Tööalasest EL õiguse rikkumisest teavitamine

Rikkumine on tööalase tegevusega teatavaks saanud tegevus või tegevusetus, mis on ebaseaduslik või vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Teavitaja kaitse tagatakse "Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse" (TÕRTKS) alusel. 

Rikkumisest teavitajal peab olema põhjendatud alus arvata, et rikkumist on alustatud või see on lõpule viidud ning et esitatud teave vastab tõele. Rikkumisest teavitajal õigus küsida rikkumisteate kohta selgitusi ning saada konfidentsiaalselt nõustamist eelnimetatud kanalite kaudu. Teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine on keelatud. Loodud kanal ei ole mõeldud ebaõige või pahatahtliku teabe esitamiseks. 

Rikkumisest teavitamisel tuleb anda võimalikult täpne info, sh tuua esile kõige olulisem teave ja faktid:

• juhtumi sisu, tuues välja võimalikult konkreetselt ja täpselt kõik faktid ja ka võimalik kahju; 
• kus juhtum aset leidis; 
• millal juhtum aset leidis (kui täpset toimumise aega ei tea, siis orienteeruv aeg); 
• kes olid juhtumiga seotud (nimed, ametikohad); 
• juhul kui on olemas, siis ka tõendusmaterjalid (pildid, dokumendid, kirjavahetus vms); 
• kuidas edastatud informatsiooni teieni jõudis ning kas olite (olete) ise antud juhtumiga seotud.  

Rikkumisest teavitaja saab TÕRTKS alusel kaitse, kui:

• teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ja rikkumine kuulub TÕRTKS kohaldamisalasse, ja;
• rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.

Rikkumised, millest teavitamisel saab teavitaja kaitse 

Teavitaja TÕRTKS kohane kaitse tagatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamisel järgmistes valdkondades:

• riigihanked;
• finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
• tooteohutus ja nõuetele vastavus;
• transpordiohutus;
• keskkonnakaitse;
• kiirguskaitse ja tuumaohutus;
• toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
• rahvatervis;
• tarbijakaitse;
• eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga. 
• Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel Euroopa Liidu poolt vastu võetud piiravad meetmed.

Teavitada saab ka muudest tööalastest rikkumistest: 

• Transpordiameti kordade, sisemiste reeglite mittejärgimine;
• väärtuse ja eetika põhimõtetega vastuolus olev tegu või käitumine;
• ressursside ebasihipärane kasutamine või nende omastamine;
• pettus, võltsimine, korruptsioon: ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine, altkäemaksu küsimine, pakkumine, andmine või vahendamine;
• huvide konflikti olukorras vastu võetud otsused ja taandamiskohustuse täitmata jätmine;
• diskrimineerimine, ahistamine, tagakiusamine, sh töökius;
• töötervishoiureeglite või töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumine, kellegi elu ja tervise ohtu seadmine või kahjustamine;
• mistahes kuritegu või õiguspäraste kohustuste täitmata jätmine asutuse poolt;
• kõigi ülaltoodud rikkumistega seonduva informatsiooni sihilik varjamine.

Muu tööalase rikkumise teate korral tagab Transpordiamet TÕRTKS-s ettenähtuga samaväärse kaitse (konfidentsiaalsuse tagamine ja kaitse survemeetmete rakendamise vastu), kuid nende korral ei kohaldu TÕRTKS §Ī 15 lõige 2, § 17 lõiked 1 ja 2 ning 4. peatükis sätestatud vastutuse sätted. Kaitse tagatakse ka anonüümse teavitamise korral kui rikkumisteade on esitatud nõuetekohaselt teavituskanali kaudu ning teavitaja isik saab hiljem otseselt või kaudselt avalikuks.

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisel saavad teavitaja kaitse Transpordiametiga tööalases seoses olevad isikud:

• Transpordiameti ametnikud ja töölepingulised teenistujad;
• Transpordiametile võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevad isikud;
• Transpordiametis praktikal olevad isikud;
• Transpordiametiga teenistussuhte sõlmimise protsessis olevad isikud;
• Transpordiametiga teenistussuhte lõpetanud isikud;
• Transpordiametiga lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
• Transpordiameti lepingupartneri juures mistahes eelnimetatud vormis töötavad isikud.

Rikkumisteateid on õigus vastu võtta riskijuhtimise osakonna sisekontrolöril ja riskijuhtimise osakonna juhatajal (edaspidi rikkumisteate vastuvõtja). 

Suuline rikkumisteade tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida, sõltumata sellest, kes rikkumisteate vastu võtab. Rikkumisteade on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kui vestlus  või kõne on taasesitataval kujul salvestatud või kui vestluse kohta on koostatud protokoll, mis võimaldab saada täpse ülevaate teatest ja selle sisust.

Kui suuline rikkumisteade dokumenteeritakse protokolliga, on rikkumisteate vastuvõtja kohustatud pakkuma vestluse protokolli rikkumisest teavitajale tutvumiseks, parandamiseks ja kinnitamiseks 7 (seitsme) päeva jooksul, v.a juhul kui teavitaja on rikkumisteate kättesaamise kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse. 

Rikkumisteate sisu põhjal hindab rikkumisteate vastuvõtja, kas tegemist on rikkumisteate või muu tööalase rikkumisega ning hindab, kas konkreetne rikkumisteade on Transpordiameti pädevuses ning rikkumise tõsidust. 

Kui Transpordiametil puudub pädevus rikkumisteate menetlemiseks, edastab rikkumisteate vastuvõtja teate pädevale asutusele, mh pädevale Euroopa Liidu institsioonile, organile või asutusele, hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist, teatades sellest samal ajal ka rikkumisest teavitajale, välja arvatud kui rikkumisest teavitaja on kinnituse saamise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse. 

Kui tegemist ei ole rikkumisteatega TÕRTKS mõttes, vaid isiku kaebuse või märgukirjaga Transpordiameti tegevuse kohta, siis edastab rikkumisteate vastuvõtja teate ameti üldisele e-posti aadressile info@transpordiamet.ee registreerimiseks dokumendihaldussüsteemis. Rohkem infot teabenõude, selgitustaotluse, märgukirja ja vaide esitamise kohta leiab lehelt pöördu Transpordiameti poole. Rikkumisteate vastuvõtja teavitab sellest eelnevalt teate esitanud isikut. Teate edasine menetlemine toimub tavapärases korras vastavalt sisuosakondade pädevusele. Sellise teate suhtes ei kohaldu konfidentsiaalsuse tagamise kohustus TÕRTKS § 14 mõttes, kuid kohalduvad kõik muud andmekaitse nõuded.

Rikkumisteated ja nendega seotud menetlusdokumente säilitatakse kolm aastat alates teavitajale tagasiside andmisest.

Rikkumisteatena esitatud teate hindamisel rikkumisteateks ja teavitaja suhtes kaitsemeetmete kohaldumisest teavitab rikkumisteate vastuvõtja rikkumisest teavitajat. Kui teade ei kuulu seaduse kohaldamisalasse ning teavitajale ettenähtud kaitse ei kohaldu, teavitab riskijuhtimise osakond sellest rikkumisteate esitanud isikut.

Rikkumisteate kättesaamise kohta saadab rikkumisteate vastuvõtja rikkumisest teavitajale kinnituse 7 (seitsme) päeva jooksul pärast teate kättesaamist. 

Kui Transpordiametil puudub pädevus rikkumisteate menetlemiseks, edastab ta teate pädevale asutusele viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist, teatades sellest samal ajal ka rikkumisest teavitajale. 

Kinnitust rikkumisteate kättesaamise kohta ei saadeta kui: 

• rikkumisest teavitaja on selle otsesõnu keelanud, või;
• on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse, või;
• rikkumisteade on esitatud anonüümselt.  

Riskijuhtimise osakond tagab rikkumisest teavitamise fakti ja teavitanud inimese ning teiste heas usus arvamust avaldanute konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes tema nõusolekul.

Rikkumisteadet, sh asutusevälise teavituskanali kaudu laekuvaid rikkumisteateid, käsitletakse avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 19 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena, et tagada rikkumisest teavitaja isiku (võttes arvesse eriseadustes sätestatud erisused) ja teavitamise fakti konfidentsiaalsus.

Rikkumisest teavitaja peab arvestama, et õigusaktidest tulenevad piirangud, mis võivad Transpordiametist sõltumatult konfidentsiaalsust piirata või välistada (näiteks väärteomenetluse seaduse § 33 kohaselt ei tagata väärteomenetluses tunnistaja anonüümsust. Kui rikkumisest teavitaja kaasatakse väärteomenetluses tunnistajana, siis kohaldatakse väärteomenetluse sätteid rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. 

Korruptsioonivihje korral tagab rikkumisteate vastuvõtja teavitamise fakti konfidentsiaalsuse kooskõlas korruptsioonivastase seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga, avaldades teavet teavitamise fakti kohta ainult teavitaja kirjalikul nõusolekul. Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. 

Kui teavitaja edastab teadvalt väära teavet, ei ole Transpordiamet kohustatud konfidentsiaalsust tagama. 

Rikkumisteate menetluse käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse töötalase tegevusega teatavaks saanud EL õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse ägamiseks kooskõlas EL isikuandmete kaitse üldmäärusega, arvestades TÕRTKS-i erisusi. 

Transpordiamet rakendab rikkumise väljaselgitamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks asjakohaseid järelmeetmeid või edastab rikkumisteate pädevale asutusele menetlemiseks.

Sisekontrolör võib rikkumisteate menetlemisel kaasata asutusesiseselt muid pädevaid isikuid ja valdkonna spetsialiste või edastada teate edasiseks menetlemiseks selleks pädevale isikule või asutusele. Menetlusse kaasatud spetsialistidele ja pädevatele isikutele või asutusele edastab sisekontrolör info rikkumisteate kohta ilma teavitaja andmeteta. Kui menetluse huvides on vältimatult vajalik, siis edastatakse teade koos rikkumisest teavitaja andmetega tema kirjalikul nõusolekul.

Rikkumisest teavitajale annab sisekontrolör tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 (kolm) kuud või asutusevälise teavituskanali kaudu rikkumisest teavitamise korral põhjendatud juhul 6 (kuus) kuud pärast rikkumisteate kättesaamist. 

Transpordiametil on õigus rikkumisteadete arvust tuleneva olulise töökoormuse tõusu korral järelmeetmete rakendamisel tegeleda esmalt tõsiste rikkumistega. Tõsiseks loetakse eeskätt rikkumised, millega võib kaasneda oht inimese elule ja tervisele. 

Transpordiametil ei ole kohustust rakendada järelmeetmeid, edastada rikkumisteadet teisele pädevale asutusele menetlemiseks ning anda rikkumisest teavitajale tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta, kui rikkumisteade puudutab Transpordiameti hinnangul vähetähtsat rikkumist või kui tegemist on korduva samasisulise rikkumisteatega.

Sisekontrolör annab rikkumisest teavitajale tagasisidet rikkumise menetluse lõpptulemuste kohta.

Tagasisidet järelmeetmete rakendamise ja rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta ei anta, kui: 

• teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või:
• on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse või;
• rikkumisteade on esitatud anonüümselt. 

Kui järelmeetmete rakendamise ja rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta tagasiside andmise kohustuse täitmine tähendaks konfidentsiaalse teabe avaldamist, peab Transpordiameti teabe käitlemisel ja rikkumisest teavitajale järelmeetmete rakendamise kohta tagasiside andmisel lähtuma asjakohastes eriseadustes sätestatust. 

Rikkumisest teavitaja suhtes on keelatud otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. 

Keelatud on survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine. 

Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui survemeetmeid rakendanud isik ei tõenda, et see oli põhjendatud.
 

Nõuetekohasel rikkumisest teavitamise korral ei vastuta rikkumisest teavitaja teabe avaldamisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest, kui tal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli rikkumise paljastamiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav. Samadel asjaoludel ärisaladuse avaldamist peetakse seaduslikuks. Samuti ei vastuta rikkumisest teavitaja rikkumisest teavitamiseks teabele juurdepääsu hankimise eest, välja arvatud juhul, kui selline teabele juurdepääsu hankimine on süüteona karistatav.