40 (77%) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel sh teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h või suurem, juhtus 34 liiklusõnnetust ja 6 liiklusõnnetust juhtus maanteedel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli alla 90 km/h. Asulas juhtus 12 liiklusõnnetust, sh suurlinnades 7, neist Tallinnas neli, Tartus kaks ja Narvas üks.
Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 22 (42%) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes, sh ühel juhul oli juht tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidest oli joobes 18 juhti, neist vaid ühel oli alkoholisisaldus veres alla 1,5 mg/g.
Sõidukite kokkupõrked
Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, neid oli kokku 20 (38% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), kahes kokkupõrkes hukkus korraga kaks inimest. Maanteel juhtus 17 ja asulas kolm kokkupõrget. Joobes, sh narkojoobes juhi osalusel toimus seitse (35%) kokkupõrget. Üksteist kokkupõrget juhtus valge, üheksa pimeda ajal. Viies kokkupõrkes oli üheks osalejaks jalgratas, kahel juhul mootorratas. Kokkupõrgetes hukkus kokku 22 inimest.
Joonis 1. Kokkupõrgete olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. (Joonisel on näidatud vaid need riskid, mis tuvastati vähemalt kahe liiklusõnnetuse puhul.)
Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel
Valdav enamus mootorsõidukite kokkupõrked juhtus maanteedel, neid oli kokku 14. Enamik maanteel juhtunud kokkupõrkeid oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse. Selliseid kokkupõrkeid oli üksteist, sh nelja kokkupõrke puhul oli juht joobes ja ühel juhul tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nelja õnnetuse puhul oli tegemist talviste teeoludega – teel sõiduradade- ja jälgede vahel lund, teekate lumine, esineb jäidet. Kahel juhul võis tegemist olla suitsiidiga.
Kahe maanteel juhtunud kokkupõrke puhul oli tegemist tagant otsasõiduga, mõlemad õnnetused juhtusid pimedas. Ühel juhul sõitis sõiduauto otsa teeservas seisnud veoki haagisele, teisel juhul sõitis veok otsa esimesel sõidurajal aeglaselt liikunud teise veoki haagisele.
Üks kokkupõrge juhtus ristmikul, kus põrkasid kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja talle vastu liikunud mootorrattur.
Mootorsõidukite kokkupõrked asulas
Asulas juhtus üks mootorsõidukite kokkupõrge – sõiduauto sõitis tagant otsa ees parempööret sooritanud teisele sõiduautole.
Ühesõidukiõnnetused
Eelmisel aastal toimus 18 ühesõidukiõnnetust (35% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), milles hukkus 19 inimest. Neist 17 juhtus mootorsõidukitega, ühel juhul oli tegemist jalgrattaga. Enamik ühesõidukiõnnetusi juhtus maanteel, vaid üks juhtus asulas. Mootorsõidukijuhtidest oli joobes 11 (65%) juhti, neist üks oli tarvitanud ka narkootilist ainet. Üheksa õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks kiirus.
Joonis 3. Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. (Joonisel on näidatud vaid need riskid, mis tuvastati vähemalt kahe liiklusõnnetuse puhul.)
Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel
Maanteedel toimunud 16 ühesõidukiõnnetusest oli sõiduki juht kümnel juhul joobes. Üheksa õnnetuse puhul ei kasutatud turvavarustust ja üheksas õnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Kolm õnnetust juhtus ATV-ga, üks mopeediga, üks veoautoga ja ülejäänud sõiduautodega. ATV all on siin mõeldud neljarattalist L-kategooria sõidukit (kerge ratastraktor, ratasmaastikusõiduk).
Nelja maanteel juhtunud õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks teeolud (ebatasane kinnisõidetud lumi teel, märg tee, lahtine kruus teel), kolme soodustas liiklusõnnetuse toimumist sõiduki rehvide seisund.
Kolme ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga.
Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas
Asulas juhtus üks ühesõidukiõnnetuse – joobes juht sõitis mopeediga teelt välja vastu puud, juhil oli kiiver kinnirihmamata.
Liiklusõnnetused jalakäijatega
Jalakäijatega juhtus 13 (25% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) liiklusõnnetust, hukkus 13 jalakäijat. Kolm hukkunud jalakäijat olid joobes, ühel juhul oli joobes jalakäijale otsasõitnud sõidukijuht. Seitse jalakäijat sattus õnnetusse asulas ja kuus maanteel. Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus viis jalakäijat, kusjuures ükski neist ei kasutanud helkurit või valgusallikat.
Joonis 3. Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. (Joonisel on näidatud vaid need riskid, mis tuvastati vähemalt kahe liiklusõnnetuse puhul.)
Jalakäijatega juhtunud õnnetuste puhul oli peamiseks riskiteguriks „muu olukorra hindamisega seotud risk“, st tähelepanematus sõidutee ületamisel.
Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas
Asulas juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu seitse jalakäijat, neli neist ületasid teed reguleerimata ülekäigurajal, neist kolm olid eakad (65-aastased ja vanemad). Üks jalakäija ületas teed ülekäigukohas.
Kaks jalakäijat hukkus sõiduki tagurdamisel juhtunud õnnetuses. Ühel juhul tagurdas sõiduauto hoovis otsa 2-aastasele lapsele, teisel prügiveok otsa veokiga samas suunas liikunud eakale jalakäijale.
Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel
Maanteedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal kuus jalakäijat. Kuuest õnnetustest kolm juhtus põhimaanteel, sh üks 2+1 rajalisel teel, kaks õnnetust tugimaanteel ja üks kõrvalmaanteel, millel liiklussagedus on üle 800 sõiduki ööpäevas.
Kolm õnnetust juhtus pimeda ajal. Kaks pimeda ajal hukkunud jalakäijat olid raskes joobes, ei kasutanud helkurit või valgusallikat ja liikusid sõiduteel. Üks jalakäija sattus õnnetusse teed ületades, valgustamata mitmerajalisel teel vihmasajus.
Kõik kolm valge ajal maanteel hukkunud jalakäijat olid eakad, kaks neist vanuses üle 90. Ühel juhul sattus jalakäija õnnetusse ülekäigukohal teed ületades, üks sõiduteed ületama asudes ning ühel juhul astus teeservas liikunud joobes jalakäija ette lähenenud sõidukile.
Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega
Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku kümme liiklusõnnetust (arvuliselt eespool kajastatud), seitse õnnetust juhtus jalgrattaga, kaks mootorrattaga ja üks mopeediga.
Seitsmest jalgrattaga juhtunud liiklusõnnetusest kuuel juhul jalgrattur kiivrit ei kasutanud. Kuus liiklusõnnetust juhtus valges ja üks pimeda ajal. Seitsmest jalgratturist kaks olid joobes.
Viis jalgratturit hukkus kokkupõrkes. Ühel juhul sõitis kiivrit kandnud treeningsõidul olnud jalgrattur tagant otsa tee ääres seisnud sõidukile, üks jalgrattur sai autolt löögi ülekäigurajal üle tee sõites ning kaks õnnetust juhtus samas suunas liikunud jalgratta ning mootorsõiduki kokkupõrkel, ühel juhul oli jalgrattur kaine, teisel joobes. Ühe õnnetuse puhul oli tegemist joobes jalgratturi ja talle vastu liikunud sõidukiga.
Üks õnnetus jalgratturiga juhtus raudteeülekäigukohas, kus jalgrattur sõitis ette reisrongile ning üks jalgrattur kukkus kruuskattega teel järsul langul.
Mopeediga juhtunud liiklusõnnetus toimus asulas. Joobes, kinnirihmamata kiivriga mopeedijuht, kes liikus tee vasakul serval, sõitis vastuliikunud autoga kokkupõrke vältimiseks teelt välja vastu puud.
Kaks mootorratturit hukkus kokkupõrkes sõiduautoga, mõlemad õnnetused juhtusid maanteel. Üks õnnetus juhtus valge ajal ristmikul, kus põrkasid kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja vastassuunast otseliikunud mootorratas. Teine õnnetus juhtus pimeda ajal, kus möödasõidul olnud esmase juhtimisõigusega juhi sõiduauto põrkas kokku vastuliikunud mootorrattaga, õnnetuses hukkus mootorrattur ja sõitja.
Ülevaate koostas:
Villu Vane, liiklusekspert, liikuvuse kavandamise osakond, Transpordiameti liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees
Andmed seisuga: 14.01.2022
Viimati uuendatud 03.05.2023
