Liiklusohutuskampaania „Kui juhid, siis juhi"
22. märtsist 18. aprillini 2021 toimus roolis kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele tähelepanu juhtiv korduskampaania „Kui juhid, siis juhi". Kampaania eesmärk oli liiklejates kinnistada teadmist, et kõrvaliste tegevustega tegelemine on roolis ohtlik. Inimene ei suuda kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada samaaegselt veatult, mistõttu kaob juht piltlikult roolist. Kampaania teleklippi saab vaadata siit.
Kampaanias kasutati tele- ja raadioklippe, väli- ja veebireklaami ning sotsiaalmeediat. Kampaaniajärgse küsitlusuuringu tulemustest selgus, et kampaaniat on ühel või teisel moel tähele pannud 81% kogu elanikkonnast ja 85% sõidukijuhtidest. Kampaaniat märkasid sagedamini autoroolis telefoni kasutavad sõidukijuhid (87%) ja 15-34 aastased (89-92%) Eesti elanikud.
Alkoholist tingitud kahjude vähendamisele suunatud kampaania „Sul on Selgroogu“
2. juunist 28. augustini 2021 toimus Transpordiameti, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühine teavituskampaania „Sul on selgroogu!”, mis kutsus inimesi märkama alkoholiga kaasnevat riskikäitumist ja andis praktilist nõu, kuidas kriitilisel hetkel takistada kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma minemast.
Ühise kampaania eesmärk oli vähendada sarnaste sõnumite dubleerimist ning saavutada teemale ühiselt laiem kõlapind. „Sul on selgroogu“ kampaania soovis väärtustada julgust vastanduda seltskondlikule alkoholi liigtarbimisele ja asjatute riskide tolereerimisele. Teisalt juhtis kampaania tähelepanu konkreetsetele ohtudele purjus peaga liiklemisel ning vette sattumisel, ning andis praktilisi nõuandeid, kuidas kriitilisel hetkel takistada kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma minemast. Kampaania kohta saab rohkem lugeda siit.
Kampaanias kasutati tele- ja raadioklippe, väli- ja veebireklaami, maakondliku printmeediat ja sotsiaalmeediat. Kampaaniajärgse küsitlusuuringu tulemustest selgus, et kampaaniat on ühel või teisel moel märganud 51% kogu elanikkonnast ja 57% sõidukijuhtidest. Kampaaniat märkasid sagedamini 15-34 aastased (62-68%) Eesti elanikud.
Liiklusohutuskampaania „Võta aega, mitte elu! Palun järgi piirkiirust."
12. juulist 8. augustini 2021 oli eetris ohutu asulavälise kiiruse korduskampaania „Võta aega, mitte elu" eesmärgiga liiklejatele meelde tuletada, kui rasked ja pöördumatud võivad olla kiiruseületamise tagajärjed.
Kampaaniaga jutustati kahe perekonna tõestisündinud lood. Küllike kaotas oma isa ja laste vanaisa liiklusõnnetuses, mille üks olulisi põhjuseid oli piirkiiruse ületamine. Lugu saab vaadata siit. Madise vend Siim ja venna pruut Maili hukkusid samuti liiklusõnnetuses, mille üks oluline põhjus oli kiiruse ületamine. Seda lugu näeb siit.
Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ja roolisolija ei jõua enam kõike eesolevat märgata. Pikeneb ka pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Enda arvates kiirust vaid natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui kaasliiklejad, kuid liiklemine peaks lähtuma põhimõttest võta aega, mitte elusid.
Kampaanias olid kasutusel tele- ja raadioklipid, väli- ja veebireklaam ning sotsiaalmeedia.
Liiklusohutuskampaania „Naudi sõitu. Aeglasemalt on mõnusam.“
30. augustist 30. septembrini oli eetris Transpordiameti ohutu linnakiiruse kampaania „Naudi sõitu. Aeglasemalt on mõnusam.“ Kampaania oli ajastatud septembrisse, mil linnadesse saabusid kooliaastat alustavad lapsed ja liiklus muutus tervikuna suviste sõiduoludega võrreldes aktiivsemaks. Teavituse põhisõnumiks oli, et aeglasemalt on mõnusam liigelda. Linnakiirust järgides naudid sõitu rohkem ja kõigil on turvalisem.
Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu väheneb võimalus, et juht jõuab ootamatustele õigeaegselt reageerida. Iga lisanduv km/h muudab liiklusõnnetuse tagajärjed raskemaks ning eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimunud liiklusõnnetuste puhul. Kampaania klippi saab vaadata siit.
Teavituskanalitena olid kasutusel televisioon, raadio, välimeedia ja internet. Kampaaniajärgse küsitlusuuringu tulemustest selgus, et kampaaniat on ühel või teisel moel märganud 51% kogu elanikkonnast ja 56% sõidukijuhtidest. Kampaaniat märkasid sagedamini 15-34 aastased (57-65%) Eesti elanikud.
Liiklusohutuskampaania „Talv on teel"
Talv tähendab Eestis palju enamat kui lumist teed. Juhid peavad arvestama musta jää, pimeduse, vihma, tuule, lörtsi ja veel lugematute faktoritega. Lisaks on Eesti talve eripära, et sõidutingimused võivad muutuda väga kiiresti – teel olev vesi jäätub ning vihm muutub lörtsiks vaid minutitega.
Transpordiamet tuletab inimestele talvisel perioodil meelde, et teeolud muutuvad temperatuuride kõikudes kiiresti ja liiklemiseks tuleb valida ohutu sõidustiil. Samuti kutsub kampaania inimesi enne rooli istumist vaatama hetkel valitsevaid tee- ja sõiduolusid aadressil Tarktee.ee.
Kampaania kestab hajutatud meediaplaani põhimõttel 2021. aasta novembri lõpust 2022. aasta jaanuari lõpuni. Kampaanias kasutatakse tele- ja raadioklippe, väli- ja veebireklaami, sotsiaalmeedia ja Spotify keskkonda. Läbi Spotify on reklaami kuulatud ca 428 000 korda, sealjuures vähemalt üks kord on klippi kuulnud ca 56 000 inimest. Sotsiaalmeedias jõudis „Talv on teel" kampaania ca 214 000 inimeseni.
Kergliikurite ohutusele suunatud teavitus „Sina juhid! Tee seda õigesti.“
Alates 1. jaanuarist 2021 on Eestis kasutusel uue mõistena sõidukiliik kergliikur. Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur ja muud sarnased kerged elektrilised sõidukid. Transpordiamet viis kevadsuvisel perioodil läbi teavituskampaania, mis keskendus elektriliste tõukerataste ohutusele ja neid puudutavate uute reeglite tutvustamisele. Teavitusmaterjale eksponeeriti digikanalites ning kaubanduskeskuste ja ühistranspordi ekraanidel. Teavitusklippi on võimalik vaadata siit.
Küsitlusuuringu tulemustest selgus, et 2021 aastal luges meedias ilmunud informatsiooni ja artikleid elektritõukerattaga liiklemise ohutuse kohta 50% elanikkonnast. Elektritõukerattaga liiklemise ohutuse sõnumit „Sina juhid! Tee seda õigesti.“ on märganud 30% elektritõukerattaga sõitnutest.
Kiivrikandmisele suunatud teavitus #Kannankiivrit
Noorteinfoportaal Teeviit ja BMX-trikirattur William Kass koostöös Transpordiametiga kutsusid 4. maist 18. juunini üles noori olema teistele eeskujuks ja kandma kiivrit. Alates jaanuarist 2021 peavad kõik alla 16-aastased kandma kiivrit ka kergliikuriga liikudes ja #Kannankiivrit teavituskampaania eesmärk oli enne suve algust seda noortele meelde tuletada.
Ulukiõnnetuste vältimisele suunatud teavitus „Metsloomal on alati peatee“
Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada u 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem. Septembrist oktoobrini 2021 toimus teavitustegevus, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu teedel liikuvatele loomadele ja anda nõu, kuidas teha kõik endast olenev, et nendega kokkupõrkeid vältida.
Teavitustegevuse aeg oli valitud metsloomade aktiivsuse suurenemise järgi. Metsloomadega kokkupõrked sagenevad sügisel, mil päevad muutuvad lühemaks ja hämaramaks ning liikluse tipptunnid langevad hämarikuperioodile nii hommikul kui õhtul. Rohkem saab teema kohta lugeda siit.
Teavituskanalitena olid kasutusel välireklaam ja sotsiaalmeedia. Sotsiaalmeedia kaudu jõudis teavitus 417 364 inimeseni. Küsitlusuuringust selgus, et teavitust „Metsloomal on alati peatee“ märkas 33 protsenti sõidukijuhtidest.
Ulukiõnnetuste ennetamisele suunatud teavitustegevus toimus koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga.
Alarmsõidukite märkamisele suunatud teavitus „Lase abi läbi!“
Pääste, politsei ja kiirabi juhtisid koos Transpordiametiga oktoobris liiklejate tähelepanu sellele, et alarmsõidukid vajavad liikluses nii kaasjuhtide kui ka jalakäijate abi. Kui märkate lähenemas vilkuritega alarmsõidukit, siis laske abi läbi, sest selle sõiduki kiirest ja ohutust kohale jõudmisest võib sõltuda kellegi elu, tervis või ohutus.
Päästeamet, politsei ja kiirabi reageerivad ööpäeva jooksul ligikaudu 750 väljakutsele üle kogu Eesti. Igal aastal juhtub alarmsõidukitega ligi 185 liiklusõnnetust, mis on tingitud erinevatest asjaoludest. Selleks, et abi jõuaks vajajateni õigel ajal ning abi andjad ei muutuks abivajajaks, saab oma panuse anda igaüks. Kuidas oma panust anda vaata siit.
Alarmsõidukile tee andmise teavitust märkas küsitlusuuringu järgi 33% elanikkonnast. Keskmisest enam arvasid teavitust näinud olevat 25-34-aastased Eesti elanikud (44%).
Teehooldajate ja teehooldusmasinate ohutusele suunatud teavitustegevus „Ära möödu neist lähedalt!"
Võrreldes teiste aastaaegadega, nõuab talvine liikumine suuremat tähelepanu ja teistega arvestamist. Teed muutuvad libedaks, teeruumi ja valget aega on vähem ning sõidukite tehnilised võimalused ja juhtide talvised oskused on erinevad. Lisaks sellele, et sõidukijuhtidel tuleb valida ohutu sõidustiil ja olla valmis muutuvateks teeoludeks, peab arvestama ka teehooldusmasinate ning nende eripäradega: tee telje keskjoone ületamine hooldetööl, aeglasem liikumiskiirus ja tavasõidukist suuremad gabariidid.
„Ära möödu neist lähedalt" teavitusega tuletas Transpordiamet talvisel perioodil liiklejatele meelde, et hooldeautodega tuleb arvestada ja mööduda neist ohutult. Teavitusklippi saab vaadata siit.
Teavituskanalitena olid kasutusel digi- ja sotsiaalmeedia pinnad. Klippi vaadati kokku u 534 000 korda.
Viimati uuendatud 03.05.2023
