Järgmise 2-4 aasta jooksul näeb Transpordiamet ette võimalike U-space õhuruumi taotlemisi. U-space õhuruumi asukoht ja mõõtmed pole veel kindlaks määratud. Palju sõltub nõudlusest uue teenuse järele ja valmisolekust neid võimalusi kasutada. U-space õhuruumi asukoht jääb suure tõenäosusega linnapiirkondadesse, kuna seal on nõudlus uute teenuste järele kõige suurem.
U-ruumi teenusepakkujad (USSP) kehtestavad ja osutavad igas U-space õhuruumis neli kohustuslikku U-space teenust:
1. Võrgutuvastusteenus: võimaldab UAS-i kaugidentimisteabe katkematut töötlemist kogu lennu kestel ning tagab volitatud kasutajatele UAS-i kaugidentimise koondandmetena.
2. Geoteadlikkuse teenus: annab teavet töötingimuste, õhuruumi piirangute või kehtivate ajapiirangute kohta.
3. UASi lennuloateenus: tagab konfliktivaba tegevuse teiste samas õhuruumis lendavate UAS-idega.
4. Liiklusteabeteenus: hoiatab UAS-i operaatoreid muust lennuliiklusest, mis võib olla nende UAS-i läheduses.
Lisaks on veel kaks U-space teenust, mis võidakse kehtestada teatud U-space õhuruumide jaoks kohustuslikuks, kui riik on nii otsustanud peale U-space õhuruumi riskianalüüsi koostamist:
5. Ilmateenus: toetab UAS operaatoreid lennu planeerimise ja teostamise faasis, samuti parandab teiste U-space õhuruumis osutatavate U-space teenuste toimivust.
6. Lennuloa tingimuste täitmise järelevalve teenus: hoiatab antud lennuloa täitmata jätmise eest ja teavitab operaatoreid sellest kõrvalekaldumisest.
USSP-del ja ühtsel ühisel teabeteenuse pakkujal (sCISP) peab olema pädeva asutuse väljastatud sertifikaat. Nende teenuseosutajate sertifitseerimise eest vastutab Eesti Vabariigis Transpordiamet.
sCISP on transpordiameti poolt sertifitseeritud organisatsioon, mis teeb asjakohase teabe kättesaadavaks kõikidele asjaomastele operatiivsetele sidusrühmadele.
Kõik droonioperaatorid, kes soovivad kasutada U-space õhuruumi, on kohustatud kasutama U-space teenuseid.
Erand: U-space teenuste kasutamine on vabatahtlik droonidele, mille stardimass on alla 250 grammi (avatud kategooria).
Droonioperatsioonide arv ja keerukus Eestis on viimastel aastatel pidevalt kasvanud (2023. aastal oli teostatud hinnanguliselt umbes 75 000 droonioperatsiooni). U-space õhuruumide rakendamise eesmärk on hõlbustada droonide juurdepääsu õhuruumile ja samal ajal suurendada droonide operatsioonide ohutust.
U-space teenused muudavad õhuruumi kasutajate jaoks mugavamaks lennu planeerimise, läbiviimise ja olukorrateadlikkuse. Samuti annab see erikategooria operaatoritele võimaluse teostada operatsioone käitamisel väljaspool visuaalset otsenähtavust linnapiirkondade kohal.
U-space õhuruumi loomise peamised põhjused:
- droonide nähtavuse ja ohutuse parandamine õhuruumis.
- droonioperaatorite parem orienteerumine õhuruumis.
- kiirendatud lubade andmise protsess keeruliste droonioperatsioonide jaoks (erikategooria, BVLOS-lennud).
- muude avalike huvide arvestamine (privaatsuse kaitse, keskkond).
Transpordiamet koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega kuulutas 2023. aastal välja hanke „Ekspertteadmised mehitamata lennunduse testala väljatöötamiseks Eestis“, mille eesmärgiks oli toetada U-space regulatsiooni rakendamist Eestis ja algatada Tartusse sobiva testala rajamist. Hanke võitjaks osutus ANRA Technologies.
Hanke tulemusena väljatöötatud dokumendid (inglise keelsed):
2023. aastal initsieeris Transpordiamet Tallinna lähiala riskihindamise läbiviimist koostöös Eurocontroliga. Varasem leping pikendati ning tööd alustati 2023. aasta teises pooles. Töö protsessis on kaasatud ka Lennuliiklusteeninduse AS ja Eesti Lennuakadeemia. Tallinn ja selle piirkond on Eesti mõistes kõige rahvarikkaim ning võiks eeldada, et esimesed U-space teenused tekkivad Tallinna piirkonnas. See ka põhjus, miks riskihindamist Tallinna lähialale alustati. Õhuruumi riskianalüüs on üheks eelduseks ja tingimuseks U-space õhuruumi loomiseks.
Transpordiameti ja Eurocontroli koostööna valminud riskihindamise dokumendid on leitavad siit (dokumendid inglise keeles):
Viimati uuendatud 03.02.2025
