Sillad riigiteedel

 Kõige lihtsam ja levinum jagunemine on rajatise tüübi järgi:

• sild – rajatis, mis on vajalik veekogu ületamiseks;
• viadukt – rajatis, mis on vajalik pinnavormi või tehisliku takistuse ületamiseks;
• tunnel – rajatis, mis on vajalik takistuse läbimiseks altpoolt;
• ökodukt/tunnel – rajatis, mis on mõeldud loomade ohutuks liikumiseks tee alt või pealt.

Eesti riigiteedel on 938 silda (80%), 151 viadukti (13%), 13 ökodukti (1%) ja 76 tunnelit (6%). Kõiki rajatise tüüpe käsitletakse siin sildadena.

Liikleja seisukohast kõige tähtsam liigitus on takistuse ületamiseks vajalik teepikkus. Pikkuseks loetakse rajatise kaldasammaste tagaseinte vahelist kaugust piki tee telge. 

Pikkuse järgi jaotatakse sillad järgnevalt:

• lühike sild (pikkusega 25 m);
• keskmine sild (pikkusega 25-100 m);
• pikk sild (pikkusega üle 100 m).

2024. aastal õnnestus koostöös kaitseväega varistada nii Tusti sild kui ka Kanama viadukt.

Foto: Kaitsevägi (pildid.mil.ee) 

Enamik ehk 851 meie riigiteede sildadest on lühikesed (72%), keskmise pikkusega sildu on riigiteedel 302 (26%) ja pikki 25 (2%). Riigiteede sildade keskmine pikkus on 21,8 m ja kogupikkus 30 245 m.
Pikim sild on Variku viadukt (pikkus 420,8 m), mis asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa 180,7. kilomeetril.

Peamise ehitusmaterjali järgi jaotatakse:

• betoon (raudbetoon ja pingbetoon);
• metall (raud, teras);
• müüritis (raudkivi ja paekivi);
• puit (liimpuit).