40 (71%) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel1, asulas2 juhtus 16 liiklusõnnetust, sh suurlinnades3 11, neist Tallinnas kaheksa, Tartus kaks ja Pärnus üks.
Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim ühesõidukiõnnetusi, mida oli kokku 22 (41% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest). Neist ühes hukkus kaks inimest. Valdavalt oli tegemist teelt väljasõiduga.
Joonis 1. Ühesõidukiõnnetuste toimumist/tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorite jaotus.
Joonis 2. Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet4.
Kokkupõrkeid juhtus eelmisel aastal kokku 19 (34% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), millest ühes hukkus kolm ja ühes kaks inimest.
Joonis 3. Kokkupõrgete toimumist/tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorite jaotus.
Joonis 4. Kokkupõrgete olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet5.
Jalakäijatega toimus 13 (23% kõikidest) surmaga lõppenud liiklusõnnetust.
Joonis 5. Jalakäijaõnnetuste toimumist/tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorite jaotus.
Joonis 6. Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet6.
Kaks inimest hukkus muud liiki liiklusõnnetuses – ühel juhul sõitis eakas jalgrattur ülesõidukohal ette reisirongile ning teine õnnetus oli kergliikuriga (elektritõukeratas), mille juht järsul pidurdamisel paiskus vastu peateel liikunud sõidukit.
Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 15 (27%) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes. Liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukijuhtidest oli tarvitanud alkoholi 11 juhti, neist vaid kolmel juhul oli osaleja näit alla 1,5 mg/g.
Ühesõidukiõnnetused
Eelmisel aastal toimus 22 inimese surmaga lõppenud ühesõidukiõnnetust, milles hukkus 23 inimest. Neist 20 juhtus mootorsõidukitega, kahel juhul oli tegemist jalgrattaga. Valdavalt juhtusid ühesõiduki-õnnetused maanteel, viis juhtus asulas, sh mõlemad jalgrattaga toimunud õnnetused. 13 õnnetuse põhjustanud juhti olid joobes.
Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel
Maanteedel toimunud 17 ühesõidukiõnnetusest oli sõiduki juht kaheksal juhul joobes. 13 õnnetuse puhul ei kasutatud turvavarustust ja üheksas õnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Kaks õnnetust juhtus ATV-ga7, üks mootorrattaga ja üks mopeediga.
Viiel maanteel juhtunud õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks teeolud (märg, lumine), kolme õnnetuse puhul sõiduki tehniline seisund, ühe õnnetuse puhul tegeles juht tõenäoliselt juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ning ühel juhul oli juht saanud juhtimisõiguse mõni päev enne õnnetust. Ühe õnnetuse põhjustas vääramatu jõud ─ tugeva tuulega murdunud puu kukkus liikuvale sõidukile.
Kolme ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga.
Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas
Kolme asulas juhtunud ühesõidukiõnnetuse puhul oli põhiliseks riskifaktoriks suur kiirus, kahel juhul ei kasutatud turvavarustust, sh oli üks juht joobes. Üks õnnetus juhtus ATV-ga.
Sõidukite kokkupõrked
Kokkupõrkeid oli mullu kokku 19, neis hukkus 22 inimest. Ühes kokkupõrkes hukkus kolm ja teises kaks liiklejat. Maanteel juhtus 17 ja asulas kaks kokkupõrget. Joobes juhi osalusel toimus kolm kokkupõrget. Kokkupõrgetest toimus 18 mootorsõidukite vahel ja ühes maanteel juhtunud kokkupõrkes oli üks osapool jalgrattur – eakas rattur keeras ette tagant lähenenud sõiduautole. Enamus kokkupõrgetest juhtus valge ajal.
Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel
Suurem osa maanteel juhtunud kokkupõrkeid oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse. Selliseid kokkupõrkeid juhtus kokku seitse, sh kahe kokkupõrke puhul oli juht joobes ja kolm õnnetust juhtus vihmasaju ajal.
Ristmikel juhtus viis kokkupõrget, kusjuures kolme õnnetuse puhul sõideti kõrvalteelt peateele ja kahel juhul sooritati vasakpööret. Viimastest ühel juhul oli tegemist joobes juhi ettevaatamatu möödasõiduga, kus õnnetuses hukkus kolm inimest.
Kahe maanteel juhtunud kokkupõrke puhul oli tegemist tagant otsasõiduga ning ühel juhul sõideti otsa teel seisnud, eelnevalt liiklusõnnetuses osalenud sõidukile.
Üks kokkupõrge oli seotud ettevaatamatu möödasõiduga ristmike vahelisel teelõigul.
Mootorsõidukite kokkupõrked asulas
Asulas juhtus kaks mootorsõidukite kokkupõrget. Ühel juhul sõitis sõiduauto suurel kiirusel tagant otsa teisele sõiduautole, õnnetuses hukkus kaks, üks hukkunutest oli jalakäija, ja sai viga viis inimest ning neli autot. Teises kokkupõrkes osalesid kõrvalteelt üle peatee sõitnud sõiduauto ja peateel otseliikunud mootorratas.
Liiklusõnnetused jalakäijatega
Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes 14 jalakäijat, nende hulgas üks bussi oodanud jalakäija, kes sai löögi kokkupõrkes osalenud sõiduautolt, mis paiskus bussiootepaviljoni. Kuna ta ei osalenud aktiivselt liikluses, ei ole seda juhtumit antud alajaotuses kajastatud. Seitse jalakäijat sattusid õnnetusse asulas ja kuus maanteel. Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus kaheksa jalakäijat, kusjuures viis neist ei kasutanud helkurit ega muud valgusallikat. Hukkunud jalakäijatest kolm olid joobes.
Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas
Asulas juhtunud liiklusõnnetuses hukkus mullu seitse jalakäijat, kuus neist sattusid õnnetusse teed ületades. Seitsmest jalakäijast kaks olid eakad8 – mõlema vanus oli üle 80 aasta.
Viis jalakäijat hukkus ülekäigurajal või selle vahetus läheduses, neist kolm reguleerimata ülekäigurajal teed ületades, kusjuures kolm õnnetust ülekäigurajal juhtus pimeda ajal ja kolmest hukkunust kaks helkurit ei kasutanud. Üks jalakäija hukkus, ületades ülekäigurajal teed foori punase tule ajal.
Üks jalakäija hukkus tiheasustusalas ristmike vahelisel alal teed ületades ning üks jalakäija hukkus, kui talle tagurdas otsa lund koristanud traktor.
Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel
Maanteedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal kuus jalakäijat.
Neli õnnetust juhtus pimeda ajal. Kaks pimeda ajal hukkunud jalakäijat olid raskes joobes, ei kasutanud helkurit või valgusallikat ja liikusid sõiduteel. Üks jalakäija sattus õnnetusse valgustatud alas, bussipeatuse juures asuval teeületuskohal teed ületades. Ühele eakale jalakäijale tagurdas otsa sõiduk, millest jalakäija oli just väljunud, sõiduki juht oli saanud juhtimisõiguse seitse kuud enne õnnetust.
Kaks maanteel hukkunud jalakäijat sattusid õnnetusse valge ajal peale bussist väljumist selle tagant teed ületades, ühel juhul oli jalakäija eakas, teine jalakäija oli alaealine.
Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega
Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku kaheksa liiklusõnnetust (arvuliselt eespool kajastatud), neli õnnetust juhtus jalgrattaga, kolm mootorrattaga ja üks mopeediga.
Kaks jalgratturit hukkus ühesõidukiõnnetuses, mõlemal juhul oli tegemist kukkumisega. Üks rattur oli raskes joobes ja teine oli eakas. Üks eakas jalgrattur hukkus kokkupõrkel sõiduautoga ning teine eakas rattur sõitis ette reisirongile.
Kaks mootorratturit hukkus kokkupõrkes sõiduautoga, üks õnnetus juhtus asulas ristmikul, teine maanteel möödasõidul. Kolmas mootorrattur, kellele anti juhtimisõigus loetud päevad enne õnnetust, hukkus maanteelt väljasõidu tagajärjel. Kõigi kolme õnnetuse puhul oli üheks riskifaktoriks mootorratturi puhul kiirus, ühe kokkupõrke puhul oli sõiduauto juht eakas. Mopeediga liiklusõnnetus juhtus asulavälisel teel. Mopeediga sõitnud eakas juht, kellel oli peas kinnirihmamata kiiver, kukkus teel.
Liiklusõnnetuste statistikast on välja jäetud juhtum, kus liikleja surma põhjuseks ei olnud õnnetuses saadud vigastused, vaid terviserike.
1. Maantee all on siin ja edaspidi mõeldud asulavälist teed, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli valdavalt 90 km/h.
2. Asula all on siin ja edaspidi mõeldud liiklusmärgi 571 „Asula“ mõjupiirkonnas asuvat teed, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli valdavalt 50 km/h.
3. Suurlinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.
4. Joonisel on näidatud vaid need riskid, mis tuvastati vähemalt kahe liiklusõnnetuse puhul.
5. Joonisel on näidatud vaid need riskid, mis tuvastati vähemalt kahe liiklusõnnetuse puhul.
6. Joonisel on näidatud vaid need riskid, mis tuvastati vähemalt kahe liiklusõnnetuse puhul.
7. ATV all on mõeldud neljarattalist L-kategooria sõidukit (kerge ratastraktor, ratasmaastikusõiduk).
8. Eakate all on mõeldud 65 aastaseid ja vanemaid liiklejaid.
Ülevaate koostas
Villu Vane, liiklusekspert, strateegilise planeerimise osakond
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees
Andmed seisuga: 11.01.2020
Viimati uuendatud 03.05.2023
