Teeregistri aadress-süsteem

Tee number

Mitmel teel võib olla sama nimi, aga igal tervikteel on üks unikaalne number

Teede numbrid ja nimed kinnitatakse riigiteede, kohalike teede, metsateede ja avalikuks kasutamiseks määratud erateede nimekirjadega.

Riigiteede numbrid määratakse järgnevalt:

• Põhi- ja tugimaanteed – numbrid vahemikus 1 – 100.
• Kõrvalmaanteed –  numbrid vahemikus xx101 – xx999, kus xx on maakonna kood. Mitut maakonda läbiv kõrvalmaantee saab koodi maakonna järgi, kust tee algab.
• Ühendusteed – numbrid vahemikus xx01 – xx99, kus xx on maakonna kood.

Muud teed – kohalikud teed,  metsa- ja erateed – saavad numbrid vahemikus xxx0001 – xxx9999, kus xxx on kohaliku omavalitsuse kood.  Tee number algab selle omavalitsusüksuse koodiga, mille territooriumil on tee algus.

Maakonna ja omavalitsusüksuse kood määratakse  Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) põhjal.

Sõidutee kood

Valdaval osal teedest on üks sõidutee, millel võib olla mõlemas sõidusuunas üks või mitu sõidurada. Sellistel teedel on alati sõidutee kood 1.

Juhul kui sõidusuunad on füüsilise takistusega (muru või sillutisega kaetud eraldusriba, piire vmt) eraldatud, on tegemist kahe sõiduteega teega, kus mõlemal sõiduteel võib olla üks või mitu sõidurada – näiteks nn 2+2 või 2+1 teed.

Sõidutee koodid kahe sõiduteega teel või teelõigul:

• kood 1 – parempoolne sõidutee tee kulgemise suunas;
• kood 2 – vasakpoolne sõidutee tee kulgemise suunas.

Tee kulgemise suund on suund tee algusest lõpu suunas (vastavalt Teeregistri põhimäärusele kantakse Teeregistrisse tee asukoht kaardil koos alguspunktiga).

Tee pikkus on alati sõidutee 1 pikkus.

Teeosad ja jaotuspunktid
 

Tee andmete Teeregistrisse kandmiseks, samuti välitööde (inventeerimise) hõlbustamiseks jagatakse tervikteed lõikudeks, mida nimetatakse teeosadeks.

Teeosad algavad ja lõpevad jaotuspunktis. Jaotuspunktid/ teeosade algused asuvad reeglina ristumistel teiste teedega, kusjuures ristumise all on mõeldud teede telgede lõikumispunkte. Erandiks on tupikteed, mis lõpevad tee lõpus, õue- või hoonestusala piiril.

Teeosad moodustatakse järgnevate põhimõtete alusel ja need on aluseks teid iseloomustavate andmete mõõdistamisel ja Teeregistisse kandmisel:

• Valdaval osal teedest on üks teeosa, mille pikkus on võrdne kogu tee pikkusega.

• Pikemad teed jagatakse kuni 10 km pikkusteks lõikudeks/teeosadeks.
• Ühes teejoonte lõikumispunktis võib olla erinevate teede jaotuspunkt.

• Uus teeosa peab algame kohas, kus ühe sõiduteega tee muutub kahe sõiduteega teeks ja vastupidi.
• Kahe sõiduteega teel peavad olema teeosad mõlemal sõiduteel, kusjuures need algavad ja lõpevad mõlemal sõiduteel samas punktis.

• Riigiteedel peab reeglina Transpordiameti regiooni piiril algama uus teeosa (erandina võib olla ka lähemal ristmikul).
• Kohalikel teedel, metsateedel ja erateedel peab omavalitsuse piiril algama uus teeosa.

Teeosad numereeritakse kasvavalt tee kulgemise suunas, kasutades kuni kahekohalisi numbreid. Teeosade numeratsioon ei pea olema pidev.

Teeosa pikkus võrdub vastava teejoone pikkusega (ümardatakse ülespoole, st 250,1 > 251), teeosade pikkuste summa annab terviktee pikkuse.

Andmete adresseerimine

Andmete looduses kogumisel (inventeerimisel) fikseeritakse tee number, sõidutee kood, teeosa number ja kaugus teeosa algusest.

Inventeerimist alustatakse jaotuspunktist / teeosa algusest ja mõõdistatakse kaugused erinevate teed iseloomustavate objektideni – katte liikide muutekohad, sillad, truubid, ühissõidukite peatused, teepiirete algused ja lõpud, liiklusmärgid jne.

Näide:

Kahe sõiduteega tee puhul inventeeritakse ka sõidutee 2 tee kulgemise suunas, st et tavaliiklusele vastupidises suunas.

Mõõtmist alustatakse mõlemal sõiduteel samast kohast, aga kui teeosad ei kulge kõrvuti ja ei ole ühepikkused, võivad kõrvuti asuvate objektide aadressid erineda.