Ukraina sõidukite registreerimine

Sõiduk loetakse pidevalt Eestis viibinuks, kui selle omanikul või kasutajal on olnud Eestis ajutine või täiendav kaitse kauem kui üks aasta ja see on väljastatud enne 03.03.2023 kuupäeva. Sõiduki pidevalt viibimise katkestab olukord, kus sõiduki omanik või kasutaja on ühe aasta jooksul omanud teises riigis elamise või töötamise luba.

Aasta perioodi arvestamist alustatakse esmase täiendava kaitse või esmase ajutise kaitse saamise kuupäevast.

Enne sõiduki registreerimist tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada tollideklaratsioon ning tasuda tolli- ja käibemaks. Ajutist kaitset omavatel isikutel ja teistel alalist elukohta vahetavatel isikutel on võimalik taotleda sõidukile tolli- ja käibemaksuvabastust. Rohkem infot Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Küsimuste korral võib pöörduda tolliinfo@emta.ee.  

Pärast tolliprotseduure ja maksude tasumist tuleb pöörduda sõidukiga Transpordiameti sõiduki registreerimiseelsesse kontrolli, kuhu saab aja broneerida siit.

Registreerimiseelsesse kontrolli tuleb sõiduki esitajal kaasa võtta järgmised dokumendid:
•    tollideklaratsioon, mis on olekus „kaup vabastatud“;
•    sõiduki registreerimistunnistus;
•    isikut tõendav dokument;
•    ostu-müügileping (selle olemasolul);
•    volikiri (kui toimingut taotleb sõiduki omaniku esindaja).

Registreerimiseelse kontrolli positiivse läbimise korral tuleb eelpool nimetatud dokumentidega  pöörduda Transpordiameti teenindusbüroosse sõiduki registreerimiseks, kuhu saab aja broneerida siit.

Sõiduki registreerimisel tuleb Transpordiametile üle anda sõidukile eelnevalt väljastatud registreerimistunnistus ja registreerimismärgid.

Registreerimisel tasutavad riigilõivud:
•    Üksiksõiduki tüübikinnitus 205 eurot (kui puudub Euroopa tüübikinnitus);
•    Registreerimine ja registreerimismärgid 195 eurot.

Registreerimise järgselt tuleb sõiduk esitada tehnoülevaatusele, tehnoülevaatuspunktid on leitavad siit.

Registreerimisele kuuluvad kõik mootorsõidukid ja nende haagised.

Kui Ukrainas registreeritud sõidukit soovib registreerida rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud isik või § 52 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud isik, kes on Ukrainast Eestisse saabunud ja saanud Eestis täiendava kaitse või ajutise kaitse loetakse ta ümberasujaks ning talle kuuluv kaasatoodud või õiguspäraselt tema valduses olev kaasatoodud Ukrainas registreeritud sõiduk loetakse ümberasuja sõidukiks.

Kui Ukrainas registreeritud sõidukit soovib registreerida isik, kes ei ole ümberasuja või ümberasuja sõidukit ei saa lugeda ümberasuja varaks, siis juhul, kui sõidukil puudub Euroopa tüübikinnitus, tuleb registreerimiseelsel kontrollil ning registreerimisel täiendavalt esitada tüübikatsetuse tõend(id).

Sõidukeid, mida ei kasutata Eesti teedel, ei pea Eestis registreerima. Eestis registreerimata Ukraina sõidukit võib kasutada ainult eesmärgiga sõita tagasi Ukrainasse. Juhime tähelepanu, et sõiduki parkimisel tuleb järgida liiklusseaduse § 20 ja § 21 ning maavaldaja nõudeid.

Ümberregistreerimata sõiduki juhtimise eest karistatakse juhti liiklusseaduse § 203 alusel rahatrahviga kuni 400 eurot. Ümberregistreerimata sõiduki juhtima lubamise eest karistatakse sõiduki omaniku liiklusseaduse § 204 alusel rahatrahviga kuni 800 eurot. Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest karistatakse liiklusseaduse § 262 p 7 alusel rahatrahviga suuruses 80 eurot.

Eesti ei tunnusta dokumente (registreerimistunnistus, juhiluba) ega registreerimismärke, mis on Venemaa väljastatud nende poolt okupeeritud/annekteeritud aladel (Luhansk, Donetsk, Krimm, Herson, Zaporižžja, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria). Neid sõidukeid ei registreerita ega väljastata tollideklaratsiooni ja liikluses neid sõidukeid kasutada ei ole lubatud ning kasutamisel sanktsioneeritakse rahatrahviga.