

1001 kuni 10 000

9000 x

x 0,0062

55,80

x 0,00465

41,90

x 0,0031

27,90

10 001 kuni 25 000

15 000 x

x 0,0040

60

x 0,0030

45

x 0,0020

30

alates 25 001

5000 x

x 0,0020

10

x 0,0015

7,50

x 0,0010

5

Maksustatav tulu päevas:

134,20

100,65

67,10

Maksustatav tulu aastas (365 päeva):

48 983

36 737,25

24 491,50

Tulumaksukohustus kalendriaastas:

9796,60

7347,45

4898,30


NB! Arvutused on illustratiivsed. Tulumaksukohustus arvutatakse tulu deklareerimisel Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt sõltuvalt laeva ja residendist äriühingu esitatud andmetest ning seadustega seatud tingimustest.

  • Maksustatava tulu koefitsient sõltub laeva vanusest:
    a) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
    b) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid mitte vanemad kui kümme aastat;
    c) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.

  • Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal (tonnaažikorra rakendajal) esitada maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ja selle kohaldamiseks vajalikud andmed.

  • Laeva andmete ja seadusega kehtestatud suhtarvude alusel arvutatakse igakuiselt maksukohustus TSD lisa 8 koodidel 8108–8111 automaatselt. TSD lisa 8 täitmise vormijuhendi leiate siit.

  • Tonnaažikorra tingimustele vastavust kontrollib ja nõustab Transpordiamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

  • Tonnaažikorra rakendamiseks tuleb esitada residendist äriühingul taotlus, kus on välja toodud tegevus, mille alusel soovitakse tonnaažikorda kohaldada ning laeva ja tonnaažikorra rakendaja andmed.

  • Taotlus tuleb esitada: estonianflag@transpordiamet.ee.

  • Taotleja saab tonnaažikorda rakendada alles siis, kui on saanud positiivse otsuse Transpordiametist.

  • Residendist äriühingu maksukohustuse deklareerimise küsimustes (tonnaažikorrale üleminek, tonnaažikorra kohaldamine jne) nõustab Maksu- ja Tolliamet: ariklient@emta.ee.

  • Kogu tonnaažikorra rakendamise aja vältel tuleb täita tulumaksuseaduse § 521 kehtestatud nõudeid.

  • Tonnaažikorra rakendamine tuleb lõpetada kuupäevast, mil äriühing ja/või laev ei vasta enam tulumaksuseadusega kehtestatud nõuetele.

  • Tulumaksuseadusega kehtestatud nõuete täitmist kontrollib Transpordiamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Asutustel on õigus kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist ja nõuda nende tõendamist.

  • Lähtuvalt maksukorralduse seadusest on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt 7 aastat.

  • Tonnaažikorra kasutamise taotlus/Application for tonnage scheme | 162.29 KB | docx

Laevapere liikme maksusoodustus

  • Laevapere liikme maksusoodustus on tööjõu maksuvähendus, mida saab rakendada:
     
    • Eesti residendist äriühing (nt laevaomanik, laeva tehnilise juhtimise või laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja);
    • Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või
    • kui mitteresidendil on Eestis asuv püsiv tegevuskoht.
  • Tööjõu maksusoodustuse rakendamisel tekib maksukohustus Eestis.
  • Laevapere liikme maksusoodustust võib rakendada seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Rakendamise tingimuste kohta leiate lisainfot allpool olevast infosahtlist „Laeva tingimused“.
Meremehed laeval.
  • Laevapere liikme maksusoodustuse alla kuulub laev, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol. Kaupade või reisijate rahvusvahelised meritsi veo tegevused on sätestatud tulumaksuseaduses ja kirjeldatud allpool infosahtlis „Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevused“.
  • Maksusoodustuse rakendamise õiguse lõppemisel, kui soovitakse uuesti laevapere liikmete tööjõumaksude erimaksukorda rakendada, tuleb laeva omanikul teha Transpordiametile uus taotlus, mille raames hinnatakse uuesti laeva riigiabi kõlbulikkust laevapere liikmete maksusoodustuse kohaldamiseks.
  • Kui laevapere liikme maksusoodustuse rakendamise ajal selgub, et maksusoodustuse kasutaja ei vasta enam tulumaksuseaduses kehtestatud tingimustele või kui äriühing otsustab vahepeal ise lõpetada maksusoodustuse kasutamise, siis ettevõte langeb riigiabi süsteemist välja ning võimalus uuesti laevapere liikme maksusoodustust rakendada tekib pärast uue riigiabi loa saamist.
  • Laevapere liikme maksusoodustust reguleerib Tulumaksuseadus ning see ei ole kohustuslik.
  • Maksusoodustuse rakendaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses. Ühtlasi ei tohi ettevõttel olla täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
  • Riigiabi SA.53469 on kehtiv kuni 30.06.2026.

  • Laevapere liikme maksusoodustust on võimalik rakendada, kui:
     

    • laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
       
    • laev kannab Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi lippu;
       
    • tegemist on ühega järgmistest laevadest:
      1) laev, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegev reisilaev;
      2) süvendaja või puksiir, kui täidetud on ka tulumaksuseaduse § 13 lg 6 sätestatud tingimused.
       

    Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegevale reisilaevale, sh kruiisilaevale ei kohaldu laevapere liikme maksusoodustus.

    Regulaarreis on merereis avalikustatud reisigraafiku alusel või nii korrapäraselt või sageli, et avaldub tema ilmne regulaarsus.

    Reisilaev, millega tehakse mitteregulaarseid tellimussõite § 521 tähenduses saab rakendada tööjõu maksusoodustusi.


    Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:
    1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
    2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
    3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
    4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

    1.    Kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo osakaalu arvestusse lähevad järgmised reisid:
    1.1.    väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning edasiliikumine välisriigi sadamasse B;
    1.2.    väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning edasiliikumine välisriigi sadamasse B;
    1.3.    väljumine välisriigi sadamast B, reidil seismine ning sisenemine välisriigi sadamasse D.

    2.    Kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo osakaalu arvestusse ei lähe järgmised reisid:
    2.1.    väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning sisenemine Eesti sadamasse C;
    2.2.    väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning sisenemine Eesti sadamasse C.

    3.    Reisiks ei loeta järgmisi laeva liikumisi:
    3.1.    väljumine Eesti sadamast A, reidil seismine ning naasmine Eesti sadamasse A;
    3.2.    väljumine välisriigi sadamast B, reidil seismine ning naasmine välisriigi sadamasse B;
    3.3.    väljumine Eesti sadamast A, ankrualal seismine ning naasmine Eesti sadamasse A;
    3.4.    väljumine välisriigi sadamast B, ankrualal seismine ning naasmine välisriigi sadamasse B.
    • Reiside osakaalu arvestusse võetakse reiside arv, kuid mitte reiside kestvus.
    • Laevapere liikme maksusoodustuse rakendamisel tuleb välisreiside osakaal täita kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul laevapere liikme maksusoodustus kohaldati.
    • Näide
      Laevaomanik soovib alustada laevapere liikme maksusoodustuse rakendamist. Laevaga tehtud reiside osakaal on 2021. aastal järgnev:
      perioodil 01.01.2021 – 31.05.2021 teostati 80 reisi ainult Eesti sadamate vahel;
      perioodil 01.06.2021 – 31.10.2021 teostati 75 reisi välismaa sadamate vahel;
      perioodil 01.11.2021 – 31.12.2021 teostati 25 reisi ainult Eesti sadamate vahel.


      Stsenaarium 1

      Laevaomanikul oleks mõistlik laevapere liikme maksusoodustust rakendada alates 01.06.2021 kuupäevast, sest alates 01.06. 2021 on täidetud välisreiside osakaal:

      1) kui laevaomanik rakendab 01.06.2021 kuupäevast maksusoodustust ning jätkab selle rakendamist ka järgnevatel aastatel (nt. 2022), siis välisreiside osakaal tuleb täita iga kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul laevapere liikme maksusoodustust kohaldati, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni;

      2) kui laevaomanik otsustab laevapere liikme maksusoodustuse kasutamise lõpetada 31.12.2021 seisuga, siis uuesti on võimalik laevapere liikme maksusoodustust rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning maksusoodustuse rakendamise tingimused on taaskord täidetud.

      Stsenaarium 2

      Kui laevaomanik rakendab laevapere liike maksusoodustust kohe aasta alguses ehk perioodil 01.01.2021 – 31.12.2021:

      1) laevaomanikul tekib aasta lõpus juurde maksmise kohustus;

      2) tööjõu maksusoodustusi saab laevaomanik rakendada ainult perioodil 01.06.2021 – 31.12.2021;

      3) laevaomanik ei saa alates 01.01.2022 kuupäevast enam laevapere liikme maksusoodustust rakendada, sest kalendriaasta lõikes ei täidetud kaupade ja reisijate rahvusvahelist meritsi vedu ning laevaomanik langeb riigiabi süsteemist välja;

      4) laevapere liikme maksusoodustust on võimalik uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning laevapere liikme maksusoodustus rakendamise tingimused on täidetud.
  • Laevapere liikme maksusoodustuse alla kuulub laev, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol. Kaupade või reisijate rahvusvahelised meritsi veo tegevused on sätestatud tulumaksuseaduses.
  • Põhitegevused

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused:

  1. kaupade või reisijate vedu tasu eest;
  2. kajuti tasu eest kasutusse andmine;
  3. toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
  4. laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine.

Laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel on abikõlblik tegevus. Vt lõiku "Abitegevused".
  • Lisategevused

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused:

  1. tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
  2. varapääste;
  3. kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
  4. konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
  5. laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale;
  6. reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
  7. huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse.
     
    Lisategevustest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt, kui nendelt saadav tulu ei ületa 50% kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veo (põhitegevused, lisategevused ja muud abikõlblikud tegevused) kogutulust.
  • Abitegevused

Lisaks põhitegevustele ja lisategevustele käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka järgmisi abitegevusi:

  1. laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
  2. laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale tingimusel, et:
    • väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
    • laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
    • väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest;
  3. süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu.
  • Kui laevapere liige töötab laeval, mis täidab tulumaksuseaduses sätesatud tingimusi, siis tema töötasu saab maksustada alljärgnevalt:
    1) tulumaks 0%;
    2) ülejäänud tööjõumaksud arvestatakse 750-euroselt maksubaasilt:
    o sotsiaalmaks 20%;
    o töötuskindlustusmaksed: töötaja 1,6% ja tööandja 0,8%;

    o II samba kogumispensioni sissemaksed 2% (vabatahtlik).

Brutokuupalga näidiskalkulatsioon tavalise palgasüsteemi ja erimaksurežiimi korral.

Maksud

Tavalise maksusüsteemi järgi on maksubaasiks brutopalk

Maksusoodustuse järgi on maksubaas 750 eurot ja tulumaks 0%

Maksubaas

%

EUR

Maksubaas

%

EUR

Sotsiaalmaks:

Näiteks 3000 eurot

33

990

750 eurot

20

150

Töötuskindlustusmakse (tööandja):

0,8

24

0,8

6

Tulumaks:

22

636,24

0

0

Töötuskindlustusmakse (töötaja):

1,6

48

1,6

12

Kogumispension (II sammas):

2

60

2

15

Töötaja maksud ühes kuus:

744,24

27

Töötaja netopalk:

2255,76

2973

Tööandja maksud ühes kuus kokku:

1014

156

Tööandja kulu ühes kuus kokku:

4014

3156


NB! Arvutused on illustratiivsed. Tööjõu maksude kohustus sõltub taotleja (füüsilise isiku või residendist äriühingu) esitatud andmetest, töötatud ajast ja seadustes sätestatud tingimustest.

  • Sotsiaalmaks
     
    • Laevapere liikmetele ei rakendata kohustuslikku ravikindlustust ning seega vabastatakse tööandja sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) maksmisest.
    • Laevapere liikmel jääb võimalus sõlmida Teisevisekassaga vabatahtlik ravikindlustuse leping ise. Lepingu saab sõlmida Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav inimene.
    • Rohkem infot leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, Tööinspektsiooni kodulehelt ja riigiportaalist Eesti.ee.
  • Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu maksmine välisriiki
     
    • Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu on võimalik maksta laevapere liikme koduriiki juhul, kui talle on väljastatud sotsiaalse kindlustuse tõend A1 või E101 (EMP liikmesriigi poolt, sh Šveits) või sarnane dokument (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia), mille tõttu ei teki Eestis sotsiaalkindlustuse maksukohustust töötasult.
    • A1 (E101) tõendi väljastab alati inimese elukohariik. Kui te lisaks teisele töökohariigile ainult töötate Eestis, aga siin ei ela, tuleb teil taotleda tõendit A1 oma elukohariigi sotsiaalkindlustusasutusest.
    • Rohkem infot leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, Tööinspektsiooni kodulehelt ja riigiportaalist Eesti.ee.
  • II samba kogumispension
     
    • II samba kogumispension (2%) on vabatahtlik.
    • Makset on kohustatud tasuma kogumispensioni II sambaga liitunud või seadusega kohustatud residendist füüsiline isik, kes on esitanud maksete jätkamise avalduse (kui tema elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva).
  • Maksusoodustuse rakendamiseks tuleb tööandjal esitada taotlus Transpordiametile (info@transpordiamet.ee) laeva dokumendi koopiaga, millel on märgitud laeva IMO number, laeva nimi, tüüp, lipp ja kogumahtuvus.
  • Taotlus tuleb esitada kuupäevast, mil erimaksurežiimi soovitakse rakendama hakata.
  • Taotluse läbivaatamiseks, andmekontrolliks ja otsuse ettevalmistamiseks võib Transpordiameti teenusehalduril kuluda kuni 30 kalendripäeva, sh tuleb arvestada MTA andmekontrolli ajaga. Otsus tehakse ning edastatakse esimesel võimalusel.

  • Pärast taotluse kättesaamist kontrollib Transpordiamet andmete õigsust ja vastavust ning teeb otsuse.

  • Äriühingu taotlus | 167.49 KB | docx
  • Kui laev kohaldub maksusoodustuse alla:
  1. Transpordiamet teavitab sellest tööandjat ning edastab taotleja saadud andmed Maksu- ja Tolliametile;
  2. tööandja peab pärast positiivse vastuse saamist kandma töötaja(d) Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse (TÖR);
  3. pärast töötaja(te) kandmist TÖR-i võib tööandja palkasid välja maksta laevapere liikme maksusoodustuse kohaselt;
  4. töötamise registrisse kandmise eelduseks on Eesti isikukoodi olemasolu;
  5. isikukoodide loomise kohta leiate rohkem infot siseministeeriumi kodulehelt (isikuood) ja ka siit.
  • Kui laev ei kohaldu maksusoodustuse alla, siis Transpordiamet teavitab sellest taotlejat.

  • Laevapere liikme maksusoodustuse rakendamine on laevapõhine. Kui laevapere liige suundub tööle pärast taotluse esitamist mõnele teisele laevale, mis kohaldub erimaksurežiimi alla, aga mille andmeid ei ole esitatud Transpordiametile, siis tuleb teha uus taotlus.

  • Laevapere liikme maksusoodustuse rakendamine tuleb lõpetada kuupäevast, mil äriühing ja/või laev ei vasta enam tulumaksuseadusega kehtestatud nõuetele.
     

    Näide: Pärast maksusoodustuse taotlemist ja positiivse vastuse saamist prahitakse kaubalaev välja Türki, mistõttu laev hakkab kandma Türgi Vabariigi riigilippu. Kuna sellega ei täideta enam tulumakseseaduse  § 13 lg 5 p 2 nõuet (lepinguriigi lipu kandmise nõuet), siis lipu vahetamise päevast tuleb lõpetada laevapere liikme maksusoodustuse rakendamine.

  • Tulumaksuseadusega kehtestatud nõuete täitmist kontrollib Transpordiamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga, seega maksusoodustuse rakendamisel on Transpordiametil ning Maksu- ja Tolliametil õigus kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist ja nõuda nende taotlejalt tõendamist.

  • Lähtuvalt maksukorralduse seadusest on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt 7 aastat.

  • Küsimuste korral võtke palun ühendust e-postiaadressil: estonianflag@transpordiamet.ee

  • Laevapere liikme soovi korral taotleda ja rakendada laevapere liikme maksusoodustust, on taotleja enda vastutus viia kurssi ning olla teadlik riigiabi meetme kasutamise tingimustest. Samuti nendele vastamisest ja vajadusel täiendavate materjalide esitamisest, kui ka asjaolude muutumisel kaasatud ametiasutuste teavitamisest. Tingimused riigiabi meetme rakendamise vastavuse osas on leitavad osast „LAEVA TINGIMUSED“.
  • Maksusoodustuse rakendamiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus Transpordiameti e-mailile info@transpordiamet.ee 
  • Eraisiku taotlus | 160.59 KB | docx
  • Tulumaksuseadusega kehtestatud nõuete täitmist kontrollib Transpordiamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga, seega maksusoodustuse rakendamisel on Transpordiametil ning Maksu- ja Tolliametil õigus kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist ja nõuda nende taotlejalt tõendamist.
  • Laevapere liikme maksusoodustus rakendamine on laevapõhine. Kui laevapere liige suundub tööle pärast taotluse esitamist mõnele teisele laevale, siis tuleb teha uus taotlus.
  • Kui laev ei kohaldu maksusoodustuse alla, siis Transpordiamet teavitab sellest taotlejat.
  • Lähtuvalt maksukorralduse seadusest   on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt 7 aastat.
  • Taotluse läbivaatamiseks, andmekontrolliks ja otsuse ettevalmistamiseks võib Transpordiameti teenusehalduril kuluda kuni 30 kalendripäeva, sh tuleb arvestada MTA andmekontrolli ajaga. Vastus taotlejale edastatakse esimesel võimalusel.
  • Küsimuste korral võtke palun ühendust e-postiaadressil: estonianflag@transpordiamet.ee


     

Laevapere liikme maksusoodustuse rakendamiseks peab Eesti residendist eraisik töötama laeval, mis vastab maksusoodustuse tingimustele. Tingimused riigiabi meetme rakendamise vastavuse osas on leitavad „LAEVA TINGIMUSED“ alt. Protsess koosneb järgmistest sammudest:

1. Taotluse esitamine 

2. Otsuse saamine

  • Transpordiamet vaatab taotluse läbi ning teeb selle põhjal otsuse.
  • Positiivne otsus saadetakse nii taotlejale kui ka Maksu- ja Tolliametile.
  • Kui tekib vajadus lisainformatsiooni järele, võtab Transpordiamet taotlejaga ühendust.

3. Deklareerimine Maksu- ja Tolliametis

  • Kui eraisik on Eesti resident ning tööandjaks on välismaa äriühing, saab ta pärast positiivset otsust oma tulu deklareerida tulumaksu määraga 0%.
  • Seda tehakse aastatulu deklaratsiooni tabelis 7.3.
  • Deklaratsioonis tuleb kindlasti ära märkida ka laeva IMO number, mille kohta tehti Transpordiameti positiivne otsus.

Täiendavat infot deklareerimise kohta leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt: Maksu- ja Tolliamet – Laevapere liikmete erikord.

Rahvusvahelise reisilaevanduse toetus

Rahvusvahelise reisilaevanduse meede toetab Euroopa Majanduspiirkonna reisilaevanduse konkurentsivõime tugevdamist, säilitades töökohti ja toetades majanduse, ekspordi, turismi ning reisilaeva sektori arengut.

2023.a. lõpus pikendas Euroopa Komisjon taotluse alusel eelnevat rahvusvahelise reisilaevanduse riigiabi meedet (algne riigiabiluba - State Aid SA.57541). Uuendatud riigiabi luba kehtib perioodil 01.01.2024 - 31.12.2028 (uuendatud riigiabi luba - State aid SA.110032).

Aastal 2025 on toetuse summa 2 miljonit eurot, mis makstakse välja III kvartali ülejärgmise kuu 20. kuupäevaks (20. novembriks). Edasiste väljamaksete kohta antakse täiendavat infot hiljem.

  • Rahvusvahelise reisilaevanduse toestust väljastatakse äriühingutele kvartaalselt, katmaks laevapere liikmete tööjõu maksukulusid (sotsiaal- ja tulumaks), kes täidavad tingimused:
  1. töötavad Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeval reisilaeval;
  2. kannavad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu;
  3. laeva / taotluses olev kogumahutavus on vähemalt 500;
  4. Eesti äriühing tasub sotsiaalkindlustusmaksed Eestis.
  • Reisilaevade meetme rakendaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses.  Majandusaasta aruanne peab olema esitatud kas taotleja poolt koos taotlusega või Äriregistrist leitav.
  • Ühtlasi ei tohi ettevõttel olla täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
  • Vastav ministeeriumi määrus reisilaeva toetusmeetme kohta on leitav SIIT.

Meedet saab rakendada senikaua kuni tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui riigiabi loa perioodi lõpuni.

  • Taotleja esitab ametile taotluse toetuse saamiseks eelneva kvartali eest hiljemalt toetuse perioodi ülejärgmise kuu 10. kuupäevaks digitaalselt allkirjastatuna aadressile info@transpordiamet.ee ja lisab ka info seisvate laevade kohta (Excel tabel).
  • Kõikide taotluste kohta koostatakse eraldiseisev otsus koos arvutatud toetuse summaga, kus on välja toodud taotleja vastavus igale kontrollitavale määruse punktile eraldi.
  • Transpordiamet kannab taotluse rahuldamise otsuse tegemisel toetuse taotleja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto arvestusse toetuse perioodile ülejärgneva kuu 20. kuupäevaks.
  • Küsimuste korral võtke palun ühendust e-postiaadressil: info@transpordiamet.ee.

Kas sellest lehest oli abi?

Seotud viited

Laevad Eesti lipu alla Levinud küsimused Eesti kui lipuriigi kohta Merenduse infosüsteemid

Seotud dokumendid

Tonnaažikorra kasutamise taotlus/Application for tonnage scheme | 162.29 KB | docx
Äriühingu taotlus | 167.49 KB | docx
Eraisiku taotlus | 160.59 KB | docx

Viimati uuendatud 27.08.2025

open graph imagesearch block image