Liiklusaasta ülevaade 2022

Eestis on registreeritud sõidukite arvud olnud viimasel aastal kasvutrendis. 2022. aastal ületas sõidukite arv kokku 800 000 sõiduki piiri, jõudes 817 589 sõidukini. 

Joonis 2. Registreeritud sõidukite arv.

Suvekuud on varasematel aastatel toonud kaasa enim liikluses hukkunuid, kuid 2022. aastal osutus kõige liiklusõnnetustes hukkunute rohkemaks kuuks detsember. Detsembris hukkus liikluses seitse inimest. Järgnesid hukkunute rohkuse poolest veebruar ja juuni kuue hukkunuga (joonis 3).

 

  Joonis 3. Hukkunute arv kuus 2022. aastal ning vähim ja suurim hukkunute arv kuude arvestuses aastatel 2019−2021.

2022. aastal toimus üks kolme hukkunuga liiklusõnnetus, üks kahe hukkunuga liiklusõnnetus ja 45 ühe hukkunuga liiklusõnnetust (joonis 4).

Joonis 4. Liiklusõnnetustes hukkunute arv ühe õnnetuse kohta, 2018−2022.

28 (60%) hukkunuga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel. Neist 23 hukkunuga juhtus maanteedel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h.

Nii nagu aasta varem, paistis ka 2022. aasta silma ühesõidukiõnnetuste arvu kasvuga. Toimus 683 ühesõidukiõnnetust, mida oli 67 võrra rohkem kui 2021. aastal. 252 neist olid kergliikurijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetused. Suurenes ka sõidukite omavaheliste kokkupõrgete arv. Jalakäijaõnnetuste arv jäi samale tasemele (joonis 5).

 

Joonis 5. Liiklusõnnetused liigiti aastail 2018–2022.

Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, neid oli kokku 22 (47% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest). Enamik mootorsõidukite kokkupõrgetest juhtus maanteedel, neid oli kokku 15. Suurem osa neist, kokku 11 õnnetust, oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse.

2022. aastal toimus 15 ühesõidukiõnnetust (32% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), milles hukkus 15 inimest. Neist 12 juhtus mootorsõidukitega, üks jalgrattaga, üks kergliikuriga ning üks õnnetus mootorsaaniga. Jalakäijatega juhtus 10 (21% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) liiklusõnnetust, hukkus 11 jalakäijat. Pimeda ajal juhtunus neli õnnetust, milles hukkus viis jalakäijat, kusjuures kahes õnnetuses ei kasutanud hukkunud helkurit või valgusallikat.

Liiklusõnnetuste arvu muutuses piirkondlikult ühiseid nimetajad ei olnud. Arvestades, et 2022. aastal toimus 128 õnnetust rohkem kui aasta varem, suurenes ka liiklusõnnetuste arv üle Eesti eri maakondades. Liiklusõnnetuste arv suurenes Harju, Hiiu, Ida-Viru, Pärnu, Tartu ja Valga maakonnas. Harjumaal inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv kasvas jõudsalt teist aastat järjest. 2020. aastal toimus Harjumaal 746 inimkannatanuga liiklusõnnetust, 2021. aastal 855 ning 2022. aastal 947 (tabel 1).

Tabel 1. Liiklusõnnetuste arv maakondades 2018–2022.

Joobes juhtimiste arv jäi 2021. aasta tasemele, kuid nende hulgas oli kümnendiku võrra vähem narkojoobes juhte. 2022. aastal tehti peaaegu 900 000 joobekontrolli, seda on viiendiku võrra rohkem kui aasta varem. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti üle 6500, kümnendiku võrra rohkem kui 2021. aastal. Kõigi kontrollitute hulgas moodustab see 0,7%. 2022. aastal suurenes 0,1–0,24 mg/L alkoholi piirmäära ületamisega juhtimiste arv peaaegu neljandiku võrra, 0,25–0,74 mg/L alkoholi piirmäära ületamisega juhtimiste arv veidi rohkem kui kümnendiku võrra (joonis 6).

Joonis 6. Joobes või alkoholi tarvitanuna juhtimised, 2018–2022 (Politsei- ja Piirivalveameti andmed seisuga 5. jaanuar 2023, andmed on ümardatud).

Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 13 (28%) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes. Joobes juhi osalusel juhtus üks hukkunuga kokkupõrge, kui joobes juht sõitis otsa üle tee sõitnud pisimopeedile. Maanteedel toimus kuus hukkunuga ühesõidukiõnnetust. Kõigi nende puhul olid sõidukijuhid joobes. Asulas juhtus kaheksa hukkunuga ühesõidukiõnnetust, millest nelja puhul oli tegemist joobes juhiga. Ühe liiklusõnnetuse puhul sõitis joobes juht otsa teel olnud alkoholi tarvitanud helkurita jalakäijatele. Joobes mopeedijuht sõitis pimeda ajal teelt välja tiiki ja uppus. Üks liiklusõnnetus juhtus eelmisel aastal ka maastikusõidukiga (lumesaaniga). Tegemist oli kohalikul teel juhtunud ühesõidukiõnnetusega, kus raskes joobes ilma kiivrita juht sõitis teelt välja vastu puud ja hukkus.

Joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimus 134 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 166 ja hukkus 14 inimest. 28% hukkunutest kaotas elu liiklusõnnetuses, kus osales joobes mootorsõidukijuht. 9% vigastatutest sai vigastada liiklusõnnetuses, kus osales joobes mootorsõidukijuht.

2022. aastal tehti joobekontrolle rohkem ning ka alkoholi piirmäära ületamisega või joobes juhtimisi registreeriti rohkem. Teisalt, kui 2021. aastal oli kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 22 (42%) liiklusõnnetuste puhul üks osalejatest joobes, siis 2022. aastal oli kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 13 (28%) joobes.

Liiklusohutusprogrammi (edaspidi LOP) eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv samal perioodil ei ületaks aastate keskmise väärtusena 302 inimest aastas.  

Aastate 2020-2022  keskmisena hukkus liikluses 55 inimest, mis oli sihttasemest (46)  9 võrra enam (joonis 7).

Joonis 7. Liiklusohutusprogrammi kolme aasta keskmised tulemused (2020–2022).

Kuigi jalakäijate ja sõitjate ohutuse tagamise osas eesmärgid täideti, kujunesid 3-aasta keskmised mootorsõidukijuhtide 29 (21) ja jalgratturite 5 (3) hukkunute arvud seatud ülempiirist suuremateks (joonis 8) .

Joonis 8. Hukkunud liikleja rolliti ja LOP-eesmärk 2020–2022 keskmisena.

Ühegi inimese hukkumine või raskelt vigastada saamine liikluses ei saa olla aktsepteeritav. Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja, ohutu keskkond ja ohutu sõiduk. Liiklusohutusprogrammist saab lähemalt lugeda siit.

Piirkiiruse järgimine, joobes juhtimise ja roolis kõrvaliste tegevuste vältimine ning turvavöö kinnitamine on kindlasti ühed võtmekohad, mida saab igaüks teha, et meie liiklus oleks ohutum.

Esialgsed andmed näitavad, et 2022. aastal on eelkõige Leedus ja Lätis hukkunud miljoni elaniku kohta oluliselt vähem inimesi kui eelnevatel aastatel. Miljoni elaniku kohta hukkub liikluses kõige vähem inimesi endiselt Norras ja Rootsis, kuid nendes riikides on esialgsete andmete põhjal näha väikest hukkunute arvu tõusu (joonis 9).

Nii Eestis kui ka Soomes on võrreldes varasemate aastatega hukkunute arv miljoni elaniku kohta vähenenud, kuid nii suurt langust kui Läti ja Leedu puhul, Eestis ja Soomes ei ole.

Joonis 9. Hukkunute arv miljoni elaniku kohta lähiriikides, 2018–2022. Esialgsed andmed.