Mahasõidud, ehitamine kaitsevööndis, planeeringud ja tehnovõrgud

Kinnistule juurdepääsu ehitamise kooskõlastus (ristumiskoht, mahasõit)

Transpordiamet annab kooskõlastuse, kõik projekteerimise ja ehitamisega seonduvad tegevused korraldab ja kulud katab maaomanik.

Kooskõlastuse saamiseks kontrollige palun üle järgmised punktid.

1. Millist liiki teele soovite juurdepääsu ehitada?

Tee liiki saate kontrollida kaardirakendusest. Selleks, et näeksite kaardikihil oma kinnistut, tuleb vasakust paanist sisse lülitada katastrikaart ja oma kinnistu leidmiseks tuleb sisestada ekraani ülemises ääres olevasse otsingulahtrisse soovitud asukoht.  Kõik teed on tähistatud numbritega, riigiteede tähised on ühe-, kahe- ja viiekohalised.

• Kui teie kinnistu asub riigitee ääres, siis palun kontrollige järgmisi tingimusi ning kui ka need vastavad tingimustele, siis saab kooskõlastuse väljastada Transpordiamet.
• Kui teie kinnistu asub kohaliku tee ääres, siis annab juurdepääsu ehitamise kooskõlastuse kohalik omavalitsus (KOV). Palun pöörduge tingimuste ja taotlustega seotud küsimustes nende poole.
• Kui teie kinnistu asub eratee ääres, siis tuleb kooskõlastus taotleda eratee omanikult.
• Kui teie kinnistu asub metsatee ääres, siis annab juurdepääsu ehitamise kooskõlastuse RMK, palun pöörduge tingimuste ja taotlustega seotud küsimustes nende poole.

2. Kas olete riigiteega külgneva kinnistu omanik?

• Kui te olete kinnistu omanik, siis palume teil kontrollida järgmisi tingimusi ning kui ka need vastavad tingimustele, siis saate taotluse täita ja Transpordiametil tekib õigus teile kooskõlastus väljastada.
• Kui te ei ole riigiteega külgneva kinnistu omanik, kuid teil on volitus, siis saate samuti taotluse täita ning Transpordiametil tekib õigus teile kooskõlastus väljastada. Palun lisage volitus taotlusele.
• Kui te ei ole riigiteega külgneva kinnistu omanik ja teil ei ole volitust, siis saame vastata vaid teie infopäringule, kuid kinnistule juurdepääsu ehitamise kooskõlastust teile väljastada ei saa. Selle peab taotlema riigiteega külgneva kinnistu omanik või andma teile sellekohase volituse.

3. Milline on teie kinnistu kasutusotstarve?

• Kinnistul on ühepereelamu või maatulundusmaa. Sel juhul on üldjuhul võimalik kasutada ristumiskoha näidislahendust, kuid igakordselt tuleb selgitada välja tehnovõrkude ja kitsenduste olemasolu. Selleks väljastame esmalt geodeetilise alusplaani nõuded, mille põhjal teeme lõpliku otsuse, kas kasutada näidislahendust või tuleb koostada teedeehituslik põhiprojekt.
• Muu kasutusotstarve – pärast Transpordiametilt kinnistule juurdepääsu ehitamise loa saamist, tuleb koostada ristumiskoha teedeehituslik põhiprojekt. Sellega seonduvad kulud on taotleja kanda.

Kinnistule juurdepääsu ehitamise kooskõlastuse andmisel lähtume eelkõige  juhisest "Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine". Esitatud taotluste puhul on eitavate vastuse alus enamasti kas kõrge mulle, piirde katkestamise vajadus, vajaliku nähtavuse puudumine (ligipääs asub n.ö kurvi taga), tegemist on suure liiklussagedusega riigiteega või ohtliku kohaga või on teel manöövreid välistavad markeeringud. Täiendavad nõuded võivad tuleneda truubist, nähtavuskolmnurga parandamisest või tolmuvabast kattest.

Riigitee ääres asuvale kinnistule juurdepääsu kooskõlastuse taotlus peab sisaldama järgmist infot.

1. Asukoha skeem, kus on näidatud kinnistu asukoht riigitee suhtes, kinnistu katastri nimi ja tunnus ning Teie ettepanek ristumiskoha asukoha osas. Soovitame kasutada Maa-ameti kaarti ja kasutada paremal menüüs asukoha märkimise tööriista.

1. Kui teile sobib ka mõni alternatiivne asukoht, siis näidake see eraldiseisvalt.

2. Kui te ei ole kinnistu omanik, kuid teil on omaniku digiallkirjastatud volitus, siis lisage see taotlusele.
3. Märkige ligipääsu iseloom – kas ajutine või alaline. Juhul, kui tegemist on ajutise ligipääsuga, tuleb märkida selle algus- ja lõppkuupäev.
4. Tooge välja oma kinnistu kasutusotstarve – kas elamumaa, maatulunudsmaa või äri- ja tootmismaa. NB! Ajutise ligipääsu puhul pole seda vaja märkida.
5. Kui suur on ligipääsu prognoositav liiklussagedus ja kas seda ligipääsu kasutavat regulaarselt veokid? Liiklussageduse puhul arvestatakse ühe ööpäeva jooksul keskmiselt seda ligipääsu kasutavaid sõidukeid (näiteks, kui peres on 1 auto, mis sõidab ööpäeva jooksul 3 korda Edasi-tagasi, siis on liiklussagedus 6).
6. Kui teie kinnistul on üks või mitu alljärgnevatest, siis palun märkige see taotluses ja lisage ka vastavad materjalid:

• detailplaneering,
• projekteerimistingimused,
• ehitusluba,
• juurdepääsu ehitamise projekt,
• geoalus,
• kitsendused.

7. Teie e-posti aadress ja telefoninumber, et saaksime taotluse menetlemise käigus teiega vajadusel ühendust võtta.
8. Kui teete taotluse volituse alusel, siis kinnistu omaniku isikukood, e-posti aadress ja telefoninumber.
9. Kui teil on täiendavat infot, mille soovite menetlejale anda, siis pange see kokkuvõtlikult kirja.

Saatke digitaalselt allkirjastatud taotlus koos täiendavate materjalidega aadressile maantee@transpordiamet.ee.

Taotluse menetlemine võtab aega kuni 30 kalendripäeva. Juhul kui menetlejal tekib protsessi käigus teile küsimusi, võtab ta teiega ühendust.

Pärast kinnistule juurdepääsu ehitamise kooskõlastuse saamist, tuleb teil olenevalt vastuse sisust:

a)       koostada Transpordiameti väljastatud nõuete alusel tee ehitusprojekt ja seejärel esitada see Transpordiametile kooskõlastamiseks aadressile maantee@transpordiamet.ee.

b)      Tellida Transpordiameti väljastatud nõuete alusel geodeetiline alusplaan ja seejärel esitada see Transpordiametile näidislahenduse väljastamise hindamiseks aadressile maantee@transpordiamet.ee

Riigitee kaitsevööndisse ehitamine

Riigitee kaitsevööndis ehitis peab vastama järgnevatele nõuetele.

• Kavandatav ehitis ei tohi ohustada teed ega selle korrakohast kasutamist.
• Jälgida tuleb, et tee lähedal olevad ehitised, sh piirdeaiad ja -hekid ei varjaks nähtavust, sealhulgas näiteks hoovist väljasõitmisel.
• Ehitised ei tohi halvendada riigitee niiskusrežiimi, üldjuhul on keelatud vete juhtimine riigitee kraavidesse.
• Ehitised valgustusega või peegelpindadega ei tohi tekitada liiklejate pimestamise ohtu ega häirida muul viisil tee kasutamist.

Transpordiametil on õigus liiklusele ohtlik ehitis paluda kõrvaldada. Selle vältimiseks soovitame saata enne ehitamist asendiplaani joonise kooskõlastamiseks maantee@transpordiamet.ee.

Kaitsevöönd

• Riigitee kaitsevöönd ei tähenda ehituskeeluvööndit. Anname nõusolekuid asukoha põhiselt, ehitusloa kohustusega hoonete kavandamisel olemasoleva hoonestusjoone alusel. Teelt lähtuvad kahjulikud mõjud: müra, vibratsioon, õhusaaste  jms võivad kahjustada inimeste tervist.
  Riigiteel toimuvate õnnetuste mõju võib ulatuda väljapoole riigiteed, teele liiga lähedale ehitatud ehitisi võivad kahjustada teelt sõidukite rataste alt lenduvad kivid, samuti talihooldel teelt tõrjutav lumi ning libedusetõrjel kasutatavad soolad.
• Projekti ega detailplaneeringuga riigitee kaitsevööndit ei vähendata. Riigitee kaitsevööndid on määratud üldplaneeringus ning Transpordiamet annab nõusoleku kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
• Transpordiamet ei kooskõlasta uusi ehitusloakohustuslikke hooneid teekaitsevööndisse, v.a. juhul kui on olemasolev hoonestusjoon.
• Juhul kui kaitsevööndisse kavandatavale ehitisele on vajalik juurdepääs, siis tuleb lähtuda ristumiskohtade kavandamise põhimõtetest.

Jalg- ja jalgrattateed

Jalg- ja jalgrattatee on avalikult kasutatav tee. Vastavalt ehitusseadustikule (EhS) annab projekteerimistingumused ja ehitusloa välja kohalik omavalitsus.  Juhul kui jalg- ja jalgrattatee ehituse kohustus on Transpordiametil, siis on see tee riigitee osa ja ehitusloa annab Transpordiamet.  

Riigitee äärde projekteeritavad jalg- ja jalgrattateed peavad paiknema eraldusriba taga riigiteest eraldiseisval muldkehal.  Hoone, reljeefi, loodusliku takistuse olemasolul on lubatud kasutada põrkepiiret ja projekteerida jalg- ja jalgrattatee lühikestes lõikudes riigitee muldkeha külge. Kesksaarega ületuskohad on üldjuhul vajalikud suurematel teedel. Valgustatud jalg- ja jalgrattatee korral tuleb need kohad samuti valgustada.

Transpordiameti kohustus jalg- ja jalgrattatee ehitada tuleneb allpool olevast Tee projekteerimise normide tabelist.

Riigitee alune maa

Teemaa (riigi transpordimaa kinnisasi) on mõeldud eelkõige riigitee ja selle rajatiste paiknemiseks, teemaa kasutamine on võimalik vaid vaba teemaa olemasolul.

Riigile kuuluvale transpordimaale ehitamise vajadusel tuleb esitada koos projektiga kooskõlastamiseks riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan ning enne ehitama asumist peab olema vastav riigimaa isikliku kasutusõiguse leping sõlmitud.

Juhul kui kavandatud tegevus võib riigiteed või selle korrakohast kasutamist ohustada mistahes viisil, tuleb koostada ja Transpordiametiga kooskõlastada ehitusaegse liikluskorralduse projekt ning saada luba liiklusvälisteks tegevusteks.

Tehnovõrgud- ja rajatised

Vajalikud juendid ja blanketid leiate siit.

Tehnovõrkude kavandamisel riigitee piires tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist “Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel”. Riigile kuuluvale transpordimaale tehnovõrgu rajamine peab olema põhjendatud ning kaaluda tuleb alternatiivseid asukohti väljaspool teemaad. Riigivara ei anta kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt riigivara otstarbekohast kasutamist (sealhulgas tee toimivust, hooldamist, teekraavide rajamist ning arendusvajaduste elluviimist).

Projektile Transpordiameti kooskõlastuse saamiseks on kaks võimalust:

A.    esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis läbi Ehitisregistri KOV-ile, kes kaasab TRAM-i,

B.    saata vastaval blanketil taotlus koos projektiga Transpordiametile aadressil maantee@transpordiamet.ee.

Maa-alused tehnovõrgud tuleb kavandada piisavale sügavusele ja kaugusele tee-elementidest, et teerajatiste remontimine, ümberehitamine ega laiendamine ei muutuks tehnovõrgu sinna paigutamise tõttu keerulisemaks ega võimatuks.

Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad, hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi ja arvestatakse Maanteede projekteerimisnormides toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.

Transpordiameti rajatiste kahjustamist sisaldavates projektides tuleb ette näha vastavad taastamistööd. Transpordiamet võib vajadusel taastamistööde kohta nõuda teede projekteerimise pädevusega projekteerija koostatud lahenduse esitamist elektriprojekti mahus. Taastamistöid võib teha vastavat pädevust omav ettevõtja.

Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Transpordiametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel.

Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik.

Planeeringud

• Kavandatav arendus peab vastama teedevõrgustikule ja kõrgema liigi planeeringule.  Juhul kui arendusega kaasneva liikluskoormuse või -sageduse tõusu tõttu tuleb riigiteele ehitada näiteks ringristmik, siis on see arendaja või kohaliku omavalitsuse kohustus.
• Kõik planeeringud saadab Transpordiametile planeeringu seisukohtade väljastamiseks ja hiljem kooskõlastamiseks planeerimistegevuse korraldaja, näiteks detailplaneeringute puhul kohalik omavalitsus.

Ühistranspordi peatused

Peatustena käsitatakse üldpõhimõtetes neid peatusi, mida kasutatakse avalikul või kommertsliiniveol reisijate bussi sisenemiseks või väljumiseks. Avaliku või kommertsliiniveona käsitatakse üldpõhimõtetes sellist liinivedu, mis toimub ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 3 lõike 1 alusel ning mis vastab ÜTS § 4 lõigetes 1-3 sätestatud liiniveo viisidele. Sõiduplaanis toodud peatus peab olema märgitud riiklikus ühistranspordiregistris ning märgistatud looduses.

Ühissõiduk ei tohi peatuda peatuste vahelisel alal või peatustes, mida ei ole märgistatud, välja arvatud, kui see võimalus on ette nähtud kinnitatud sõiduplaanis. Töötame selle nimel, et võimaldada madala liiklussagedusega teelõikudel bussist väljumist ka peatuste vahelisel alal ning selleks kanname tulevikus võimalikud marsruudid eraldi kaardikihile peatus.ee keskkonnas.

Õpilasliin on eriotstarbeline liin ning sellele ei kehti tavapärased liiniveo reeglid. Õpilasliinil tuleb lähtuda liiklusseaduses sätestatud nõuetest reisijate turvalisuse tagamisel ning liini korraldamisel ÜTS § 4 lõikest 5 ning muudest veoliiki reguleerivatest sätetest.

ÜTS § 13 lg 1 p 4 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) ühistranspordi taristu objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist.

ÜTS §16 lg 1 p 4 kohaselt korraldab Transpordiamet maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.

Eeltoodu põhjal on olevate teede s.h. riigiteede äärde peatuste rajamine KOVi ülesanne. Uue riigitee ehituse või rekonstrueerimise käigus oleme nõus koostöös KOVi ja piirkondliku ühistranspordikeskusega (edaspidi ÜTK) määrama uute peatuste asukohad ja finantseerima nende ehitust teehoiukava vahendistest.

Riigiteede äärsete uute peatuste nõusoleku saamiseks palume KOVil saata taotlus maantee@transpordiamet.ee soovitud peatuse(te) asukoha(de) kirjeldusega. Taotluses palume välja tuua eeldatav kasutajate arv, soovitud asukohaskeem ja sinna juurde koordinaadid või riigitee nr ja kilometraaž. Mitme peatuse korral palume need kokku võtta üheks taotluseks.

Nõusoleku andmisel võtame aluseks majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), mille tabel 5.6 jaotab peatused neljaks tüüplahenduseks.

Bussipeatuste tüüplahenduste I, II ja III rajamine eeldab ehitustöid ning seeläbi ka suuremaid kulutusi. Seetõttu tuleks nende asukohtade määramisel teha eeltööd, mis eelkõige tähendab KOVi projekteerimistingimuste väljaandmist, piirkonna elanike kaasamist ning Transpordiameti poolseid nõudeid põhiprojekti koostamiseks. Ehitusseadustiku § 31 lg 2 kohaselt koostab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused.

Bussipeatuse tüüplahenduse IV kavandamisel piisab reisijatele ooteala rajamisest ning peatuse tähistamises liikluskorraldusvahenditega. Ooteala all mõtleme kasvupinnase eemaldamist ja freesasfaldi või kruusaga katmist ning kitsa tee muldkeha korral kraavi truubiga täitmist. Sisult on tegemist kindlustamata peenra laiendusega selleks, et inimesed ei peaks kasvupinnase peal bussi ootama.

Tüüplahendust IV võib vastavalt Normidele kasutada rahuldaval tasemel V klassi teel ehk liiklussageduseni 500 autot/ööpäevas. Nõustume kaaluma vähese peatuse kasutajate arvu puhul sama tüüplahendust lubama ka suuremate liiklussageduste korral erandlikul tasemel, kuid nõusolek sõltub alati konkreetsest asukohast. Lisaks lubame ka erandeid ajutiste lahenduste näol teedele, mis lähevad rekonstrueerimisele või ehitamisele.

Peatuse nimetuse muudab vastavalt kohanimeseaduse § 5 lõikele 4 KOV. KOV esitab muudetud peatuse nime ühistranspordi registrisse (edaspidi ÜTRIS) sisestamiseks piirkondlikule ÜTK-le. Kui kohanimega seotud toiming on KOVi haldusaktiga tehtud ning ÜTRISesse sisestatud, siis tuleb peatus tähistada õige nimega looduses. Nime muutmisel tuleb uued liiklusmärgid valmistada vastavalt standardile EVS 613 ning Transpordiameti juhisele MA2018 008 „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ ja teavitada Transpordiametit nimede muutmisest. Juhul, kui olev liiklusmärk on heas seisukorras, siis piisab märgi alumise osa üle kleepimisest samaväärse kilega.

Rahvusvaheliste liinide puhul on Eesti territooriumil peatumiseks ja peatusest piletite müümiseks eelduseks see, et liiniloa andja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) on liiniloa andmisel sellega nõustunud ja vedaja seda taotlenud. Kui riigisisene peatus on ette nähtud reisijatele ka sisenemiseks, siis peab olema tagatud ka piletite müük sellest peatusest. Kui peatus on mõeldud üksnes väljumiseks, siis sellest peatusest reisijate sisenemist toimuda ei saa ning järelikult ei saa sellest peatusest müüa ka pileteid.