Liiklusaasta ülevaates kajastatakse

• Liiklusõnnetuste üldandmed

• Liiklusõnnetustes osalejad rolliti

• Liiklusõnnetused joobes sõidukijuhi osalusel

• Surmaga lõppenud liiklusõnnetused

• Hukkunuga liiklusõnnetuste riskid

• Liiklusohtlike kohtade ohutustamine

• Liiklusjärelevalve, avastamine ja menetlus

• Liikluses käitumise ülevaade

• Liiklusohutusele suunatud kampaaniad

• Liiklushariduslikud ja ennetusalased tegevused

Liiklusaasta ülevaate osaks on liiklusõnnetuste statistikamoodul Transpordiameti kodulehel. Seal on võimalik vaadata liiklusohutuse näitajad pikemas aegreas iga jooksva aasta kohta.

Lühiülevaade liiklusohutuse olukorrast 2021. aastal

2021. aastal toimus 1564 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 ja hukkus 55 inimest (Joonis 1). Võrreldes 2020. aastaga suurenes liiklusõnnetuste arv 158 võrra ja vigastatute arv 147 võrra. 2021. aastal toimus päevas keskmiselt 4,3 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Liiklusõnnetusteta päevi oli 23, aasta varem oli neid 17.

Liiklusohutuse olukorra muutuste hindamiseks on otstarbekas vaadata kolme aasta keskmiseid näitajaid, mis vähendab juhuslike muutuste mõju üksiku aasta tulemuses. Aastate 2018−2020 keskmisena hukkus liikluses 59 inimest ning 2019−2021 keskmisena 55 inimest. Kolme aasta keskmine hukkunute arv on vähenenud viimasel kümnendil püsivalt ja iga-aastaselt. Erandiks vaid periood 2018−2020, mis oli mõjutatud  ebatavaliselt madala hukkunute arvuga 2017. aastast. Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud  üle kahe korra aeglasem kui liiklusohutuse programmis seatud eesmärkide täitmiseks vajalik oleks.

Vigastatutega liiklusõnnetuste arv on viimase kümne aasta jooksul jäänud vahemikku 1357 ja 1473. 2021. aastal kasvas vigastatutega liiklusõnnetuste arv eelneva kümne aasta suurimast väärtusest ligi saja võrra suuremaks, tõustes 1564ni. Kasvu taga võib näha eelkõige kergliikuritega toimunud liiklusõnnetuste lisandumist. Vigastatute arv oli 2021. aastal küll märgatavalt kõrgem kui sellele eelneval 2020. aastal, kuid võrreldes varasemaga see niipalju ei eristu. Seda võib selgitada eelkõige asjaoluga, et suurema vigastatute hulgaga liiklusõnnetuste arv võrreldes varasemate perioodidega vähenes ning lisandunud kergliikuri õnnetustes saab üldjuhul vigastada üks inimene, mis sarnases mastaabis kogu vigastatute hulka ei mõjuta.

Joonis 1. Liiklusõnnetuste, vigastatute ja  hukkunute arv, 2017−2021.

Liiklussagedused

Liiklusõnnetuste arv 2021. aastal oli suurem eelmise kolme aasta keskmisest, suurendes ligi 9% võrra.  Võrreldes 2020. aastaga tõusis 2021. aastal märgatavalt liiklussagedus. Riigiteedel püsiloendatud sõidukite hulgad viitavad, et sõidukeid liikus meie teedel aasta kokkuvõttes rohkem võrreldes nii COVID piirangutest mõjutatud 2020. aastaga aga ka varasemate perioodidega, kus inimeste liikluskäitumist veel piirangud ei mõjutanud (joonis 2).

Üksikute kuude lõikes esineb siiski erisusi. 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris vähenes loendatud sõidukite arv võrreldes 2020. aasta samade kuudega 7−14%. Vähenemise  taga on tõenäoliselt 2021. aasta alguse COVID laine mõjud ja sellega seonduvad piirangud mis inimeste liikumisharjumusi muutsid (2020.aasta jaanuaris ja veebruaris COVID meie elu veel oluliselt ei mõjutanud). Võrreldes  liiklussagedust 2020. aastaga on märtsist kuni detsembrini näha märgatavat liiklussageduse tõusu. Enim tõusis liiklussagedus aprillikuus 32% ja juulikuus 19% (Joonis 2).

Joonis 2. Liiklussagedused riigiteedel, 2020-2021.

Hukkunutega liiklusõnnetused

Suvekuud kipuvad viimastel aastatel kõige enam liikluses hukkunuid kaasa tooma. 2021. aastal toimus natuke alla poole (44%) kõigist hukkunutega aset leidnud õnnetustest just suvekuudel, juunis, juulis ja augustis kokku. Kuude lõikes osutus kõige probleemsemaks august, mil hukkus üheksa inimest.  Järgnesid juuni kaheksa ja juuli vastavalt kaheksa ning seitsme hukkunuga.

Nii mõnestki varasemast aastas madalama hukkunute arvu kujundasid peamiselt kuus kuud: jaanuar, veebruar, aprill, mai september ja november, kus hukkunuid oli varasemate aastatega võrreldes pigem vähem. Madalaima hukkunute arvuga olid veebruar ja aprill, kus mõlema jooksul kaotas liikluses elu kaks inimest. Ligi 80% surmaga lõppenud liiklusõnnetustest leidis aset maanteel, sh teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h või suurem, juhtus 34 liiklusõnnetust ja 6 liiklusõnnetust juhtus maanteedel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli alla 90 km/h. Asulas juhtus 12 surmaga lõppenud liiklusõnnetust.

Joonis 3. Hukkunute arv kuus 2021. aastal ning vähim ja suurim hukkunute arv aastail 2016−2020.

2021. aastal toimus kolm kahe hukkunuga liiklusõnnetust ja 49 ühe hukkunuga liiklusõnnetust.

Joonis 4. Liiklusõnnetustes hukkunute arv  ühe õnnetuse kohta, 2016−2021.

Liiklusõnnetuse liik

2021. aasta paistab silma ühesõidukiõnnetuste arvu kasvuga (joonis 5). Toimus 616 ühesõidukiõnnetust, mida oli 88 võrra ehk 14% rohkem kui 2020. aastal. Sõidukite omavahelised kokkupõrked ja õnnetustes jalakäijatega suuri muudatusi märga ei ole. Märgatavalt on vähenenud muud liiki liiklusõnnetused. Arvu muutuse taga on eelkõige andmete täpsem klassifitseerimine ning ohutusolukorra muutusega seda seostada ei saa.

 Joonis 5. Liiklusõnnetused liigiti 2021. aastal ja võrdlus 2018–2020 keskmisega.

Sarnaselt eelmise aastaga saadi kõige rohkem vigastada sõiduautodega seotud liiklusõnnetustes: eelkõige sõiduautode omavahelises kokkupõrkes aga ka ühesõidukiõnnetustes. Kuigi 2021. a toimus varasemaga võrreldes  14% rohkem ühesõidukiõnnetusi, hukkus neis 19 inimest, mida on kahe võrra vähem kui 2018-2020 aasta keskmine.  Kahe sõiduki kokkupõrkes hukkus 23 inimest, mida on samuti 2 võrra vähem kui eelmise kolme aasta keskmine. Jalakäijaid hukkus liiklusõnnetustes kolmteist, mida on sama palju kui perioodil 2018-2020 keskmiselt (joonis 6).

Joonis 6. Hukkunud liiklusõnnetuste liigiti 2021. aastal ja võrdlus 2018–2020 keskmisega.

Õnnetused kergliikuritega

Ühesõidukiõnnetuste hüppelise kasvu eelmisel aastal põhjustas peamiselt kergliikuritega toimunud liiklusõnnetuste lisandumine. Kergliikur on liiklusseaduses uus mõiste ja tähendab elektrilist tõukeratast, tasakaaluliikurit, elektrilist rula, monoratast või onewheeli, mis on mõeldud ainult üksi sõitmiseks ja mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h ning mille mootori võimsus ei tohi üldjuhul ületada ühte kilovatti. Mõiste lisandus liiklusseadusesse 2020. aasta alguses jõustunud muudatusega. Sellest ajast alates registreeritakse liiklusõnnetusena kõik kergliikuritega toimunud liiklusõnnetused, kus keegi vigastada sai või hukkus ning millest politseid nõuetekohaselt teavitatakse. Enne seadusemuudatust ei käsitletud kergliikurit sõidukina ning need kergliikuritega toimunud õnnetused, kus ühtegi teist sõidukit ei osalenud, ei läinud ka liiklusõnnetusena arvesse. 2021. aasta andmetest on teada, et selliseid liiklusõnnetusi on 75%.

Kergliikuritega seoses registreeriti  kokku 221 liiklusõnnetust. Nendest 166 olid ühesõidukiõnnetused, 46 kokkupõrked, 8 jalakäijaõnnetused  ja üks muu õnnetus.

Joonis 7. Kergliikuritega aset leidnud õnnetused liigiti (2021).

Kokku sai kergliikuriga toimunud õnnetustes viga 210 inimest. Õnneks mitte ühtegi hukkunuga lõppenud liiklusõnnetust kergliikuritega 2021. aastal ei toimunud.

Kergliikur on meie tänavatel üsna uus liiklusvahend. Sellega seotud ohutust mõjutab kindlasti ka asjaolu, et teised liiklejad ei ole seda tüüpi liiklusvahendiga harjunud, ei oska seda märgata ega selle liikumisega arvestada. Samas tundub, et suur osa kergliikuriga seotud riskidest tuleneb nii selle transpordivahendi olemusest (seadmega on suhteliselt lihtne tasakaalu kaotada ja kiirus on suhteliselt suur), sobiliku taristu vähesusest kui ka kasutajate endi käitumisest. Viimast komponenti ei tohiks sugugi alahinnata. Näiteks ligi kolmandikul kergliikuriga liiklusõnnetusse sattujatel mõõdeti alkoholijoove. Jalgratturite seas on see number kaks korda väiksem  – 15%. 

Liiklusseaduse järgi keelatud mitmekesi sõitmine on paraku üsna tavaline. Küsitlusuuringute järgi oli mitmekesi ühel elektritõukerattal sõitnud iga viies kasutaja. Sama näitab asjaolu, et liiklusõnnetustes on viga saanud 14 kaassõitjat, keda kergliikuril olla ei tohiks.

Liiklusõnnetused maakondades

Liiklusõnnetuste arvu muutuses piirkondlikult ühiseid nimetajad ei olnud. Arvestades, et 2021. a toimus ligi 160 õnnetust rohkem kui 2020-ndal aastal suurenesid ka liiklusõnnetuste arvud üle Eesti erinevates maakondades. Liiklusõnnetuste arv jäi praktiliselt samaks Hiiu, Rapla, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas. Saare maakond oli ainuke kus liiklusõnnetuste arv protsendiliselt küll tuntavalt vähenes (25%), kuid statistilises mõttes väikeste absoluutarvude (28-lt 21-le) tõttu tuleb sellesse ettevaatusega suhtuda. Teistes maakondades liiklusõnnetuste arv suurenes, eesotsas Harjumaaga, kus inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv suurenes ligi 12% 711-lt 790-le.
 

Tabel 1. Liiklusõnnetuste arvud maakondades (2021).

Joobes juhtimine

Joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimuvate liiklusõnnetuste osatähtsus ei ole viimastel aastatel eriti muutunud. Alkoholi piirmäära ületanud, joobes- ja narkojoobes juhte avastati eelmisel aastal 6006, mida on 10% vähem kui 2020. aastal. Kõigi kontrollitute hulgas moodustavad alkoholi piirmäära ületanud juhid 0,8%. Joobes juhtide osakaal viimastel aastatel ei ole oluliselt muutunud. Aastatel 2018−2020 põhjustasid nad  keskmiselt 10% inimkannatanuga liiklusõnnetustest.

Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 22 (42%) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes, sh ühel juhul oli juht tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kokkupõrkeid oli  kokku 20 ja seitsmel õnnetuse põhjustanud juhil mõõdeti joove. Ühesõidukiõnnetusi oli kokku 18, millest üheteistkümnes oli sõidukijuht joobes. Jalakäijatega juhtus 13 õnnetust. Kolm hukkunud jalakäijat olid joobes ja ühel juhul mõõdeti joove jalakäija surmaga lõppenud õnnetuse põhjustanud autojuhil. Joobekontrolle teostati 766 000, mida oli 14 000 võrra rohkem kui 2020. aasta. Sellegipoolest vähenes 2021. aastal kriminaalses joobes ja narkojoobes tabatud juhtide arv. Kriminaalses joobes juhte tabati  2397, mida on 15% vähem kui 2020. aastal.

Kuna joobekontrollide arv võrreldes 2020 aastaga kasvas, kuid roolist tabatud alkoholi või narkootilisi aineid tarbinud juhte tabati vähem on põhjust eeldada, et ka joobes juhtide üldine arv liikluses vähenes. Muutused kokku olid siiski suhteliselt väiksed, mistõttu joobes juhtide osakaal kõigi kontrollitute hulgas oluliselt ei muutunud ning see on sarnane eelnevate aastatega jäädes 0,8% juurde.

Joonis 8. Joobekontrollide arv ja avastamine. (PPA andmed 14.01.2022 seisuga)  

Joonis 9. Alkoholi piirmäära ületamine ja joobes juhtimine. (PPA andmed 14.01.2022 seisuga).

Turvavarustuse nõuete rikkumine

Turvavarustuse nõuete rikkumised jäid samale tasemele kui 2020. aastal. Negatiivne areng tundub olevat toimunud laste turvavarustuse nõuete rikkumiste osas. 2021. aastal registreeriti 144 sellist rikkumist, mida on 27% rohkem kui 2020. aastal.

Joonis 10. Turvavarustuse rikkumised (2021).

Liiklusohutusprogramm

Kõik liiklusega seonduv peaks olema kujundatud nii, et liikluses inimeste hukkumise või raskesti viga saamise risk oleks minimaalne. Liikluse ja liiklusohutuse alased tegevused peab olema strateegilised ja läbimõeldud. Liiklusohutuse eesmärgid saavutatakse pikaajalise töö tulemusena ja mitmete faktorite koosmõjul: alates liiklusohutuse ennetustegevustega, taristu ohutumaks muutmisega, liiklejate teavitustöö ja liiklusjärelevalvega.

Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärkide kohaselt tuleb vähendada liiklussurmade ja raskelt vigastada saanute arvu. Aastaks 2025 tuleb saavutada olukord, mil kolme aasta keskmisena ei hukku liikluses aastas üle 40 inimese ega saa raskelt viga rohkem kui 330 inimest. 2021. aastaks tahtsime jõuda olukorrani, kus kolme aasta keskmisena (2019–2021) ei hukkuks liikluses rohkem kui 48 inimest ja raskelt vigastatute arv jääks alla 370. Aastate 2019–2021 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest (joonis 11). See on eesmärgist 7 hukkunu võrra rohkem.  2020. aastal  oli eesmärk 50, kuid tegelik hukkunute arv 59.

Joonis 11. Hukkunute arvu muutus ja LOP-i vahe-eesmärk.  

LOP-s  eesmärgiks seatud tempos on vähenenud jalakäijate ning kaasreisijate hukkumised. Viimase kolme aasta keskmisena hukkus 13 jalakäijat, mis on ühe võrra vähem seatud piirist ja seitse kaasreisijat, mis on kahe võrra vähem LOP-s toodud eesmärgist. Eeldatule lähedases tempos vähenes ka hukkunud jalgratturite arv. Keskmiselt hukkus liikluses üks rohkem kui on LOP-s toodud. Kõige probleemsem on olukord hukkunud mootorsõidukijuhtide osas, kus hukkunute arv väheneb selgelt aeglasemalt kui LOP-s sihiks seatud.

Joonis 12. Hukkunud liikleja rolliti ja LOP-eesmärk 2019–2021 keskmisena.

Mootorsõidukijuhte on hukkunud ühepalju nii sõidukite kokkupõrgetes kui ühesõidukiõnnetustes. Nende õnnetuste osas ei ole kindlasuunalisi muutusi toimunud.

Liiklusohutusprogrammiga 2021. aastaks seatud eesmärgi täitmise keerukust oleme tõdenud eelmisel aastal ning ka varasemalt. Aastaks 2025 seatud eesmärk on ambitsioonikas, mille saavutamisele lisab keerukust tänane mahajäämus liikumistempos. Samas näitab põhjamaade liiklusstatistika, et hukkunute arvu vähenemine võib olla kõigi liiklusega seotud osapoolte ühise jõupingutusega siiski saavutatav.

Piirkiiruse järgimine, joobes juhtimine ja roolis kõrvaliste tegevuste vältimine on kindlasti ühed võtmekohad, mille paranemine on suure mõjuga liiklusohutuse programmi eesmärkide täitmisele tulevikus.

Liikluses hukkunud naaberriikides

Esialgsed andmed näitavad, et 2021. aasta naaberriikide liiklusohutuses olulist muutust ei toonud. Olukord, kus miljoni elaniku kohta hukkub liikluses kõige vähem inimesi Norras ja Rootsis ning kõige rohkem Lätis ja Leedus ning Eesti ja Soome jäävad nende vahepeale, on püsinud juba aastaid (joonis 13).

Kui Norra ja Rootsi liikluses hukkus 2021. aastal miljoni elaniku kohta vastavalt 16 ja 19 inimest, siis Soomes oli see näitaja rohkem kui kaks ja Lätis ligi neli korda suurem. Leedu tegi sellel aastal suure edasimineku liiklusohutuses ja aastaga vähenes hukkunute arv miljoni elaniku kohta 17% võrra. Eestis hukkus miljoni kohta 42 inimest, mis on parem tulemus kui aasta varem, kuid ei küüni siiski 2019. aasta tulemuseni kui meil hukkus 39 inimest miljoni elaniku kohta.

Joonis 13. Hukkunute arv miljoni elaniku kohta lähiriikides, 2018–2021. Esialgsed andmed.

* Andmetes võib esineda üksikuid vigu, kuid neid on piisavalt vähe, mistõttu need ei muuda tehtud järeldusi.