Liikluses käitumise ülevaade 2021

Ülevaates on toodud hinnangud liiklejate hoiakutele ja käitumisele 2021. aastal ning muutused võrdluses varasema perioodiga.

Ülevaate aluseks on Transpordiameti ja varasemalt ühe selle eelkäija, Maanteeameti tellitud küsitlus- ja vaatlusuuringute tulemused.

Transpordiamet on liiklejate käitumise uuringuid korraldanud ja trendide kujunemist jälginud alates 1998. aastast. Positiivsed muutused hoiakutes ja käitumises on liiklusõnnetuste vähenemise oluliseks eelduseks.

Üldised hinnangud liiklusreeglite eiramise ohtlikkusele

Eesti täiskasvanud elanikkonnas 2021. aastal läbi viidud küsitlusuuringu tulemuste põhjal peavad praktiliselt kõik (95-100% liiklejatest) ohtlikuks mootorsõiduki juhtimist alkoholi mõju all (99%), auto juhtimise ajal tekstisõnumite saatmist ja sotsiaalmeedia kasutamist (98%) ja punase tule alt läbisõitu (97%). Võrreldes 2020. aastaga neis hinnangutes olulisi muutuseid ei olnud.

Oluliselt vähem liiklejaid peab ohtlikuks piirkiiruse ületamist üle 10 km/h (80%), mobiiltelefoni kasutamist ilma vabakäeseadmeta (75%)  ja piirkiiruse ületamist kuni 10 km/h (47%). Piirkiiruse ületamine kuni 10 km/h on ka ainus liiklusreegel, mille eiramist ohuks pidajaid on endiselt vähem kui ohuks mitte pidajaid (vastavalt 47% vs 52%). Liiklusse ülekantuna mõjutab see eelkõige asulakeskkonnas jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste arvu ning tagajärgede raskust.

Mootorsõidukijuhtide hoiakud ja käitumine

Fooritulede nõuete järgimine

Juhid, kellel oli valida, kas läbida ristmik punase tule ajal või jääda seisma, järgisid vaatluse andmetel fooritule nõudeid keskmiselt 91% juhtudel (jäädes selle tulemusega nelja protsendipunkti võrra kolme eelneva aasta keskmisest näitajast ülespoole). Juhid, kellel oli valida, kas läbida ristmik kollase tule ajal või jääda seisma, järgisid fooritule nõudeid keskmiselt 48% juhtudel.

Nõuete järgijate osakaal

Joonis 1. Fooritulede nõuete järgimine sõidukijuhtide poolt 2018−2021.

Ühetaolise vaatlusmetoodika üldnäitajatel põhineva pikaajalise hinnangu põhjal alates 2014. aastast on punase fooritule järgijate osakaal sõidukijuhtide seas aegamisi paranemas kõikides vaadeldud piirkondades.

Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal

Liiklejate käitumise vaatluse järgi jalakäijatele teed andvate sõidukijuhtide osakaal Eesti suuremates linnades on 71%. Võrreldes nelja varasema aastaga on olukord mõnevõrra paranenud.

Joonis 2. Jalakäijatele teed andvate sõidukijuhtide osakaal 2017−2021.

Küsitlusuuringu järgi annab 51% jalakäijate sõnul neile teed esimene ning 27%  sõnul teine ülekäigurajale lähenev auto. 45% jalakäijatest leiab, et neile tee andmine reguleerimata ülekäigurajal on paari viimase aastaga võrreldes paranenud. Samas kui kolmandik arvab, et see pole muutunud.

Küsitluses osalenud sõidukijuhtidest 84%on nende endi sõnul valmis ülekäiguraja ees peatuma, kui kasvõi üks jalakäija ootab sõidutee ületamise võimalust. Viimaste aastate tulemused näitavad, et sõidukijuhtide hoiak jalakäijale ülekäigurajal teed anda on paranemas.

Lubatud sõidukiiruse järgimine

2021. aastal sõidukijuhtide seas läbi viidud küsitlusuuringu põhjal järgib kehtivat kiiruspiirangut põhiteedel 27% ja väiksematel maanteedel 40% (juhtidest. Linnades ja asulates kus kergliikluse suure osakaalu tõttu on ka vähene piirkiiruse ületamine ohtlik, sõidab lubatud suurima kiiruse piires 55% juhtidest.

Üle 5 km/h ületab lubatud suurimat sõidukiirust põhiteedel 27% juhtidest, neist 2% ületab kiirust üle 10 km/h. Üle 5 km/h ületab suurimat lubatud sõidukiirust väiksematel maanteedel 19% sõidukijuhtidest, sh 2% juhtidest üle 10 km/h.

Piirkiiruse ületamist põhjendati kõige enam teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikuga (väitega nõustus 58% juhtidest) ning möödasõidu sooritamisega (väitega nõustus 56% juhtidest). Piirkiiruse ületamise tõttu sattus 2021. aastal liiklusohtlikku olukorda 18% küsitluses osalenud ja kiirust ületanud sõidukijuhtidest.

Üldistatult saab 2021. aasta uuringu tulemuste põhjal väita, et 2020. aastaga võrreldes sõidukijuhtide kiiruskäitumine paranenud ei ole. Ka pikema, seitsme aastase perioodi jooksul on kiiruskäitumine lähtuvalt tee klassist ja liikluskeskkonnast paranenud vähe, keskmiselt vaid 3−8%.

Tähelepanu häirivad tegevused sõidukijuhtimise ajal

Sõiduki juhtimise ajal tähelepanu häirivatest tegevustest ohtlikemaks pidas 95% uuringus osalejatest telefoniga sõnumite saatmist ning nende lugemist. Juhtimise ajal telefoniga rääkimist hindas ohtlikuks 72% vastanutest. Lisaks telefoni kasutamisele peetakse ohtlikemaks lastega tegelemist (77%), söömist, joomist (54%), CD vahetamist (41%) ja suitsetamist (40%).

2021. aasta küsitlusuuringu järgi kasutab autot juhtides telefoni 63% sõidukijuhtidest. Neist sageli kasutab telefoni 9% ja mõnikord 53%. Telefoni ei kasuta 37%  juhtidest. Sõidu ajal telefoni kasutavatest juhtidest kasutab alati või sageli vabakäesüsteemi 58% juhtidest ja käes hoitavat telefoni 9% juhtidest. Viimase kolme aasta jooksul on 6% ja viimase kuue aasta jooksul kokku 17% võrra vähenenud nende sõidukijuhtide osakaal, kes hoiavad telefoni käes alati või sageli.

Küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul on liiklusohtlikku olukorda sattunud 18% ja liiklusõnnetusse 1% telefoni kasutanud sõidukijuhtidest.

Sõiduki juhtimine väsimusseisundis

Küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul on juhtide endi sõnul neist väsinult sõidukit juhtinud 38% . Väsimusseisundis on roolis olnud sagedamini töösõite tegevad (48%) ja aastas üle 10 000 kilometraažiga juhid.

Liiklusohtlikku olukorda on sattunud viimase 12 kuu jooksul 10% (2020. a 11%) väsinult roolis olnud juhtidest. Viimase nelja aasta lõikes ei ole väsimusseisundis sõidukijuhtimist iseloomustavates tulemustes olulisi muutusi toimunud.

Sõiduki juhtimine alkoholi mõju all ja joobes juhi autos kaasasõitmine

2021. aasta küsitlusuuringu järgi on viimase 12 kuu jooksul enda sõnul mootorsõidukit juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all 1,8% sõidukijuhtidest. Neist veidi enam kui pooled (1,1%) on juhtinud sõidukit alkoholi mõju all rohkem kui ühel korral. Võrreldes 2020. aasta tulemustega on alkoholi mõju all sõidukit juhtinute osakaal vähenenud 0,9%.

Joobes juhiga samas autos on kaasa sõitnud 2,9% küsitletutest. Nii joobes sõidukijuhtide kui joobes juhi autos kaasasõitnute osakaal on aasta-aastalt vähenenud ka pikema ajavahemiku vältel.

Alko- või narkojoobes juhist oleks valmis politseile igal juhul teada andma 74% (2020. a 66%) vastanutest. 14% vastanutest on küll põhimõtteliselt valmis joobes juhist teavitama, kuid nad jätaksid selle tegemata juhul, kui tegu oleks tuttavaga. Oma sõnul on reaalselt joobes juhti takistanud või püüdnud takistada sõidukit juhtimast 41% vastanuist. Neist 27% oma lähedasi või tuttavaid ning 14% ka võõraid. Aastatega on inimeste valmisolek joobes sõidukijuhtimise tõkestamiseks kasvanud, mis tõenäoliselt on aidanud kaasa alkoholi mõju all sõidukijuhtimise vähenemisele.

Turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine

2021. aasta küsitlusuuringu järgi kasutas sõiduautos turvavööd:

  • 99% sõidukijuhtidest,
  • 98% täiskasvanud sõitjatest auto esiistmel,
  • 88% täiskasvanud sõitjatest auto tagaistmel,
  • lastest olid turvavöö või spetsiaalse turvavarustuse abil kinni 96%.

Kui turvavöö kasutamine on aastaid püsinud 96-99% juures sõiduauto esiistmel sõitjate seas ja lastel, siis turvavöö kasutamine tagaistmel sõitjate seas on stabiliseerunud viimase kolme aasta võrdluses 88% juures.

Bussis kinnitab turvavöö istekohal selle olemasolul, reeglina 45% sõitjatest. Turvavöö kinnitamine bussis on enam-vähem samal tasemel püsinud viimase nelja aasta jooksul (keskmine väärtus samuti 45%). Sellest et turvavöö ka bussis tuleb kinnitada, on teadlik 84% vastanuist. 69% neist, kes ei kasuta bussis turvavööd, väidab, et neid suunaks turvavööd kinnitama bussijuhi vastav meeldetuletus enne sõidu alustamist.

Kergliiklejate hoiakud ja käitumine

Helkuri ja muu jalakäija nähtavust suurendava varustuse kandmine

Helkurit või muud enda nähtavaks tegemise vahendit (taskulamp, ohutusvest vm) kannab pimeda ajal reeglina 62% ja sageli 20% vähemalt 15-aastastest uuringus osalenud Eesti elanikest. Täiskasvanute seas on  helkuri kandjate osakaal püsinud 66%−68% piires. Mitte kunagi ei kanna helkurit 7% täiskasvanutest.

Sõidutee ületamine ja fooritulede nõuete järgimine

Punase fooritule nõudeid järgis 2021. aastal keskmiselt 93% jalakäijatest. Kõige harvem ületasid keelava fooritule ajal sõiduteed lapsed ja eakad liiklejad (eirajate osakaal keskmiselt 5%) ning kõige rohkem mehed (eirajate osakaal 11%).

Joonis 3. Fooritulede nõuete järgimine jalakäijate poolt soo ja vanuse järgi 2018−2021 .

Alates 2014. aastast on vaatlusandmete järgi fooritulede nõuetest kinni pidavate jalakäijate osakaal väikeste üles-alla kõikumistega püsinud suhteliselt muutumatuna.

Peamiseks põhjuseks, miks teed ületati punase fooritulega, nimetas 77% küsitlusuuringus osalenud jalakäijatest, et sõidukeid ei lähenenud.

Jalgrattaga liiklemine ja jalgratta ohutusvarustuse kasutamine

Küsitlusuuringu andmetel oli viimase aasta jooksul jalgrattaga sõitnute osakaal Eesti täiskasvanud elanikkonnas 54% ning 6-14-aastaste laste seas 88%.

Kiivrit kannab jalgrattaga sõites enamasti või sageli 25% täiskasvanutest ja 80% lastest. Liiklusseaduse nõudest hoolimata ei kanna kiivrit üldse 9% jalgrattaga sõitvatest lastest. Nii täiskasvanute kui laste seas jääb kiivri kandmine viimase 5 aasta võrdluses enam-vähem samale tasemele. Täiskasvanutest kannavad kiivrit sagedamini mehed ning jalgratast sportimiseks kasutavad ratturid.

Ohutusvesti või muud jalgratturi märkamist soodustavat riietust kannab rattaga sõites enamasti või sageli 22% täiskasvanutest ja 37% lastest. Viimase 5 aasta lõikes on nähtavust suurendava riietuse kandmine vähenemas. Ohutusvesti kannavad tõenäolisemalt üle 50-aastased ja maapiirkondade, samuti maanteel sõitvad (30%) jalgratturid.

Pimeda ajal põleb jalgrattal ees valge tuli 81%-l ja taga punane tuli 78%-l pimeda ajal sõitvatest jalgratturitest. Kumbki tuli ei põle 14%-l. Olulist muutust siin varasema kahe aasta tulemustega võrreldes ei ole.

Jalgrattaga sõites on sattunud liiklusõnnetusse 2% täiskasvanud jalgratturitest  ja 2% on napilt pääsenud. Liiklusõnnetusse või ohtlikku olukorda sattunute osakaal viimase viie aasta jooksul püsinud vahemikus 4−8%.

Jalgratast on viimase aasta jooksul juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all kokku 8,8% täiskasvanud jalgratturitest, sh 5,2% on teinud seda korduvalt.

Elektritõukerattaga liiklemine

Eesti elanikkonna seas kolmel viimasel aastal läbi viidud liikluskäitumise uuringus on olnud küsimused ka elektritõukeratta kasutamise ja sellega liiklemise ohutuse kohta. Uuringu tulemuste põhjal on viimase 12 kuu jooksul elektritõukerattaga liigelnud 22% täiskasvanud elanikkonnast. 2020. aastaga võrreldes on lisandunud 7% ehk ligikaudu 80 tuhat kasutajat. Elektrilise tõukerattaga on sõitnud sagedamini mehed, kuni 34-aastased ja harvemini naised, üle 50-aastased ning maapiirkondade elanikud. Valdav osa ehk ligi 2/3 elektritõukeratta kasutajatest on kasutanud peamiselt renditud elektritõukeratast ja viiendik isiklikku või peres, sõpradel olevat elektritõukeratast. Kuni 14-aastaste laste seas oli 2021. aastal elektritõukeratta kasutajaid 23%.

Valdav osa, 80% elektritõukeratta kasutajatest sõidab sellega kergliiklusteel. 3% sõidab peamiselt sõiduteel  ning 15%-l küsitletutest on kergliiklusteel ja sõiduteel liiklemine jagunenud enam-vähem pooleks. Kergliiklustee eelistamise peamiseks põhjenduseks on 2/3 vastajate arvates suurem ohutus ning pea poolte vastajate arvates ka suurem sõidumugavus. Elektritõukerattaga sõiduteel liiklemise puhul on peamiseks põhjenduseks aga suurem võimalik sõidukiirus.

Mitmekesi ühel elektritõukerattal on sõitnud iga viies kasutaja (23%). Varasema aastaga võrreldes on mitmekesi sõitmine veidi sagenenud (2020. a 20%).

Kiivri kandmist nii enda kui laste puhul peab vajalikuks 41% ning ainult alla 16-aastaste laste puhul 47% küsitluses osalenud elektritõukeratta kasutajatest. Reaalselt aga kannab kiivrit 8% täiskasvanutest ning 46% lastest. Kiivrit kannavad sagedamini need, kes sõidavad peamiselt isikliku või peres oleva elektritõukerattaga.

Küsitlusele eelnenud aasta jooksul on elektritõukerattaga sõites sattunud liiklusõnnetusse 2%, neile lisaks 4% on enda väitel õnnetusest napilt pääsenud. Liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjustena toodi olulisemal määral välja vähest sõiduoskust, teiste liiklejate ohtlikku või reegleid eiravat käitumist ning joovet.

Elektrilist tõukeratast on viimase 12 kuu jooksul juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all kokku 15% täiskasvanud kasutajatest, sh 7% on teinud seda korduvalt. Sagedamini on alkoholi mõju all juhtinud mehed ja 15-24-aastased elektritõukeratta kasutajad.

Ülevaate koostas:
Raul Rom, liiklusekspert, liikuvuse kavandamise osakond
25.01.2022

Liikluskäitumise vaatlusuuring (monitooring)

Küsitlusuuring: „Sõiduki turvavarustuse kasutamine“

Küsitlusuuring: „Jalgrattaga ja elektritõukerattaga liiklemine“

Küsitlusuuring: „Laste liiklusohutus“

Küsitlusuuring: „Sõidukiirus ja joobes juhtimine“

Küsitlusuuring: „Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses“

Küsitlusuuring: „Liiklemine pimeda ajal, liikluskasvatus ja tee ületamine“

Viimati uuendatud 26.05.2023

search block image