Liiklusmüra mõjutab inimeste igapäevast elu – tekivad kõnekaod, häiringud (häirivus), unehäired. Müra on inimese igapäevaellu lisandunud stressiallikas, mis võib mõjutada igapäeva käitumist, ilmneda keskendumisraskustes, sotsiaalse käitumise muutuses, kõrgenenud vererõhus, südame- veresoonkonna haigestumise riski kasvus, kaebuste arvus, tervishoiu ja ravimite kasutamises.
Välisõhus leviva müra vähendamise temaatikaga tegelevad Eestis Keskkonnaministeerium ja Sotsiaalministeerium koos allasutustega, kohalikud omavalitsused ja müraallikate valdajad. Üheks müraallikate valdajaks on Transpordiamet.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimise nõuetega, on üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) §-ga 55-66. Transpordiametil on kohustus koostada põhimaanteede välisõhu strateegiline mürakaart ja selle tulemuste alusel koostada välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava piirnorme ületavate olukordade kohta.
Põhimaanteedeks loetaks piirkondlikku, riigisisest või rahvusvahelist maanteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava läbivaatamise, vajaduse korral muutmise ning Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile esitamise korraldab strateegilise mürakaardi koostaja vähemalt iga viie aasta järel.
Liiklusmüra normtasemed
Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1.
Välisõhus leviva müra normtasemed on müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid ja müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
- I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
- II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
- III kategooria – keskuse maa-alad;
- IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad;
- V kategooria – tootmise maa-alad;
- VI kategooria – liikluse maa-alad.
Uute ulatuslike teelõikude, ristmike ja liiklussõlmede puhul ei ole võimalik müra mõõta ja hinnangu aluseks võetakse modelleerimine.
Müratõkete planeerimine
Kohalikel omavalitsustel on võimalik planeerida maanteede äärseid alasid nii, et maantee ja müratundlike objektide vahele tekiksid müra levikut tõkestavad objektid. Sellisteks lahendusteks võivad olla näiteks äri- ja tootmisalade loomine maantee ja elurajoonide vahele.
Tihti on vaja seada maanteede läheduses asuvate elurajoonide planeeringutele tingimusi, mis näevad ette müratõkkeid müraseinte, müravallide ning nende kombinatsioonide näol. Joonisel 1 on toodud maantee ligidusse rajatud elurajooni kaitseks rajatud müravall.
Joonis 1. Näide maantee äärde elurajooni kaitseks rajatud müravallist.
Eritasandilise ristmiku projekteerimisel on teiste soodustavate tingimuste ilmnemisel maantee ääres asuvate elamute juures (joonis 2) võimalus kasutada parempoolset pealesõidu varianti, kuna see loob takistuse põhilise müraallika ja müratundlike hoonete vahele.
Joonis 2. Eritasandilise ristmiku planeerimisel kasutatavate rampide mõju müra levimisele.
Riigiteede müraseire eesmärk on teha liiklusmüra mõõtmised vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Mõõtmiste läbiviimisel ja tulemuste esitamisel kasutatakse määruse nr 71 lisas 2 või 3 on toodud meetodeid. Mõõtmispunktide asukohtade valiku aluseks on teeprojektide mürauuringute, strateegilise mürakaardi ja esitatud kaebuste põhjal kogutud andmed.
Strateegilise mürakaardi koostamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. Häiriva ja kahjustava müra ohjamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks koostatakse strateegiline mürakaart, mille andmete alusel koostatakse tegevuskava, millega arvestatakse ka planeerimistegevusel ning mürakaitsemeetmete rakendamisel. Vastavalt keskkonnamüra direktiivile ja atmosfääriõhu kaitse seadusele kuulub strateegiline mürakaart uuendamisele iga viie aasta järel.
Välisõhu strateegilisel mürakaardistamisel loetakse põhimaanteeks piirkondlikku, riigisisest või rahvusvahelist maanteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas (AKÖL ≥ 8200 sõidukit ööpäevas).
Valminud maanteede strateegilise mürakaardistamise jaoks valiti maanteelõigud välja AS Teede Tehnokeskuse „Liiklusloenduse tulemused 2019. aasta“ andmete põhjal. Liiklussagedusega üle kolme miljoni sõiduki aastas maanteelõigud asusid 21 maanteel kogupikkusega 401,676 km. Kaardistamisele kuulunud maanteelõigud asuvad 7 maakonnas (Harju, Järva, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Pärnu ja Tartu) ning piirnevad peamiselt Eesti suuremate linnadega (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Rakvere).
Maanteeliikluse strateegiliste mürakaartide koostamisel kasutati CNOSSOS-EU meetodit. Meetod tuleneb Komisjoni direktiivist (EL) 2015/996, 19. mai 2015, millega kehtestatakse ühised müra hindamise meetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ.
Autoliikluse müratasemete arvutused viidi läbi arvutiprogrammi Datakustik GmbH Cadna/A 2022 MR1 XL PRO abil, mis vastab direktiivis 2002/49/EÜ toodud strateegilise mürakaartide koostamise nõuetele. Mudelisse sisestati suur hulk erinevaid andmeid (maanteed, liiklussagedus, kõrgusandmed, hooned, olemasolevad müratõkked, maakasutus).
Uuringu tulemusena valmisid mürakaardid. Strateegilise müraindikaatorite arvsuurused Lden ≥ 50 dB ja Lnight ≥ 45 dB määrati kindlaks CNOSSOS-EU arvutusmeetodi järgi, arvutused teostati 4 m kõrgusel maapinnast arvutussammuga 10x10 m. Strateegilised mürakaardid Lden ja Lnight indikaatorite alusel lõikude kaupa on toodud lisades B1-B11.
Siseriiklike müraindikaatorite arvsuurused Ld ≥ 50 dB ja Ln ≥ 40 dB määrati kindlaks CNOSSOS-EU arvutusmeetodi järgi, arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast arvutussammuga 5x5 m. Eestis on kesskonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed, normtaseme määramise, mõõtmise ja hindamise meetodid“ indikaatoritega – Ld (päevase aja müraindikaator 07-23) ja Ln (öise aja müraindikaator 23-07). Antud mürakaardid on Transpordiametile aluseks müra vähendamise tegevuskava koostamisel ja asuvad lisas C1-C11.
Maanteede strateegilise mürakaardi koostamise tulemuste alusel on müraindikaatori Lden arvsuurused vahemikus 55-64 dB 114 ruutkilomeetril ning alale jääb hinnanguliselt 2228 elamut. Sellisesse mürasituatsiooni jääb ligikaudselt 6900 inimest ehk 0,5 % kõigist Eesti elanikest. Üle 65 dB jääb juba oluliselt vähem eluhooneid ning elanikke. Müraindikaatori Lden > 75 dB müratasemes eluhooneid on strateegilise mürakaardi andmetel 1.
Müraindikaatori Lnight puhul jäävad üle 50 dB müratasemega aladele 605 eluhoonet ning ligikaudu 1300 elanikku. Üle 60 dB Lnight müraindikaatori tsoonis on eluhooneid 23.
Strateegilise mürakaardi koostasid Kajaja Acoustics OÜ ja OÜ Hendrikson & KO ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
- Euroopa Komisjonile esitatavad mürakaardid
- Siseriiklikud mürakaardid
- Müraandmete kaardirakendus on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist
Viimati uuendatud 01.11.2024
