Droonide lennutamine

Kes on käitaja?

Käitajaks nimetatakse drooni omanikku, kes võib olla nii juriidiline kui füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib käitaja olla droonide omanik ja samas ka kaugpiloot ehk drooni lennutaja. 
Käitajaks tuleb ennast registreerida lennuohutuse järelevalve infosüsteemis LOIS.

• 250 grammi või rohkem kaaluvate droonide puhul peavad käitajaks registreerima kõik käitajad. 
• Alla 250 grammi kaaluvate droonide puhul peavad käitajaks registreerima kõik, kelle droonil on kaamera.

Käitajaks registreerimise järel saab iga käitaja registreerimisnumbri, mis tuleb märkida tema omanduses olevatele droonidele. Käitaja registreerimisnumbrit tuleb igal aastal pikendada. 

ROHKEM INFOT JA KEHTIVAD ERISUSED

Kes on kaugpiloot?

MÕSi lennutajat nimetatakse kaugpiloodiks. Tema on see, kes juhib mehitamata õhusõidukit konkreetsel lennul. Kaugpiloot vastutab, et tal on olemas kõik vajalikud pädevused MÕSi lennutamiseks.

Oluline on, et kaugpiloodil on olemas algpädevuse ehk A1/A3 pädevustunnistus. Selle saamiseks tuleb tutvuda Transpordiameti kodulehel õppematerjalidega ning läbida LOIS süsteemis valikvastustega test. 

A2 pädevustunnistuse saamiseks tuleb tutvuda Transpordiameti kodulehel õppematerjalidega, läbida iseseisev praktiline koolitus ning sooritada Transpordiameti esinduses järelevalve all toimuv eksam. Eksamitele saab registreeruda LOIS infosüsteemi kaudu.

ROHKEM INFOT KAUGPILOODI PÄDEVUSE KOHTA

Milliseid olulisi reegleid peab järgima?

Droonide lennutamine võib toimuda avatud kategoorias või erikategoorias. Peamiselt lennutatakse MÕSe avatud kategoorias. 

Avatud kategooria peamised reeglid on järgmised: 

• Kindlasti ei tohi drooni lennutada otse inimmasside kohal. 
• Lennutamine peab alati toimuma visuaalse otsenähtavuse piires või peab kasutama õhuruumi vaatleja abi. Ei piisa sellest, et läbi kaamera on oma drooni asukoht näha.
• Lennutada tohib drooni, mis kaalub vähem kui 25 kg. 
• Maksimaalne lubatud lennukõrgus on 120 m. Lisaks võivad mõnes alas kehtida madalamad kõrguspiirangud, mille leiab droonikaardilt. 
• Ei tohi vedada ohtlikke kaupu ega tekitada kahju inimestele ega varale.

Avatud kategoorias lendamiseks peab kaugpiloot olema vähemalt 16-aastane. Vanusepiirang ei kehti kolmel juhul:

• Kui tegemist on iseehitatud drooniga, mille kaal on vähem kui 250 g ja mille lendamise kiirus on vähem kui 19 m/s.
• Kui tegemist on C0 klassi klassimärgistusega drooniga.
• Kui lendamine toimub selleks pädeva isiku järelevalve all.

Rohkem infot leiab SIIT. 

Erikategooria rakendub, kui kasvõi üks eeltoodud avatud kategooria tingimustest ei ole täidetud. Erikategoorias lendamiseks tuleb taotleda erikategooria käitamisluba. Rohkem infot leiab SIIT.

Kust leiab infot lennualade ja piirangute kohta? 

Kõige täpsem info alade ja piirangute kohta on leitav kaardirakendusest. 

Mida pead teadma enne lennutamist? 

1. Kas mul peab olema kaugpiloodi pädevus? A1/A3 algpädevus on kohustuslik, kui kasutatakse droone, mis kaaluvad 250 grammi või rohkem. Kindlasti soovitame pädevuse omandada ka väiksemate droonide korral, sest see tagab suurema olukorrateadlikkuse ning ohutuse. Rohkem infot erinevate pädevuste ja eksamite kohta leiab SIIT. 
    
2. Kui kaugel inimestest ma oma drooniga lennata tohin? See, kui kaugel inimestest oma drooniga lennata tohib, sõltub drooni peal olevast klassimärgistusest või selle puudumisel drooni kaalust. Inimeste kohal pole lubatud avatud kategoorias lennata. Rohkem infot leiab SIIT.
    
3. Kus ma oma drooniga lennata tohin? Olemas on nii ajutised kui alalised piirangualad. Nendega võidakse piirata lubatud lennukõrgust või on teatud alad, kus lendamiseks tuleb saada ala haldava asutuse luba. Kindlasti tuleb kontrollida kaardirakendust nii lennu planeerimisel kui ka vahetult enne lendu. Rohkem infot leiab SIIT.

Piiriülene käitamine avatud kategoorias

Kui Eestis on täidetud lendamiseks kõik eeldused, siis on sama käitaja registreerimisnumbri ja kaugpiloodi pädevuse alusel õigus lennata samade reeglite järgi ka teistes EASA liikmesriikides. Sama loogika kehtib siis, kui teises EASA liikmesriigis registreeritud käitaja või kaugpiloodi pädevuse omanik tahab Eestis lennata. Siiski soovitame uurida liikmesriikide kodulehelt lähemalt võimalike erisuste kohta nende riigis. Kontaktide info on leitav SIIT.

Politsei- ja Piirivalveamet juhib tähelepanu, et vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EU) 2019/947 UAS.OPEN.060 punktile 3 ei ole lubatud lennutada oma mehitamata õhusõidukit õnnetuse sündmuskohal.  

FPV-lennud

FPV ehk first person view on mehitamata õhusõiduki sõidutamise viis, kus kaugpiloot ise sõidukit ei näe, vaid lennutab seda spetsiaalsete prillide, telefoni, arvuti või muu vahendi kaudu.

loe edasi