Väikelaeva ja jetti saab registreerida ilma Transpordiameti teenindusbüroosse tulemata. Selleks tuleb esitada taotlus väikelaeva või jeti registreerimiseks ning lisada sellele vajalikud dokumendid ja andmed:
- omandiõigust tõendavad dokumendid;
- uue veesõiduki puhul vastavusdeklaratsioon ning kasutatud veesõiduki puhul päritoluriigis väljastatud kehtiv registreerimistunnistus;
- väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva veesõiduki puhul tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
- värvilised ja selged fotod veesõiduki tootjaplaadist, CE-märgisest, HIN/CIN/WIN koodist, eestikeelsest juhisest/ohutusteabest ning veesõiduki tagaosast paremalt küljelt ja eesosast vasakult küljelt.
Taotlus koos dokumentide ja fotodega tuleb digiallkirjastada ning saata ühtse digikonteinerina aadressil info@transpordiamet.ee.
Veesõiduki registreerimise eelduseks on ka tasutud 100 euro suurune riigilõiv ning ülekannet tehes peab kindlasti olema lisatud õige viitenumber: füüsilise isiku viitenumber 10601008006990, juriidilise isiku viitenumber 10602008005990.
Registreerimistunnistus saadetakse postiga taotluses märgitud Eesti riigi sisesele postiaadressile või väljastatakse sobivas teenindusbüroos. Kui Transpordiametil tekib veesõiduki andmete kontrollimisel küsimusi, võetakse registreerijaga ühendust.
Kes võib sõidukit registreerida?
Veesõiduki registreerimiseks võib taotluse esitada selle omanik, kes on Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Taotluse võib esitada ka isiku volitatud esindaja - sel juhul tuleb taotlusele lisada vastav volikiri. Registreerimise nõue ei kehti, kui veesõiduk on kantud mõne muu riigi registrisse.
Registreerimiseelne ülevaatus
Enne registreerimist tuleb sõiduk esitada Transpordiametile registreerimiseelse ülevaatuse tegemiseks. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva puhul tehakse sellele tehniline ülevaatus.
Uutele ja esmakordselt registreeritavatele veesõidukitele võib registreerimiseelse ülevaatuse teha ka Transpordiametiga vastavasisulise lepingu sõlminud veesõiduki ametlik maaletooja. Väikelaevade vastavushindamisasutused ELis leiate siit . Maaletooja võib veesõiduki registreerimiseks esitada registreerimiseelse ülevaatuse akti koos vajalike dokumentidega Transpordiametile ka e-kirja teel.
Pärast registreerimist saadetakse veesõiduki registreerimistunnistus soovitud Eesti riigi sisesele postiaadressile või väljastatakse sobivas teenindusbüroos.
Transpordiameti poole tuleb registreerimiseelse ülevaatuse tegemiseks pöörduda veesõidukiga füüsiliselt eelkõige juhul, kui:
- tegemist on omavalmistatud või ümberehitatud väikelaevaga;
- mingil põhjusel ei ole võimalik tuvastada vajalikke andmeid;
- tegemist on alla 12-meetrise kogupikkusega laevaga.
Veesõiduki registreerimisel teenindusbüroos tuleb esitada järgmised dokumendid:
- veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlus;
- omandiõigust tõendavad dokumendid;
- kasutatud veesõiduki puhul päritoluriigis väljastatud kehtiv registreerimistunnistus;
- väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva veesõiduki puhul tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid;
- ülevaatuse kontrollakt (väljastatakse veesõiduki registreerimiseelse- või tehnilise ülevaatuse käigus)
- volikiri, kui toimingut taotleb veesõiduki omaniku esindaja;
- taotleja isikut tõendav dokument.
Veesõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Veesõiduki registreerimisnumber
Veesõidukile antakse registreerimisel registreerimisnumber, mis tuleb kanda veesõidukile. Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimisnumber on seitsmekohaline kolmest ladina suurtähest, tähekoha pikkusest kriipsust ja kolmest araabia numbrist koosnev kokkukirjutatud kombinatsioon (nt VLA-001).
Jeti registreerimisnumber on neljakohaline ühest ladina suurtähest ja kolmest araabia numbrist koosnev kokkukirjutatud kombinatsioon (nt J-001). Täht või tähed peavad asuma registreerimisnumbris esimesel kohal ja täpitähti ei kasutata.
Veesõidukile kantava registreerimisnumbri kõrgus on 80–200 mm ja tähejoone paksus 1/7 registreerimisnumbri kõrgusest. Registreerimisnumber kantakse väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva mõlemale pardale või tekiehitisele paralleelselt pardajoonega ning jeti esiosa mõlemale küljele. Registreerimisnumber kantakse veesõidukile nähtavale kohale, heledale pinnale tumeda tähistusega ja tumedale pinnale heleda tähistusega. Registreerimisnumber peab olema selgesti kirjutatud ja kergesti loetav.
Omanikuvahetus, registreerimisandmete muutmine
Veesõiduki registriandmete muutmisel (nt omanikuvahetus) tuleb esitada järgmised dokumendid:
- veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlus;
- müügileping või muud veesõiduki omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid;
- volikiri, kui toimingut taotleb veesõiduki omaniku esindaja;
- taotleja isikut tõendav dokument;
- muud õigusaktides sätestatud tõendid ja dokumendid.
Veesõiduki registriandmete muutmise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Transpordiamet keeldub registreerimisest, kui:
- väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
- alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Transpordiametis;
- väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
- väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
- väikelaeval puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
- väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
- omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
- enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Transpordiameti väljastatud kontrollakt;
- enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiametis väljastatud kontrollakt;
- pärast 1. jaanuari 2000 Eestis või mujal valmistatud väikelaeval puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
- veesõiduk on kuulutatud tagaotsitavaks;
- veesõiduk on hävimise tõttu registrist kustutatud;
- enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 1. maid 2004 kasutusele võetud väikelaeval, millel puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, puudub Transpordiameti poolt väljastatud kontrollakt.
Mis on mis?
Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit.
Alla 12-meetrise kogupikkusega laev on laev, mida kasutatakse töö tegemise või ärilisel eesmärgil, näiteks kaluripaadid, inspektsioonide kontrollkaatrid jne.
Jett on kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes.
Viimati uuendatud 28.06.2024
