Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029
Transpordiameti peadirektori 08.08.2024 käskkirjaga nr 1.1-1/24/119 kinnitati "Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2025-2029". Tegevuskava eesmärgiks on müratasemete vähendamine ja müra kahjuliku mõju ohjamine. Müra vähendamise tegevuskava alusel on planeeritud parandada 20 kinnistu ja nendel elava 64 inimese müraolukord ning viia see viie aasta jooksul normidele vastavaks.
Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“.
Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaadatakse üle ja uuendatakse iga 5 aasta järel. Varasemad riigiteedelt lähtuva liiklusmüra vähendamise tegevuskavad on koostatud aastatel 2008, 2012 ja 2018. Käesolev, järjekorras neljas, tegevuskava tugineb varasematel tegevuskavadel ja 2022. aastal koostatud maanteelõikude strateegilisel mürakaardil. Selliseid maanteelõike, kus liiklussagedus on üle kolme miljoni sõiduki aastas ehk üle 8220 sõiduki ööpäevas, on riigiteede võrgus 2019. aasta liiklusloenduse andmete põhjal 401 kilomeetrit. Tegevuskava koostamisel on arvestatud käsitletavatel maanteelõikudel kavandatavate teeprojektidega, nende lahenduste ja müra leevendavate meetmetega ning nende eeldatavate realiseerumisaegadega.
Tegevuskavas on parandamist vajavad olukorrad seatud prioriteetsuse järjekorda, mille alusel toimub nende leevendamine müratõkete ehitamise kujul. Järjekorra määramisel on kriteeriumiteks võetud siseriiklike müra normtasemete ületuse arvsuurus detsibellides (dB), müratõkkeseinaga saavutatav efektiivsus, leevendusmeetmest mõjutatud hoonete ja neis elavate inimeste arv ning leevendusmeetme maksumus.
Tegevuskava tegevusi rahastatakse riikliku teehoiukava 2024-2027 vahenditest ning alates 2026. aastast on müratõkete ehitusse plaanitud suunata keskmiselt 600 000 eurot aastas. Enne müratõkke ehitustöid toimuvad ettevalmistavad tegevused nagu projekteerimine ja vajadusel muude alusuuringute läbiviimine.
Maanteemüra vähendamise tegevuskava oli avalikul väljapanekul 25.04-16.05.2024. Tegevuskava avaliku väljapaneku järel toimus tegevuskava tutvustav veebiarutelu MS Teamsi keskkonnas 22.05.2024.
Tegevuskava seletuskirja, väljatöötatud leevendusmeetmetega mürakaartide ning avaliku väljapaneku materjalidega saab tutvuda allolevatel linkidel.
Müra vähendamise tegevuskava koostas Transpordiameti tellimusel Kajaja Acoustics OÜ ning selle koostamist finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eelmised tegevuskavade perioodid
Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas, 2019-2024
On valminud "Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024", mille aluseks on 2017. aasta maanteede strateegiline mürakaart (Akukon OY Eesti filiaal, 2017).
Tegevuskava eesmärgiks on esitada Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord” (RT I, 21.10.2016, 13) vastav välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mille liiklussagedus ületab kolme miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas. Selliseid maanteelõike on Eesti riigimaanteevõrgus 2013. a liiklusloenduse andmete põhjal 161 kilomeetrit.
Tegevuskava koostamise ning tegevuste kavandamise põhiliseks aluseks maanteede strateegilise mürakaardi 2017 Lisa C1-C36 (siseriiklikud mürakaardid) kõrval on võetud Maanteeameti riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020 ning selle uus periood (hetkel koostamisel), millega on määratud ja määratakse ressursid välisõhus leviva müra vähendamiseks. Kuna perioodiks 2021-2024 on ressursid kinnitamata, siis on vajalik tegevuskava täiendamise teehoiukava uue perioodi kehtestamisel.
Tegevuskavas on esitatud teeprojektide väliselt parandamist vajavad olukorrad koos müraga kokku puutuvate inimeste hinnangulise arvuga. Parandamist vajavate olukordade lahendamise prioriteetsus (järjekord) on leitud kuluefektiivsuse arvutuse kaudu. Kõigile parandamist vajavatele olukordadele, kus reaalselt võimalik, leiti hinnanguline müratõkkeseina rajamise maksumus, mis jagati antud leevendavast meetmest kasu saavate inimeste arvuga.
Keskkonnamüra hindamine ja kokkupuute kindlaksmääramine toimub müra kaardistamise abil liikmesriikidele kehtestatud ühiste hindamismeetodite alusel vastavalt Euroopa keskkonnamüra direktiivile 2002/49/EÜ. Direktiivi peamine eesmärk on vältida, ennetada ja vähendada tähtsuse järjekorras keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sh häirivust, ja võtta kasutusele mürasaaste vähendamise meetmeid. Seetõttu on kavaga seatud prioriteetide järjekord tegevuste kavandamisel.
Eestis reguleerib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusakt sotsiaalministri Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord” (RT I, 21.10.2016, 13).
Avalikustamise periood oli 11.06-29.06.2018. Kirju koos ettepanekute ja täpsustavate küsimustega laekus 23.
Töö teostajaks on ELLE OÜ ja Maanteeamet.
Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas, 2014-2018 eelnõu avalikustamine
On valminud "Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2014-2018", mille aluseks on 2012. aasta maanteede strateegiline mürakaart (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2012).
Tegevuskava eesmärgiks on esitada sotsiaalministri 29.06.2005 määrusele nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded" vastav välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mille liiklussagedus ületab kolme miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas. Selliseid maanteelõike on Eesti riigimaanteevõrgus 2010. a liiklusloenduse andmete põhjal 158 kilomeetrit.
Tegevuskava koostamise ning tegevuste kavandamise põhiliseks aluseks maanteede strateegilise mürakaardi 2012 kõrval on võetud Maanteeameti riigimaanteede teehoiukava eelnõu aastateks 2014-2020, millega on määratud ressursid välisõhus leviva müra vähendamiseks 2014. aastal 1 miljon eurot ning perioodil 2015-2020 2 miljonit eurot aastas.
Tegevuskavas on esitatud parandamist vajavad olukorrad koos müraga kokkupuutuvate inimeste hinnangulise arvuga. Parandamist vajavate olukordade lahendamise prioriteetsus (järjekord) on leitud kuluefektiivsuse arvutuse kaudu. Kõigile parandamist vajavatele olukordadele, kus reaalselt võimalik, leiti hinnanguline müratõkkeseina rajamise maksumus, mis jagati antud leevendavast meetmest kasu saavate inimeste arvuga.
Keskkonnamüra hindamine ja kokkupuute kindlaksmääramine toimub müra kaardistamise abil liikmesriikidele kehtestatud ühiste hindamismeetodite alusel vastavalt Euroopa keskkonnamüra direktiivile 2002/49/EÜ. Direktiivi peamine eesmärk on vältida, ennetada ja vähendada tähtsuse järjekorras keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sh häirivust, ja võtta kasutusele mürasaaste vähendamise meetmeid. Seetõttu on kavaga seatud prioriteetide järjekord tegevuste kavandamisel.
Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamise korda välisõhu kaitse seadus ja selle rakendusakt sotsiaalministri 29.06.2005 määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded".
Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava on perioodil 26.08-09.09.2013 avalikustamisel ning sellega on võimalik tutvuda alltoodud lingil.
Töö teostajaks oli Maanteeamet.
Viimati uuendatud 14.08.2024
