Piloodiloale kantavad pädevused jagunevad:
- õhusõiduki kategooriad;
- õhusõiduki klassipädevused;
- õhusõiduki tüübipädevused.
Lisaks kantakse piloodiloale vajadusel raadioside pidamise õigus ning märge lennunduse erialakeele taseme kehtivuse kohta.
Lennuõpilane peab vastama selle riigi lennuameti poolt kehtestatud nõuetele, kus ta kavatseb läbida lennukoolituse. Lennuõpilasele ei väljasta Transpordiamet piloodiluba, kuid õpilasel peab soololennuna toimuvatel marsruutlendudel kaasas olema koolitusorganisatsiooni väljastatud tõend nimetatud lendude sooritamiseks. Soololennuaeg on lennuaeg, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhusõidukis üksi.
Lennuõpilane ei tohi sooritada soololende ilma lennuõpetaja loata.
Esimese soololennu sooritamisel peab lennuõpilane olema:
- lennukite, kopterite ja õhulaevade puhul vähemalt 16 aastat vana;
- purilennukite ja õhupallide puhul vähemalt 14 aastat vana.
Lennuõpilane ei tohi sooritada soololende juhul, kui tal pole kehtivat 1. või 2. klassi või LAPL-klassi tervisetõendit (ei nõuta A-klassi ülikergõhusõiduki lennuõpilastelt).
Lennuõpilane ei tohi kontrollitavas õhuruumis sooritada soololende juhul, kui tal pole raadioside pidamise õigust.
Raadioside pidamine lennundussagedustel vahemikus 117,975–137,000 MHz on lubatud isikul, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud kanne raadioside pidamise õiguse kohta, vastavalt loale kantud tingimustele.
Luba annab selle valdajale õiguse pidada raadiosidet vastavalt loas toodud keeleoskusmärkele, milles isik on sooritanud lennunduse raadioside eksami. Eesti õhuruumis lendamisel kasutatakse raadioside pidamiseks eesti ja inglise keelt. Ülalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.
Lennunduse raadioside loa taotleja peab olema läbinud koolituse ja sooritama koolitaja juures eksami enne, kui esimest korda alustab lennundussagedusel raadioside pidamist.
Piloodiõpilasel on enne soololendu lubatud instruktori vastutusel pidada raadiosidet ilma lennunduse raadioside loata.
Raadioside kvalifikatsioonieksami osadeks on:
- raadiotehnika eksam – kirjalik eksam õhusõiduki raadiosidevahendite, nende käitamise põhialuste ja enamesinevate häirete kohta;
- raadioside fraseoloogia eksam – suuline eksam tõendamaks, et taotleja on suuteline pidama raadiosidet lennundusloa omanikule esitatavate nõuete kohaselt nii tava- kui hädaolukorras ning tunneb vastavaid reegleid ja fraseoloogiat.
Eksami tulemused kantakse vormile ja esitatakse Transpordiametile, kes eksami positiivse tulemuse korral annab selle alusel taotlejale välja raadioside loa.
Lennukipiloodid, kopteripiloodid, vertikaalstardiga õhusõiduki piloodid ja õhulaevapiloodid, kellelt nõutakse raadioside kasutamist, tohivad oma lubadest ja pädevusmärgetest tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui nende lubadel on märge inglise keele või konkreetsel lennul raadiosides kasutatava keele oskuse kohta. Märge peab sisaldama keele nimetust, keeleoskuse taset ja kehtivusaega.
Keeleoskusmärke taotleja peab tõendama nii fraseoloogia kui ka tavakeele kasutamise oskust vähemalt 4. tasemel.
Instrumentaallennupädevusmärget (IR) omav piloot peab tõendama lennunduse erialakeele oskust inglise keeles vähemalt 4. tasemel.
- Keeleoskuse 1.–3. taseme sooritamise kohta Transpordiamet kannet piloodiloale ei tee.
- Keeleoskuse 4. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase neli aastat.
- Keeleoskuse 5. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase kuus aastat.
- Keeleoskuse 6. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase tähtajatult.
Lennunduse eesti erialakeele keeleoskusmärke võib lennundusloale kanda, kui loa omanikul on lennunduse raadioside luba eesti keeles ning ta on täitnud ühe järgmistest tingimustest:
- on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1 (6. tase);
- on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2 (5. tase) või
- on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1 (4. tase).
Lennunduse erialakeele oskustaseme teste inglise keeles saab sooritada Eesti Lennuakadeemias. Transpordiamet tunnustab Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi ja EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigi lennuameti järelevalve all sooritatud erialakeele oskuse taseme hindamise tulemusi.
Instrumentaallennureeglite kohaseid lende võivad lennuki, kopteri, õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukiga teha üksnes erapiloodiloa (PPL), ametipiloodiloa (CPL), teise piloodi loa (MPL) ja liinipiloodiloa (ATPL) omanikud, kellel on vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennu pädevusmärge või kes sooritavad lennueksamit või saavad lennuõpet koos instruktoriga.
Õigused
Instrumentaallennu pädevusmärke (IR) omanikul on õigus lennata õhusõidukiga instrumentaallennureeglite kohaselt, sh teha PBN-lende, minimaalsel otsusekõrgusel vähemalt 200 jalga (60 m).
IR omanikud kasutavad oma õigusi vastavalt sätestatud tingimustele.
Koolitus ja eksamid
Instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO).
IR taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teoreetilise teadmiste taset sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:
- lennundusõigus;
- üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid;
- lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine;
- inimvõimed;
- meteoroloogia;
- raadionavigatsioon;
- side.
IR taotlejad peavad sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega. Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu pädevusmärke saamiseks tehakse eksam mitme mootoriga õhusõidukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu pädevusmärke saamiseks tehakse eksam ühe mootoriga õhusõidukil.
Kontrollpiloodi määramine
Enne IR lennueksamile asumist määrab Transpordiamet pädevuse taotlejale lennu sooritamiseks kontrollpiloodi. Selleks esitab taotleja ametile taotluse. Transpordiamet määrab vastavalt taotlusele kontrollpiloodi ning annab/saadab pädevuse taotlejale ja/või määratud kontrollpiloodile täidetud ning allkirjastatud vormi. Ilma vastava taotluseta sooritatud IR lennueksameid Transpordiamet vastu ei võta.
Kehtivus
Instrumentaallennu pädevusmärge kehtib üks aasta.
IR-i taotlemine
Esmane väljaandmine
IR-i saamiseks peab taotleja esitama Transpordiametile järgmised dokumendid:
- koolituskursuse läbimist tõendav dokument;
- kõik lennuraamatute originaalid. Elektroonilise lennuraamatu puhul printige kõik lehed, iga leht tuleb õigsuse kinnitamiseks allkirjastada;
- koopia teooriaeksami tulemustest (kui ei ole sooritatud Transpordiametis);
- lennueksami aruande originaal;
- kontrollpiloodi määramise taotluse originaal lennueksamiks.
Pikendamine
IR-i pikendamiseks peab taotleja esitama Transpordiametile IR-i lennuoskuse tasemekontrolli originaali või teeb kontrollpiloot peale lennuoskuse tasemekontrolli edukat sooritamist piloodiloale pikendamist tõendava kande.
IR-i kehtivust pikendatakse pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul.
Taotlejad, kes ei ole enne IR-i kehtivuse lõppkuupäeva IR-i lennuoskuse tasemekontrolli edukalt sooritanud, ei tohi kuni IR-i lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni instrumentaallennuõigust kasutada.
Taastamine
IR-i taastamiseks peab taotleja:
- läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO) täienduskoolituse, et saavutada lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks vajalik oskuste tase;
- sooritama lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil;
- esitama Transpordiametile täienduskoolituse tõendusdokumendid ja lennuoskuse tasemekontrolli originaali.
Kui IR-i ei ole eelnenud seitsme aasta jooksul pikendatud või taastatud, peab selle omanik sooritama uuesti instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksami.
Instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) omanikul on õigus sooritada instrumentaallennureeglite kohaseid lende ühepiloodilennukitel. Instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejatel peab olema vähemalt lennuki erapiloodi luba.
Koolitus ja eksamid
Instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO).
BIR taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teoreetilise teadmiste taset sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:
- lennundusõigus;
- üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid;
- lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine;
- inimvõimed;
- meteoroloogia;
- raadionavigatsioon;
- side.
Eksam on jagatud kolmeks mooduliks.
Taotlejad peavad sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega. Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke jaoks tehakse lennueksam mitme mootoriga lennukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke jaoks tehakse lennueksam ühe mootoriga lennukil.
Kontrollpiloodi määramine
Enne BIR lennueksamile asumist määrab Transpordiamet pädevuse taotlejale lennu sooritamiseks kontrollpiloodi. Selleks esitab taotleja ametile taotluse. Transpordiamet määrab vastavalt taotlusele kontrollpiloodi ning annab/saadab pädevuse taotlejale ja/või määratud kontrollpiloodile täidetud ning allkirjastatud vormi. Ilma vastava taotluseta sooritatud BIR lennueksameid Transpordiamet vastu ei võta.
Kehtivus
Instrumentaallennu algpädevusmärke kehtib üks aasta.
Taotlemine
Instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) saamiseks peab taotleja Transpordiametile esitama taotluse ning koolitust ja kogemust tõendavad dokumendid.
Lennukiklass on ühepiloodilennukite liigitus, mille puhul tüübipädevusmärget ei nõuta.
Õhusõidukitüüp on õhusõiduki liigitus, mis eeldab osa 21 kohaselt sätestatud kasutamissobivuse andmetes määratletud tüübipädevusmärke olemasolu ning hõlmab kõiki ühesuguse põhikonstruktsiooniga õhusõidukeid ja nende modifikatsioone, välja arvatud juhtimis- või lennuomadusi oluliselt muutvad modifikatsioonid.
Piloodiloa (v.a kergõhusõiduki piloodiloa (LAPL), purilennuki piloodiloa (SPL) ja õhupalli piloodiloa (BPL)) omanik võib õhusõiduki piloodina tegutseda vaid juhul, kui tal on kehtiv ja asjakohane klassi- või tüübipädevusmärge, välja arvatud lennueksami sooritamisel, lennuoskuse tasemekontrollil klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks, õppelennul või kui talle on välja antud katselennupädevusmärge.
LAPL, SPL ja BPL piloodiloa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimustel, et nad on täitnud hiljutise lennukogemuse nõuded.
Õigused
Klassi- või tüübipädevusmärke omanikul on õigus tegutseda asjaomases pädevusmärkes nimetatud klassi või tüübi piloodina.
Variandid
Oma õiguste laiendamiseks sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale teisele õhusõidukivariandile peab piloot läbima erinevus- või tutvumiskoolituse.
Koolitus ja eksamid
Klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO) või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO).
Klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad peavad sooritama koolitusorganisatsiooni korraldatud teooriaeksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalikku teoreetiliste teadmiste taset.
Klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad peavad sooritama lennueksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalike oskuste olemasolu.
Lennueksam tuleb sooritada kuue kuu jooksul alates klassi- või tüübipädevuse koolituskursuse algusest ning kuuekuulise ajavahemiku jooksul enne klassi- või tüübipädevusmärke taotluse esitamist.
Kontrollpiloodi määramine
Enne klassi- või tüübipädevuse lennueksamile asumist määrab Transpordiamet pädevuse taotlejale lennu sooritamiseks kontrollpiloodi. Selleks esitab taotleja Transpordiametile taotluse. Transpordiamet määrab vastavalt taotlusele kontrollpiloodi ning annab/saadab pädevuse taotlejale ja/või määratud kontrollpiloodile täidetud ning allkirjastatud vormi. Ilma vastava taotluseta sooritatud klassi- või tüübipädevuse lennueksameid amet vastu ei võta.
Kehtivus
Ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärge kehtib kaks aastat.
Ülejäänud klassi- ja tüübipädevusmärked kehtivad ühe aasta.
CR/TR taotlemine
Esmane väljaandmine
Klassi- või tüübipädevuse saamiseks peab taotleja esitama Transpordiametile järgmised dokumendid:
- koolituskursuse läbimist tõendav dokument;
- kõik lennuraamatute originaalid. Elektroonilise lennuraamatu puhul printige kõik lehed, iga leht tuleb õigsuse kinnitamiseks allkirjastada;
- lennueksami aruande originaal;
- kontrollpiloodi määramise taotluse originaal lennueksamiks.
Pikendamine
Klassi- või tüübipädevuse pikendamiseks peab taotleja esitama Transpordiametile lennuoskuse tasemekontrolli originaali või teeb kontrollpiloot peale lennuoskuse tasemekontrolli edukat sooritamist piloodiloale pikendamist tõendava kande. Ühe kolbmootoriliste lennukite (SEP) klassipädevuse, TMG ja ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärgete puhul, mille maksimaalse stardimass on kuni 3 175 kg puhul võib selle asendada lennukogemuse tõendamisega. Taotlus lennukogemuse tõendamisega klassi- või tüübipädevuse pikendamiseks tuleb Transpordiametile esitada pädevuse kehtivuse ajal.
Taotlejad, kes ei ole enne klassi- või tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.
Taastamine
Klassi- või tüübipädevuse taastamiseks peab taotleja:
- läbima vastavalt õigustele sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO), deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO) või instruktori juhendamisel täienduskoolituse, kui see on vajalik asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajaliku lennuoskustaseme saavutamiseks;
- sooritama lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil;
- esitama Transpordiametile täienduskoolituse tõendusdokumendid ja lennuoskuse tasemekontrolli originaali.
Vigurlend on ettekavatsetud manööver, millega kaasneb õhusõiduki lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus, mida ei ole vaja tavalennuks ega lennuinstruktorile muuks kui vigurlennupädevusega seotud tööks.
Lennuki, TMG või purilennuki piloodiloa omanikud võivad vigurlende sooritada üksnes vastava pädevusmärke olemasolul ning vigurlennukõlbliku õhusõidukiga.
Koolitus
Vigurlennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO), deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO) või Transpordiameti heakskiidetud programmi alusel.
Kehtivus
Vigurlennupädevus ei aegu.
Taotlemine
Vigurlennu pädevusmärke saamiseks peab taotleja Transpordiametile esitama koolitust ja kogemust tõendavad dokumendid.
Lennukipiloodi või TMG piloodiloa omanikud võivad purilennukit või plakatit pukseerida üksnes vastava purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märke olemasolul.
Koolitus
Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO) või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO).
Kehtivus
Purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märgetest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis pukseerimist.
Taotlemine
Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevusmärke saamiseks peab taotleja Transpordiametile esitama koolitust ja kogemust tõendavad dokumendid.
Purilennuki piloodiloa omanikud võivad purilennukit, välja arvatud TMG, pilvedes käitada ainult purilennuki pilvelennu pädevusmärke olemasolu korral.
Koolitus
Purilennuki pilvelennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO) või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO).
Koolituskursuse läbimine kantakse logiraamatusse ning selle allkirjastab koolituse eest vastutav koolitusjuht.
Kehtivus
Pilvelennu pädevusmärke omanikud võivad oma õigusi kasutada üksnes juhul, kui nad on eelneva 24 kuu jooksul kogunud vähemalt ühe lennutunni või teinud pilvelennu pädevusmärke õigusi kasutades viis lendu kaptenina purilennukil, välja arvatud TMG. Kehtiva instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) või lennuki instrumentaallennu pädevusmärke (IR) omanikel loetakse need nõuded täidetuks.
Õhupalli piloodiloa (BPL) omanik võib teha trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilende vaid juhul, kui tal on trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärge.
Koolitus
Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärke taotlemiseks peavad olema sooritanud vähemalt kaks lennuinstruktoriga lendu trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallil.
Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupalli koolituse läbimise kohta tehakse lennuraamatusse koolituse eest vastutava instruktori allkirjaga märge.
Kehtivus
Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärkega piloot tohib oma õigusi kasutada vaid juhul, kui ta on kavandatud lennule eelnenud 48 kuu jooksul sooritanud vähemalt ühe trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu või, kui ta ei ole sellist lendu sooritanud, tohib ta oma õigusi kasutada juhul, kui ta on sooritanud trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu koos instruktoriga või soololennul õhupallide lennuinstruktori järelevalve all.
Taotlemine
Trossiga kinnitatud kuumaõhu-õhupallilennu pädevusmärke saamiseks peab taotleja Transpordiametile esitama taotluse ning koolitust ja kogemust tõendavad dokumendid.
Õhupalli piloodiloa (BPL) omanik võib oma loa õigusi ärilistel õhupallilendudel kasutada vaid juhul, kui tal on ärilise lennutegevuse pädevusmärge.
Õigused
Ärilise lennutegevuse pädevusmärkega piloot võib kõnealuse pädevusmärke õigusi ärilistel reisijateveo-õhupallilendudel kasutada ainult juhul, kui ta on täitnud hiljutise lennukogemuse nõuded
Eksam
Ärilise lennutegevuse pädevusmärke taotleja peab olema läbinud selle õhupalliklassi lennueksami, mille käigus ta on õhupallide kontrollpiloodile demonstreerinud pädevust, mida nõutakse äriliseks lennutegevuseks õhupalliga.
Kontrollpiloodi määramine
Enne õhupalli ärilise lennutegevuse pädevuse lennueksamile asumist määrab Transpordiamet pädevuse taotlejale lennu sooritamiseks kontrollpiloodi. Selleks esitab taotleja ametile taotluse. Transpordiamet määrab vastavalt taotlusele kontrollpiloodi ning annab/saadab pädevuse taotlejale ja/või määratud kontrollpiloodile täidetud ning allkirjastatud vormi. Ilma vastava taotluseta sooritatud klassi- või tüübipädevuse lennueksameid amet vastu ei võta.
Kehtivus
Selleks et säilitada ärilise lennutegevuse pädevusmärkega seotud õigusi, peab piloot täitma hiljutise kogemuse nõuded.
Taotlemine
Ärilise lennutegevuse pädevusmärke saamiseks peab taotleja Transpordiametile esitama taotluse ning kogemust tõendavad dokumendid.
Öö on ajavahemik, mis jääb õhtuhämaruse lõpu ja hommikukoidu alguse vahele või EASA liikmesriigi pädeva austuse poolt mingil muul moel määratletud ajavahemik päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel.
Lennuki, TMG, õhulaeva, kopteri ja õhupalli piloodiloa omanikud võivad loaga antud õigusi kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel üksnes vastava öölennu pädevuse märke olemasolul.
Koolitus
Öölennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO) või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO). Õhupalli puhul tuleb sooritada vaid lennuõpe.
Kehtivus
Öölennupädevus ei aegu.
Taotlemine
Öölennu pädevusmärke saamiseks peab taotleja Transpordiametile esitama taotluse ning koolitust ja kogemust tõendavad dokumendid.
Piloot tohib olla instruktor üksnes juhul, kui tal on kehtiv piloodiluba (v.a jäljendatud lennuõppe puhul) ja instruktoritööle vastav instruktori tunnistus või pädevus.
Koolitus ja atesteerimine
Instruktori tunnistuse või pädevuse taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis (ATO), deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis (DTO) või registreeritud koolitaja juures.
Instruktori tunnistuse või pädevuse taotleja peab üldjuhul vastavas õhusõidukiliigis läbima atesteerimise, et tõendada oma suutlikkust anda piloodiõpilasele vastava loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.
Kehtivus
Instruktori tunnistus või pädevus kehtib kolm aastat, v.a ülikergõhusõiduki instruktori pädevus. Ülikergõhusõiduki instruktor peab õiguste säilitamiseks täitma hiljutise kogemuse nõuded.
Taotlemine
Instruktori tunnistuse või pädevuse taotleja peab Transpordiametile esitama taotluse koos vajalike dokumentidega tõendamaks taotletava instruktori tunnistuse või pädevuse nõuete täitmist.
Lennuinstruktori põhiliseks õiguseks on algõppe andmine lennuki, kopteri, purilennuki, õhupalli, õhulaeva ja ülikergõhusõiduki piloodiloa saamiseks. Lisaks tohib FI anda õpet mitmete pädevuste ja tunnistuste saamiseks vastavalt oma kogemusele ja läbitud koolitustele.
Tüübipädevuse instruktori põhiliseks õiguseks on tüübipädevuseks vajaliku õppe andmine lennukitel, kopteritel ja vertikaalstardiga õhusõidukitel või vastavatel FFS-idel. Lisaks tohib TRI anda ka õpet MCC jaoks, eeldusel, et selleks nõutavad tingimused on täidetud.
Klassipädevuse instruktori põhiliseks õiguseks on klassipädevuseks vajaliku õppe andmine lennukitel.
Instrumentaallennupädevuse instruktori põhiliseks õiguseks on IR pädevuse saamiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vajaliku lennuõppe andmine lennukitel, kopteritel ja õhulaevadel.
Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori põhiliseks õiguseks on tüübipädevuseks vajaliku õppe andmine FTD-l või FFS-il. Lisaks tohib SFI anda ka õpet MCC jaoks, eeldusel, et selleks nõutavad tingimused on täidetud.
Lennumeeskonna koostööinstruktori põhiliseks õiguseks on MCC koolituse läbiviimine.
Lennutreeningseadme algõppe instruktori põhiliseks õiguseks on loa väljaandmiseks vajaliku algõppe andmine FNPT-l, FTD-l või FFS-il.
Viimati uuendatud 04.03.2025
