Liiklusõnnetuste uurimiskomisjon (LÕUK) selgitas välja hukkunuga liiklusõnnete toimumiseni viinud või selle tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorid. Riskifaktorite liigitamisel tugineti Soome raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjoni kasutatavale riskide hindamise metoodikale*, mis kohandati Eesti jaoks sobivamaks.
Raskete liiklusõnnetuste asjaolusid uuritakse väga põhjalikult, kuid alati ei ole nende toimumist või tagajärgi mõjutanud asjaolu esinemist võimalik tagantjärgi piisava kindlusega tuvastada. Seetõttu on tõenäoline, et mõningaid riskifaktoreid esineb tegelikkuses rohkem, kui tuvastada suudeti. Suurema mõjuga riskifaktoritest on tagantjärgi raskesti tuvastatavad, nt piirkiiruse ületamine, väsimusseisund, lühiajaline terviseseisundi muutus, kõrvalised tegevused (nt telefoni kasutamine) jmt, peamiselt liikleja tegevusega seotud faktorid.
Riskid on jaotatud nelja faktori vahel: inimtegurid, sõiduk, keskkond ning liiklussüsteemi õiguslikud alused ja liikluskorraldus, mis omakorda jagunevad alamriskideks.
Kõige sagedamini viivad õnnetuseni inimteguritega seotud riskid. 2020. aastal moodustasid need 61% hukkunuga liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgede raskusastet mõjutanud riskidest (vt joonis 1). Inimtegurite alamriskidest oli olulisem alkoholijoove (16 korral), liiklusolude kohta liiga suur kiirus (13) ja sõidurajalt välja kaldumine (11). Ka kõik ühe tuvastatud riski mõjul toimunud liiklusõnnetused olid põhjustatud inimteguritest: kas valest olukorra hindamisest või sõidurajalt välja kaldumisest. Siinjuures tuleb tähele panna, et liiklejast tuleneva riski vähendamiseks on sageli kõige mõjusemad sootuks liikluskeskkonna või sõiduki muutmine. Nt turvavöö kasutamise kasvule on oluliselt kaasa aidanud turvavöö kinnitamise meeldetuletuse signaal sõidukis või tähelepanematusest tingitud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ristmikul on efektiivne see ümber ehitada viisil, et liikleja ei peaks samaaegselt paljusid eri suundasid jälgima, ning liiklemiskiirus selliseks viia, millega kokkupõrke korral vigastusi ei kaasneks (sageli kasutatakse selleks nt ringristmikku).
Joonis 1. Hukkunuga liiklusõnnetuste toimumist ja tagajärgede raskusastet mõjutanud riskifaktorid, 2019−2020.
Sõidukiga seotud tuvastatud riskid mõjutasid eelkõige õnnetuse tagajärgede raskusastet. Kõikidest liiklusõnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutanud riskidest 23% olid seotud sõidukiga. Neist sagedamini jäeti kinnitamata turvavöö (16), tegemist oli kerega kaitsmata sõiduki nt mootorrattaga (9) või ei kasutatud kiivrit (6).
Keskkonna faktori alamriskidest olid sagedasemad tee keskkonnast tulenevad riskid: teeäärsed puud ja mets (9) ning rambid, järsakud, kraavid, äärekivid jms (5) . Kõik mainitud riskid mõjutasid pigem õnnetuse tagajärgede raskusastet. Keskkonnaga seotud riskid moodustasid 15% kõigist riskidest.
Liiklussüsteemi õiguslike aluste ja korraldusega seotud riske, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet esines ühel juhtumil (1% kõigist riskidest) ning see oli seotud abi osutamise kiirusega.
Enamasti toimub liiklusõnnetus mitme riski koosmõjul. Vaid kaheksa juhtumi korral 56st suudeti tagantjärele kindlaks teha vaid üks õnnetuse toimumist ja/või selle raskusastet mõjutanud risk. Ka nende puhul on tõenäoline et muud seonduvad riskid ei olnud tagantjärgi lihtsalt tuvastatavad. Veidi rohkem kui kolmandik (38%) hukkunuga õnnetustest toimusid vähemalt nelja riski realiseerumisel.
Näiteks esinevad sageli koos alkoholijoove, turvavöö mittekasutamine ja liiklusolude kohta liiga suur kiirus ning kiivri kasutamata jätmine kerega kaitsmata sõidukiga liigeldes.
Kõige sagedasem kaasnev risk, mille olemasolu tagantjärele tuvastati, kuid mis ei pruukinud mõjutanud liiklusõnnetuse toimumist ega selle tagajärgede raskusastet, on tuttava keskkonna usaldamine ehk siis suuresti nö autopiloodiga sõitmine, mis tuvastati 40-l juhul 56-st. Sage oli ka pimedast ajast tulenev risk 24 juhul ning hoolimatusest, varasemast taustast ja rikkumistest tulenev risk, mis tuvastati 18 raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse korral.
Detailsemalt saab uurida erinevate riskide esinemist siit: Riskid 2019−2020
* Riskitekijöiden, parannusehdotusten ja turvallisuussuositusten luokittelujärjestelmä, 2003
Ülevaate koostas
Ülle Valgma
Analüütik, strateegilise planeerimise osakond
18.01.2021
Viimati uuendatud 06.02.2021
