Üldlennunduse näidetena võib tuua eralennutegevuse, klubilise lennutegevuse, langevarjunduse, purilennunduse jne.
Üldlennunduses kasutatavate õhusõidukite käitamisele kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 või riigisisestes õigusaktides sätestatud nõudeid vastavalt sellele, kas tegemist on EASA või mitte-EASA õhusõidukiga.
EASA õhusõiduk on õhusõiduk, millele Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) on välja andnud tüübisertifikaadi.
Mitte-EASA õhusõiduk ehk nn Annex II õhusõiduk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduk.
Euroopa Komisjoni määruses nr 965/2012 sätestatud käitamisnõuded EASA õhusõidukitele
Kohaldatakse keerukate mootorõhusõidukite mitteärilisele käitamisele.
Olulisemad nõuded:
- käitajal peab olema organisatsiooniline struktuur ja lennutegevuse käsiraamat vastavalt III lisale (ORO-osale);
- igal õhusõidukil peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud miinimumvarustuse loetelu (MEL);
- Transpordiametile tuleb esitada deklaratsioon.
Kohaldatakse muude kui keerukate mootorõhusõidukite mitteärilisele käitamisele.
Olulisemad nõuded:
- miinimumvarustuse loetelust (MEL) ja selle muudatustest tuleb Transpordiametit teavitada;
- erilennud tuleb läbi viia vastavalt riskianalüüsi põhjal koostatud kontrollkaardile.
Kohaldatakse mitteäriliste erilendude teostamisele keeruka õhusõidukiga ning äriliste erilendude teostamisele nii keeruka kui ka muu kui keeruka mootorõhusõidukiga.
Olulisemad nõuded:
- käitajal peab olema organisatsiooniline struktuur ja lennutegevuse käsiraamat vastavalt III lisale (ORO-osale);
- igal õhusõidukil peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud miinimumvarustuse loetelu (MEL);
- Transpordiametile tuleb esitada deklaratsioon;
- kõrge riskitasemega äriliste erilendude puhul peab käitaja omama vastavat luba.
Mitte-EASA õhusõidukite käitamine
Vastavalt lennundusseadusele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 216/2008 II lisale loetakse mitte-EASA õhusõidukiteks järgmisi õhusõidukeid:
- ajalooline õhusõiduk,
- eksperimentaalõhusõiduk,
- iseehitatud õhusõiduk,
- endine militaarõhusõiduk,
- ülikergõhusõiduk,
- mehitamata õhusõiduk.
Nende käitamisel tuleb juhinduda riigisisestest õigusaktidest ehk lennundusseadusest, selle alusel välja antud määrustest ning Transpordiameti peadirektori üldkorralduslikest ettekirjutustest.
Ülikergõhusõidukite jaoks on täpsemad nõuded toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003 määruses nr 119.
EASA õhusõidukite jaotus
Vastavalt õhusõiduki keerukusele jaotatakse EASA õhusõidukid keerukateks ja muudeks kui keerukateks mootorõhusõidukiteks.
Keerukad mootorõhusõidukid
Lennuk
- maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5700 kg;
- suurima sertifitseeritud reisijakohtade arvuga rohkem kui 19;
- mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga;
- millel on üks või mitu turboreaktiivmootorit või rohkem kui üks turbopropellermootor.
Kopter
- maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 3175 kg;
- suurima sertifitseeritud reisijakohtade arvuga rohkem kui üheksa;
- mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga.
Kopterlennuk (tilt rotor aircraft)
Muude kui keerukate mootorõhusõidukite hulka loetakse mootorõhusõidukeid, mis ei ole keerukad, ning lisaks õhupalle ja purilennukeid.
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ
- Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
- Lennundusseadus
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003 määrus nr 119 "Ülikergõhusõiduki käitamise eeskiri"
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 16.05.2025
