Liiklusaasta ülevaade 2023

2023. liiklusaasta ülevaate koostas Transpordiamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Kokkuvõtte eesmärk on anda ülevaade liiklusohutuse olukorrast lennunduses, laevanduses ja maanteetranspordis.

Maanteeliikluse ohutus 2023 

Võrreldes 2022. aastaga olukord maanteeliikluse ohutuses mullu halvenes: toimus 1724 vigastatuga liiklusõnnetust (+26 võrreldes 2022. aastaga), milles hukkus 59 (+9 võrreldes 2022. aastaga) ja sai vigastada 1942 (+35 võrreldes 2022. aastaga) inimest. (vt joonis 1)

2023. aastal oli üheksa päeva, kui ei toimunud ühtegi vigastatuga liiklusõnnetust. Õnnetused ei jagunenud aastas ühtlaselt. 2023. aasta mais, juulis ja septembris toimus igal kuul viimase 10 aasta rekordarv liiklusõnnetusi. Neljandik liiklusõnnetustest toimus pimeda ajal. 

2023. aastal toimus kõige rohkem liiklusõnnetusi Harju maakonnas (982) ja kõige vähem Hiiu maakonnas (6). Ka 1000 elaniku kohta oli kõige rohkem liiklusõnnetusi Harju maakonnas (1,5), vähim aga Saare maakonnas (0,4). (vt joonis 2)

Viimastel aastatel sagenesid ühesõidukiõnnetused (nt teelt väljasõit, ümberpaiskumine, kokkupõrge takistusega, kukkumine, sõiduki üle kontrolli kaotamine) ning 2020. aastast on see peamine liiklusõnnetuse liik (vt joonis 3). 

Sarnaselt varasemate aastatega on surmaga lõppenud juhtumite põhjusteks kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite vähene kasutamine, manööverdamine (nt tagurdamine) ja liiklejate füüsiline seisund

Võrreldes kahe varasema aastaga liiklejate käitumises 2023. aasta tulemustest lähtudes olulisi muutusi ei ole. Käitumise pikaajalisi muutusi väljendavatest indikaatoritest mõõdukalt paranevas trendis on vaid jalgrattakiivri kasutamine laste poolt ning auto juhtimisel telefoni kasutamise vähenemine telefoni käes hoides. Muud pikaajalistel andmeridadel põhinevad näitajad suuresti seisavad paigal või on võtmas kerget negatiivset suunda. 

2023. aastal registreeriti peaaegu 80 000 liiklusväärtegu ja veidi üle 2500 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus fikseeriti peaaegu 261 000 rikkumist. 2022. aastaga võrreldes jäi liiklusväärtegude arv samale tasemele, liikluskuritegude arv vähenes veidi rohkem kui kümnendiku võrra. Automaatse järelevalve käigus fikseeritud rikkumiste arv vähenes 15%. 

2023. aastal rakendati erinevaid liiklusohtlike kohtade ohutustamise meetmeid 39 objektil kogumaksumusega 5,5 miljonit eurot

 2023. aastal toetas Transpordiamet koolitus- ja teavitustegevustega ligikaudu 36 500 liiklejat selleks, et muutuvas keskkonnas kujundada liiklejate hoiakuid ning mõjutada elanikkonna liikluskäitumist. Transpordiamet jagas liiklusohutusalast infot elanikkonnale nii avalike üritustel ja infopäevadel kui ka Transpordiameti korraldatud koolitustel ja projekttegevuste raames. 

Eelmisel aastal toimus kuus teavituskampaaniat. Televisiooni, raadiot ja online meediat hõlmava ristmeedia sisulahendusega käsitleti 10 teemat Eesti elanikkonna liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmiseks. 

Joonis 1. Liiklusõnnetuste arv, neis vigastatud ja hukkunud 2019–2023
Joonis: liiklusõnnetuste toimumiskohad eesti kaardil
Joonis 2. Liiklusõnnetuste toimumiskohad 2023
Joonis: Liiklusõnnetused liigiti
Joonis 3. Liiklusõnnetused liigiti

Lennuk lennujaamas


Lennuohutus 2023 

Transpordiamet peab oma tegevustes oluliseks eelkõige ohutuse tagamist, keskkonna kaitsmist ja jätkusuutlikkust, mida saavutatakse eesmärgistatud järelevalve ja ennetavate tegevuste kaudu. Ohutuse tagamiseks on oluline kindlustada Eesti lennundussektori vastavus siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele. 

2023. aasta jooksul on lennuohutuses registreeritud  2079 juhtumit, sh 1 lennuõnnetus. Võrreldes 2022. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%. Põhjuseks on kasvav lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine ja parem raporteerimiskultuur. 


Meresõiduohutus 2023 

2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 6 laevaõnnetust ja registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Nende hulgas ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 1 inimene. Laevaõnnetused ja ohtlikud juhtumid jagunesid Eesti lippu (50%) ja välisriigi lippu (50%) kandvate laevade vahel võrdselt. Põhjustena joonistusid välja eelkõige kontakt kaiga sildumisoperatsioonide käigus, põhjapuuted sadamasse sisenedes ja väljudes, tööõnnetused laevas ning tehnilised rikked

Väikelaevadega juhtunud õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid eraldi ei registreerita ja statistikat peetakse vaid hukkunute ja vigastatute arvestuses. 2023. aastal vigastatutega või hukkunutega õnnetusi ei toimunud, mis on väikelaevanduse populaarsuse kasvu tingimustes hea tulemus. 

Eesti sadamate laevakülastuste arv on 2023. aastal püsinud stabiilsena võrreldes eelmise aastaga. Seega olulist liiklustiheduse ja riskifooni kasvu navigatsiooniohutusele eelmiste aastate võrdluses toimunud ei ole. 

Aasta-aastalt on kasvanud liiklusregistris registreeritud väikelaevade ja väikelaevajuhi koolituse läbinute ja väikelaevajuhi tunnistuse saajate arv. See näitab, et üha rohkem inimesi leiab vaba aja veetmiseks tee merele ja sisevetele. 2023. aasta lõpu seisuga on liiklusregistris 34810 väikelaeva ja väikelaevajuhi tunnistus on 31694 inimesel

Viimati uuendatud 21.02.2024

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?