Joonis 1. Liiklusalased väärteod (2017-2021).

Kiiruse ületamisi tuvastati 31 000, mis on 29% vähem kui 2020. aastal. Enim, 35% võrra, vähenes kuni 20 km/h kiirust ületanute arv. 21−40 km/h kiirust ületanute arv vähenes 24% võrra. Vähenesid ka kõige suuremad kiiruseületamised gruppides 41-60 km/h ja üle 60 km/h, kus rikkumiste arvud vähenesid vastavalt 17% ja 24% (vt joonis 2).

2020. aastal suurendati mobiilsete kiiruskaamerate operaatorite arvu ja selle mõjul on viimasel kahel aastal hüppeliselt suurenenud automaatsete kiiruskaameratega tuvastatud rikkumiste arv. Automaatse järelevalve käigus registreeriti 2021. aastal kokku 295 000 kiiruseületamist, mida on 46% rohkem kui aasta varem.

Joonis 2. Kiiruse ületamine (2017-2021).

Turvavarustuse nõuete rikkumisi registreeriti 2560, mis jääb 2020 aastaga samale tasemele. Negatiivne areng tundub olevat toimunud laste turvavarustuse nõuete rikkumiste osas. 2021. aastal registreeriti 144 sellist rikkumist, mida on 27% rohkem kui 2020. aastal.  (vt. joonis 3).

Joonis 3. Turvavarustuse mittekasutamine (2018-2021).

2021. aasta jooksul tehti 766 000 joobekontrolli, mis on 2% rohkem kui aasta varem. Alkoholi piirmäära ületanud joobes ja narkojoobes juhte avastati kokku 6000, mida on 10% vähem kui 2020. aastal. Kõigi kontrollitute hulgas moodustab see 0,8%. (vt joonis 4).

Joonis 4. Joobekontrollid ja avastamine (2017-2021).

2021. aastal vähenes kriminaalses joobes juhtide arv (Politsei- ja Piirivalveameti andmed seisuga 14. 01. 2022). Kriminaalses joobes juhte tabati 2400, mida on 15% vähem kui 2020. aastal. Kuna joobekontrollide arv võrreldes 2020 aastaga kasvas, kuid roolist tabatud alkoholi või narkootilisi aineid tarbinud juhte tabati vähem on põhjust eeldada, et ka joobes juhtide üldine arv liikluses vähenes. Muutused kokku olid siiski suhteliselt väiksed, mistõttu joobes juhtide osakaal kõigi kontrollitute hulgas oluliselt ei muutunud ning see on sarnane eelnevate aastatega jäädes 0,8% juurde.

Joonis 5. Alkoholi piirmäära ületamine (2017-2021).