Käitajaks registreerimine

Drooni käitaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes omab või rendib drooni või mõnda teist mehitamata õhusõiduki süsteemi. (Käitajaks registreerimist reguleerib ELi määrus 2019/947 art 14 lõige 5).

Käitajaks tuleb registreerida, kui:

  • käitad avatud kategoorias mehitamata õhusõidukeid, mille maksimaalne stardimass on 250 g või rohkem või mis kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilise energia hulga üle 80 džauli;
  • käitad avatud kategoorias mehitamata õhusõidukeid, millele on paigaldatud andur, mis on võimeline koguma isikuandmeid (välja arvatud juhul, kui see vastab direktiivile 2009/48/EÜ);
  • käitad mehitamata õhusõidukit erikategoorias, sõltumata asjaomase õhusõiduki massist.

Käitajaks ei tule registreerida, kui:

  • droon kaalub alla 250 g ja sellel ei ole kaamerat ega muud andurit, mis on võimeline koguma isikuandmeid;
  • on tegemist alla 250 g kaaluva drooniga, mida käsitatakse mänguasjana Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) tähenduses - isegi kui sellel on kaamera.

Kineetilist energiat saab arvutada siin.

NB! Käitajal tuleb oma käitaja registreerimisnumbrit igal aastal pikendada. Kui käitaja registreerimisnumbrit ei uuendata, muutub see kehtetuks. Käitaja registreerimisnumbri pikendamisel pole vaja teha uut taotlust, vaid tuleb pikendada vana käitaja registreerimisnumbrit. Juhised selleks leiate LOIS avalehelt.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerib end liikmesriigis, kus on füüsilise isiku puhul tema elukoht või juriidilise isiku puhul selle peamine tegevuskoht (registreeritud asukoht). Registreerimisandmed peavad olema õiged. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja ei või olla korraga registreeritud rohkem kui ühes liikmesriigis.

Juriidilise isiku eest LOISis saavad toiminguid teha esindusõiguslikud isikud või nende poolt LOIS süsteemis määratud isikud. Samuti on võimalik esindusõigust saada saates seadusliku esindaja poolt allkirjastatud dokumendi Transpordiametisse saatmisel.

Iga käitaja saab endale kordumatu registreerimisnumbri, mis tuleb panna kõikidele käitaja omanduses olevatele mehitamata õhusõidukitele.

Käitaja registreerimisnumber koosneb 16 numbrist, millele järgneb 3 salanumbrit. Näites EST87astrdge12k8-xyz on xyz salanumbrid, mistõttu tuleb droonile kanda ainult EST87astrdge12k8.

Käitaja registreerimisnumbri võib droonile märkida nii kleebisena kui ka markeriga. Oluline on, et number oleks selgelt loetav. Kui drooni suurus või disain ei võimalda käitaja registreerimisnumbri kuvamist drooni peal, võib käitaja registreerimisnumbri märgistuse lisada drooni sisse, näiteks aku peale. Hetkel Eestis QR-koodi ei väljastata.

Registreeritud käitaja võib seejärel drooni lennutada kõikides ELi liikmesriikides, samuti ka Šveitsis, Norras, Liechtensteinis ja Islandil.

Käitajaks registreerimine toimub lennuohutuse järelevalve infosüsteemis. Käitaja registreerimisnumber kehtib ühe aasta ja seda on võimalik käitajal igal aastal pikendada. Käitaja registreerimisnumbri pikendamisel pole vaja teha uut taotlust, vaid tuleb pikendada vana käitaja registreerimisnumbrit. Juhised selleks leiate LOIS avalehelt.

Käitajaks registreerimise taotlust saab esitada lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS. Esmalt tuleb valida „Taotlused“ moodulist -> „Alusta uut taotlust“. Seejärel tuleb valida „Lennundusega seotud sertifitseerimine“ -> „Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimine“.

Pärast taotluse esitamist tuleb tasuda ka riigilõiv. Riigilõivu saab tasuda vajutades paremal üleval nurgas nuppu „Riigilõivu maksmine“. Enne riigilõivu tasumist käitaja registreerimisnumbrit ei väljastata.

Juriidilise isiku puhul tuleb LOISi oma isiklike andmetega sisse logida ning seejärel vajutada vasakul menüüs oleva enda nime peale. Avanevas rippmenüüs kuvatakse teile valikus kõiki ettevõtteid, mille esindusõigus teil on.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.

Käitaja registreerimisnumbrit saab pikendada „Load/Sertifikaadid“ moodulist vajutades oma käitaja registreerimisnumbri peale. Seejärel tuleb vajutada „Pikenda“ nuppu paremal üleval nurgas ning seejärel „Esita taotlus“. Pärast pikendamise taotluse esitamist tuleb samuti tasuda ka riigilõiv. Käitaja registreerimisnumbrit pikendatakse alates pikendamise taotluse esitamise kuupäevast, millele lisatakse 1 aasta miinus 1 päev.

Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.

Käitaja kohustused avatud kategoorias:

  • käitaja peab tagama, et droonil oleks näha drooni käitaja registreerimisnumber (näiteks kleebisel) ja et sama number oleks üles laetud kaugidentimissüsteemi;
  • töötama välja käitamismenetlused (kirjalikult siis, kui drooni käitaja kasutab enam kui üht kaugpilooti, muul juhul piisab sellest, et kaugpiloot järgib tootja poolt kasutusjuhendis määratletud menetlusi);
  • tagama selliste raadiohäirete puudumise, mis võivad mõjutada drooni juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühendust;
  • määrama iga käitamise jaoks kaugpiloodi; on tähtis, et oleks selge, kes on iga lennu eest vastutav isik (soovituslik lennulogide täitmine);
  • tagama, et kaugpiloot ja drooni käitamist toetav personal oleksid tutvunud kasutusjuhendiga ja drooni käitaja menetlustega, omaksid sobivat pädevust ja et neile antaks liikmesriigi poolt avaldatud asjakohast teavet geograafiliste piirkondade kohta;
  • tagama, et kaardid drooni geopiirangute jälgimise süsteemis oleksid ajakohased, välja arvatud juhul, kui lendate geograafilises piirkonnas, kus ei nõuta geopiirangute jälgimist;
  • kui käitaja ei kasuta eraviisiliselt ehitatud drooni, siis tuleb tagada, et sellel oleks C-klassi identifitseerimismärgistuse vastavusdeklaratsioon ja et klassi märgistus (C1 kuni C4) oleks õhusõidukile kinnitatud;
  • tagama, et drooni käitamisse kaasatud isikud oleksid teadlikud alamkategooriates A2 ja A3 käitamisega seotud riskidest.

Käitaja lisakohustused erikategoorias:

  • järgida igasuguse käitamise korral teatises või käitamisloas määratletud piiranguid;
  • töötada välja menetlused, et tagada käitamise ohutus;
  • kehtestada meetmed ebaseadusliku sekkumise ja loata juurdepääsu vastu;
  • tagada, et inimeste privaatsus oleks kaitstud, samuti võib riikliku lennuameti nõudmisel olla vajalik andmekaitsealase mõju hindamise läbiviimine;
  • anda kaugpiloodile suunised, kuidas tekitada võimalikult vähe häiringuid: müra ja muid heitega seotud häiringuid;
  • tagada, et käitamist läbi viiv piloot ja muu vastutav personal järgiks kõiki tingimusi, mis on nõutavad erikategoorias käitamise korral;
  • säilitada drooni käitamise kohta teavet;
  • hoida drooni ohutu käitamise tagamiseks sobivas seisundis.

Osa droone klassifitseeruvad ka mänguasjade alla. Need on üldjuhul tooted, mis on välja töötatud või mõeldud mängimiseks lastele ja on kooskõlas mänguasjade direktiiviga 2009/48/EÜ. Drooni vastavust sellele direktiivile deklareeritakse Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioonis.

Tootjad lisavad üldjuhul võimaliku segaduse vältimiseks oma tootele (pakend, kasutusjuhend) selge märke selle kohta, kas tegemist on mänguasjaga või mitte.

Kui on kahtlus, kas tegemist on mänguasjaga või mitte, hindavad turujärelevalveasutused (TTJA) toodet mitmete erinevate omaduste alusel.

Viimati uuendatud 08.09.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?