Levinud küsimused Eesti kui lipuriigi kohta

Eesti riigilippu võib kanda:

• laev, mille käitleja on Eesti kodanik või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
• ühisomandis olev laev, kui suurem osa laevast kuulub Eesti kodanikule või Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule;
• laev, mis kuulub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikule ja lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle asukoht ning tegevuskoht on lepinguriigis. Seda tingimusel, et tal on Eestis tegevuskoht (v.a laev) või Eestis tegevuskohta omav vastutav isik.

Tasude suurus oleneb sellest, millisesse registrisse laeva registreerida soovitakse.

I laevapereta prahitud laevade register

Prahitud laeva liputunnistuse väljastamine koos registrisse kandmisega maksab 32 eurot + 10 senti iga GT kohta. Maksimaalne summa on 3200 eurot. Ülevaatustega seotud inspektori lähetuskulud tuleb kanda laevaomanikul. Samuti lisanduvad tasud volitatud klassifikatsiooniühingu tehtavate ülevaatuste eest.

Liputunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks. Seejärel tuleb liputunnistust uuendada ja tasuda sama summa.

Erinevate ülevaatuste puhul kehtivad järgmised riigilõivumäärad:

• laeva tehnilised ülevaatused: 68 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 2000 eurot;
• laeva turvaülevaatus: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot;
• reederi ja laeva meresõiduohutusalane (ISM) auditeerimine: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot;
• laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot.

II laevapereta prahitud laevade register

Registritasu on vastavalt laeva kogumahutavusele:

• alla 5000 kogumahutavusega laev ‒ 15 000 eurot aastas;
• 5000 kuni 19 999 kogumahutavusega laev ‒ 20 000 eurot aastas;
• 20 000 ja suurema kogumahutavusega laev ‒ 25 000 eurot aastas.

Liputunnistus väljastatakse aastaks. Seejärel tuleb liputunnistust uuendada ja tasuda sama summa (tasumiseks esitab Transpordiamet makseteatise). Registritasu ei sisalda volitatud klassifikatsiooniühingu kulusid ja inspektorite lähetuskulusid.

Lisaülevaatuste või lisauditite eest tuleb tasuda vastavalt (LaevaRS § 924 lg 3).

Laevaregister – laevakinnistusraamat

Laeva esmakordne registreerimine, laeva omaniku muutmine ja/või lisamine ning hüpoteegi seadmine maksab 130 eurot. Ülevaatustega seotud inspektori lähetuskulud tuleb kanda laevaomanikul. Samuti lisanduvad tasud volitatud klassifikatsiooniühingu poolt tehtavate ülevaatuste eest.

Tasu tuleb maksta ühekordse maksena, enne protseduuri läbiviimist.

Erinevate ülevaatuste puhul kehtivad järgmised riigilõivumäärad:

• laeva tehnilised ülevaatused: 68 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 2000 eurot;
• laeva turvaülevaatus: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot;
• reederi ja laeva meresõiduohutusalane (ISM) auditeerimine: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot;
• laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus: 130 eurot inspektori töötund, maksimaalne summa 1920 eurot.

Ei ole.

Palun kirjutage vabas vormis sooviavaldus laeva registreerimiseks aadressil estonianflag@transpordiamet.ee

Umbes 30 päeva, rohkem infot.

Ettevõtte loomine ei ole kohustuslik, kuid lipuõiguse saamiseks peab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikul või lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslikul juriidilisel isikul olema tegevuskoht või tegevuskohta omav vastutav isik Eestis.

Laeva maksimaalset vanust ei ole kehtestatud.

Laeva Eesti lipu alla registreerimise ajakulu sõltub esitatud dokumentide korrektsusest.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 22%.
• Maksuvaba tulu summa (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot) sõltub inimese sissetulekust. Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 820 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 270,60  eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad  on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
• Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu on võimalik maksta laevapere liikme koduriiki juhul, kui talle on väljastatud sotsiaalse kindlustuse tõend A1 või E101 (EMP liikmesriigi poolt, sh Šveits) või sarnane dokument (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia), mille tõttu ei teki Eestis sotsiaalkindlustuse maksukohustust töötasult.
• Kogumispensioni makse määr on 2%, 4% või 6%, sõltuvalt inimese avaldusest pensioniregistri pidajale, mis on vabatahtlik.
• 2025.a. ettevõtte tulumaksu ei pea tasuma jaotamata ja reinvesteeritud kasumi korral, alates 2026.a. julgeolekumaks 2%.
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 22/78.

Tonnaažikorra rakendamisel arvestatakse tulumaks laeva netotonnaaži järgi, arvestamata seejuures tegelikult teenitud kasumit.

Tasutav tulumaks sõltub laeva kogumahutavusest ning vanusest.

Maksukohustused on järgmised (arvestatakse 750-euroselt maksubaasilt):

• tulumaks 0%;
• sotsiaalmaks 150 eurot kuus (20%);
• töötuskindlustusmakse 6 eurot kuus (0,8%), maksab tööandja;
• töötuskindlustusmakse 12 eurot kuus (1,6%), maksab töötaja;
• II samba kogumispensioni sissemaksed 15 eurot kuus (2%), vabatahtlik.

Kolmandate riikide kodanikke maksustatakse samadel tingimustel nagu Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke.

Laevapere liikme maksusoodustus on riigiabi ja riigiabi saab taotleda ainult juriidiline isik.

Küll on võimalik Maksu- ja Tolliametilt taotleda samadel alustel maksusoodustuse rakendamist tulenevalt võrdse maksustamise printsiibist (tegemist ei ole riigiabiga), kuid see taotlus tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile.

Välismaalaste seaduse § 105 lg 21 kohaselt on välismaalasel lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval, välja arvatud reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, kui laev on sisenenud Eesti sadamasse viimase 365 päeva jooksul kuni 25 korda.

Eesti lipu all sõitva laeva laevapere liikmete kodakondsusele ei kehti eraldi nõudeid.

Laevapere miinimumkoosseis määratakse erinevate tingimuste ja näitajate alusel, mis tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest.

Jah, saab küll. Selleks on vaja esitada nõutud dokumendid, mille kohta lisainfo asub Transpordiameti kodulehel.

Välisettevõte võib pakkuda nn mehitamisteenust, kuid meretööleping tuleb sel juhul sõlmida MLC (Maritime Labour Convention) reederi nimele.

Lisaks tuleb töötajad tuleb registreerida Töötamise registrisse.

Paberkujul sertifikaate saadame posti teel ainult Eesti riigi piires.

Juhul, kui te ei saa ise dokumentidele järele tulla, on vajalik volitada selleks vastav isik.

Jah, laevaohvitserid on kohustatud tutvuma Eesti õigusaktide ja seadusest tulenevate nõuetega. Siit leiate nimekirja Eesti mereõiguse aktidest, mida välisriigi laevaohvitserid peavad tundma.

Välisettevõttena saate taotleda Eestist meresõidudokumente, kui teil on vastavate laevaohvitseride kirjalik volitus (volikiri). 

Vajalikud dokumendid ja meremeeste ning meremeeste atesteerimisega seotud küsimused palume saata e-mailile: mdb@transpordiamet.ee

Rohkem informatsiooni dokumentide kohta leiate siit.

Aktsepteerime kõiki vastavate riiklike ametiasutuste poolt heaks kiidetud arstide tervisetõendeid, kuid alles pärast kontrollimist.

Lisainfot tervisekontrolli tegijate kohta Eestis leiate siit.

Ei pea.

Tonnaažikorda võib rakendada residendist äriühing, kui äriühing vastab tulumaksuseaduse § 521 kehtestatud tingimustele, nt:

1. laevaomanik, kui ta on residendist äriühing ning laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
2. laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja, kui ta on residendist äriühing ning teeb laeva tehnilise juhtimisotsused Eestis, või
3. laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja, kui ta on residendist äriühing ning teeb laeva meeskonna juhtimisotsused Eestis.

Rohkem infot tonnaažikorra kehtestamise kohta leiate siit.

Tonnaažikorda on võimalik rakendada, kui:

• laeva kogumahutavus on vähemalt 500;
• laev kannab Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi lippu;
• tegemist on ühega järgmistest laevadest:
  1) laev, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegev reisilaev;
  2) süvendaja või puksiir, kui täidetud on ka tulumaksuseaduse § 13 lg 6 sätestatud tingimused.

Tonnaažikorra rakendamiseks tuleb esitada taotlus, kus on välja toodud tegevus, mille alusel soovitakse tonnaažikorda kohaldada ning laeva ja tonnaažikorra rakendaja andmed. 

Taotluse vormi leiate siit. Taotlus esitage e-postiaadressile: estonianflag@transpordiamet.ee

Jah, saab. Rohkem infot tonnaažikorra kohta leiate siit.