Maanteeliikluse ohutus 2024
Aastal 2024 halvenes liiklusolukord märgatavalt: toimus 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust (+190 võrreldes 2023. aastaga), milles hukkus 69 (+10 võrreldes 2023. aastaga) ja sai vigastada 2156 inimest (+214 võrreldes 2023. aastaga). (vt joonis 1)
2024. aastal oli 12 päeva, mil ei registreeritud ühtegi inimvigastatuga liiklusõnnetust. Keskmiselt juhtus 2024. aastal päevas viis inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai kannatada kuus inimest. Eelmise aasta märtsis, mais, augustis, oktoobris ja novembris registreeriti igas kuus viimase kümne aasta kõrgeim liiklusõnnetuste arv. Suvel toimuvate liiklusõnnetuste arv on kasvutrendis.
2024. aastal toimus kõige rohkem liiklusõnnetusi Harju maakonnas (1024) ja kõige vähem Hiiu maakonnas (5). Ka 1000 elaniku kohta oli kõige rohkem liiklusõnnetusi Harju maakonnas (1,8) ja vähim Hiiu maakonnas (0,6). (vt joonis 2)
Aastal 2024 toimus rohkem nii ühesõidukiõnnetusi kui ka kokkupõrkeid võrreldes 2023. aastaga. Ühesõidukiõnnetused on olnud peamine liiklusõnnetuse liik alates 2020. aastast, moodustades 2024. aastal 43% kõigist inimkannatanuga liiklusõnnetustest. Kokkupõrked olid 2024. aastal üheks suurimaks surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjuseks, nende arv on võrreldes eelnevate aastatega järsult tõusnud. (vt joonis 3).
Sarnaselt varasemate aastatega on surmaga lõppenud juhtumite põhjusteks kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite vähene kasutamine, manööverdamine (nt tagurdamine) ja liiklejate füüsiline seisund.
Võrreldes viimase kolme aastaga pole liiklejate käitumist iseloomustavate mõõdikute keskmised väärtused muutunud. Positiivse trendina on vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste. Elektritõukeratastel mitmekesi sõitmine on uuringuperioodil samuti vähenenud. Ülejäänud pikaajalised näitajad on jäänud kas muutumatuks või liikumas negatiivses suunas.
2024. aastal registreeriti üle 89 000 liiklusväärteo ja veidi üle 2700 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus fikseeriti peaaegu 321 000 rikkumist. 2023. aastaga võrreldes suurenes liiklusväärtegude arv 13%, liikluskuritegude arv suurenes 7% võrra. Automaatse järelevalve käigus fikseeritud rikkumiste arv suurenes 23%. Liiklusjärelevalvele suunatud aeg suurenes ligi 6%, ulatudes üle 450 000 töötunni.
2024. aastal rakendati erinevaid liiklusohtlike kohtade ohutustamise meetmeid 14 objektil kogumaksumusega 1,8 miljonit eurot.
2024. aastal toetas Transpordiamet koolitus- ja teavitustegevustega ligikaudu 30 000 liiklejat selleks, et muutuvas keskkonnas kujundada liiklejate hoiakuid ning mõjutada elanikkonna liikluskäitumist. Transpordiamet jagas liiklusohutusalast infot elanikkonnale nii avalike üritustel ja infopäevadel kui ka Transpordiameti korraldatud koolitustel ja projekttegevuste raames.
Transpordiamet korraldas 2024. aastal elanike ohutu liiklemise teadvustamiseks mitmeid teavituskampaaniaid. Jaanuarist aprillini kestis Transpordiameti ristmeedia projekt. Aasta jooksul korraldasime viis suuremat meediakampaaniat ja kolm väiksemat sotsiaalmeedia teavitusseeriat, milles keskendusime ulukiõnnetuste vältimisele, liikluses enda nähtavaks tegemisele ja väikelaevade ohutusele.
Joonis 1. Inimkannatanuga liiklusõnnetused, neis vigastatud ja hukkunud
Joonis 2. Liiklusõnnetuste asukohad, 2024
Joonis 3. Liiklusõnnetuse liik
Lennuohutus 2024
Transpordiamet seab oma tegevustes esikohale ohutuse tagamise, keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkuse. Nende eesmärkide saavutamiseks rakendame sihipärast järelevalvet ja ennetavaid meetmeid. Ohutuse tagamiseks on oluline tagada, et Eesti lennundussektor vastaks nii siseriiklikele kui ka rahvusvahelistele nõuetele.
2024. aastal registreeriti ECCAIRS 2 andmebaasis üle 2500 juhtumi, sh 2 lennuõnnetust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas raportite arv ligikaudu 20%. Selle kasvu peamisteks põhjusteks olid lennuliikluse suurenemine ja paranenud ohutuskultuur. Lennuohutuse trend, mõõdetuna lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide suhtarvuna 10 000 lennutunni kohta, näitab võrreldes 2023. aastaga kerget paranemist.
Meresõiduohutus 2024
2024. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 11 laevaõnnetust, registreeriti 6 ohtlikku juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust
ei olnud ja viga sai 2 inimest. Laevaõnnetused ja ohtlikud juhtumid jagunesid Eesti lipu all 3 laevaõnnetust ja välisriigi lippu kandvatel laevadel 8
laevaõnnetust. Peamiste põhjustena toimusid laevaõnnetused peamasina ja roolimasina rikke tulemusel. Lisaks on mitmed lipuriigid kvalifitseerinud laeva ankrukaotuse kerge laevaõnnetusena. Tegemist on juhtudega, kus ankrukaotus toimus ankrualal ja sellest raporteeritakse. Muud põhjused olid tulekahju, madalikule sõidud ja tööõnnetused.
Väikelaevadega juhtunud õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid eraldi ei registreerita ja statistikat peetakse hukkunute ja vigastatute arvestuses. 2024. aastal vigastatutega või hukkunutega õnnetusi ei toimunud, mis on väikelaevanduse populaarsuse kasvu tingimustes, kus iga-aastaselt kasvab väikelaevade arv registris ja uute väikelaevajuhtide arv.
Läänemeri on maailmas üks tihedama laevaliiklusega piirkondi ning riskid laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumiseks on tavapärasest kõrgemad. 2024. aasta baasil joonistub välja, et Eesti sadamate laevakülastuste arv on püsinud stabiilsena võrreldes eelmise aastaga.
Aasta aastalt on kasvanud liiklusregistris registreeritud väikelaevade ja väikelaevajuhi koolituse läbinute ja väikelaevajuhi tunnistuse saajate arv.
See näitab, et üha rohkem inimesi leiab vaba aja veetmiseks tee merele ja sisevetele. 2024. aasta lõpu seisuga on liiklusregistris 35 609 väikelaeva ja väikelaevajuhi tunnistus on 33 671 inimesel.
Viimati uuendatud 19.02.2025
