* andmeväljad, mida tehnoülevaatusel tuleb kontrollida. Andmete erinevus andmeväljade andmetega on ülevaatuse liiklusregistri andmete täpsustamisele suunamise aluseks. Vaata ka tegevusjuhendit "Liiklusregistri andmete kontroll ülevaatusel".
Ülejäänud andmeväljad ja kirjed on tehnoülevaatuse seisukohalt informatiivsed. Ei pea kontrollima sõiduki tootja poolt ettenähtud väärtuste ja andmeväljadel kirjeldatud info vastavust.
Registreerimistunnistusele märkuste märkimise reeglid on aegade jooksul muutunud. Tabelis olev märkuste nimekiri ei ole täielik ja võib esineda erinevaid variatsioone ka nimetatud märkustes. Üldiselt on märkused informatsiivse iseloomuga. Nimekirjast puuduvad märkused (teatud märkused on täiendused mõnele muule lahtrile ja nende kirjeldus konkreetse lahtri kirjelduse juures) ei ole ülevaatuse katkestamise aluseks. Olulised märkused, mis on eelpool nimekirjas välja toodud kontrollimise kohustusega, peavad aga kindlasti registreerimistunnistusel olema ja on liiklusregistri andmete kontrollile suunamise aluseks.
Andmeväljad
ühenduse ühtlustatud kood A
Kontrollida sõidukil oleva registreerimisnumbri vastavust registreerimistunnistusel olevaga.
Transpordiameti poolt sõidukile omistatud tähtede ja numbrite kombinatsioon.
Allikas: MKM määrus nr 19 § 2
Euroopa Liidu embleemita ja Eesti riigi tunnusmärgi "EST" tähiseta registreerimismärke väljastati kuni 15.09.2004. Peale seda kuupäeva võib olla sõidukile väljastatud vaid mainitud tähisteta duplikaatmärk. Peale 15.09.2004 Eestis registreeritud sõidukil ei ole lubatud kasutada Euroopa Liidu embleemi ja "EST" tähiseta registreerimismärki – vajadusel võtta selgusele jõudmiseks ühendust Transpordiameti tehnoosakonnaga.
ühenduse ühtlustatud kood b
SÕIDUKI ESMASE REGISTREERIMISE TÄHTAEG
Hinnata subjektiivselt, kas esmaregistreerimise tähtaeg on korrektne (nt esitatud sõiduki mudelit ei toodetud veel/enam registreerimistunnistusel märgitud esmase registreerimise ajal).
Sõiduki mis tahes riigi vastavasse registrisse esmakordse kandmise kuupäev.
Juhul kui sõiduki esmase registreerimise päev ja kuu ei ole tuvastatavad või sõiduk on kasutusele võetud enne tuvastatud kuupäeva, siis kantakse registrisse ning registreerimistunnistusele sõiduki esmase kasutuselevõtu aasta, mis määratakse registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus sõiduki identifitseerimisnumbri ja sõiduki vaatluse alusel
Allikas: MKM määrus nr 19 § 2
ühenduse ühtlustatud kood D.1
SÕIDUKI MARK
Tootja kaubanimi
ühenduse ühtlustatud kood D.2
SÕIDUKI TÜÜP
M, N ja O kategooria sõidukite puhul jagunevad sõidukid tüübiks, variandiks ja versiooniks direktiivi 70/156/EÜ II lisas või direktiivi 2007/46/EÜ II lisas toodud tingimuste alusel. L kategooria sõidukite puhul jagunevad sõidukid tüübiks, varjandiks ja versiooniksdirektiivi 2002/24/EÜ II peatükis toodud tingimuste alusel.
„Sõidukitüüp” – hõlmab sõidukeid, millel on kõik järgmised ühised omadused:
- valmistaja äriühingu nimi;
- kerekonstruktsiooni oluliste osade projekteerimine ja montaaž (kandekere puhul);
- tootja ja eelmise komplekteerimisastme sõiduk (mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukite puhul).
Mootorrataste puhul:
- kuuluvad ühte kategooriasse (nt kaherattalised mopeedid L1e, kolmerattalised mopeedid L2e jne;
- on toodetud ühe ja sama tootja poolt;
- on sama šassii, raami, abiraami, põhjapaneeli või karkassiga, mille külge kinnituvad peamised osad;
- omavad sama tööpõhimõttega jõuallikat (sisepõlemis-, elektri-, hübriidmootor jne);
- omavad samasugust tootjapoolset tüübimääratlust.
Tüüp hõlmab vähemalt ühte varianti ja ühte versiooni.
Kui variant/versioon ei mahu lahtrisse D.2. ära, siis trükitakse väärtused märkuste lahtrisse:
Allikas: MKM määrus nr 42 lisa 5 (PDF) ja Transpordiameti praktika
ühenduse ühtlustatud kood D.3
KAUBANDUSLIK KIRJELDUS
Sõiduki mudeli nimetus.
ühenduse ühtlustatud kood E
SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMISNUMBER
Kontrollida sõidukil oleva identifitseerimisnumbri vastavust registreerimistunnistusel olevaga. Kontrollida loetavust.
Sõidukile kantud tähtede ja/või numbrite kombinatsioon, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks ja tuvastamiseks.
Tänapäevastel sõidukitel on selleks enamasti standardne 17-kohaline VIN-kood (tähistamise kord on määratud standardiga ISO 3779-1983). Enne 1980-ndaid toodetud sõidukitel ning mitmesugustel juhtudel ka hiljem toodetud sõidukitel võib identifitseerimisnumber olla lühem kui 17 sümbolit.
Väikeses koguses esineb selliseid sõidukeid, millel on küll 17-kohaline raaminumber, kuid see ei ole standarti kohane.
Üksikutel juhtudel on sõidukitel raaminumber mis on tootja poolt määratuna 18 või enamgi sümbolit pikk. Siinhulgas on ka teatud juhtumid, kus sõiduki kerele/raamile on lisaks identifitseerimisnumbrile sisse pressitud veel muid tähiseid.
Maismaasõiduki identifitseerimisnumbrina kantakse liiklusregistrisse tavaliselt:
- VIN-kood (Vehicle Identification Number - maanteeliikluse sõidukid), enamasti on 17-kohaline;
- TIN-kood (Tractor Identification Number - traktoritel ja ms. põllumajandussõidukid), tihti ei ole 17-kohaline;
- PIN-kood (Product Identification Number), tavaliselt ei ole 17-kohaline;
- tootenumber, seerianumber, kerenumber vms, mis võimaldab sõiduki unikaalset identifitseerimist.
Märkused, mis peavad teatud juhtudel olema kantud registreerimistunnistusele.
Kui sõiduki raamile kantud VIN kood on remarkeeritud (originaal on nt korrodeerunud), siis peab registreerimistunnistuse märkuste lahtris olema märkus "VIN-KOOD REMARKEERITUD" (täpsustav tekst VIN-koodi uue asukoha kohta). NB! Kui remarkeeritud VIN-koodi asukoht on sama nagu varasemalt teadaolev asukoht, siis täpsustavat teksti ei lisata!
Kui sõiduki raamile kantud VIN kood või remarkeeritud VIN kood ei ole standardne (nt tähe kõrgus alla 7 mm), siis peab registreerimistunnistuse märkuste lahtris olema MÄRKUS "VIN-KOOD MITTESTANDARDNE: ... (täpsustav tekst)".
Üksikkinnitusega sõidukitel aktsepteeritakse VIN-koodina ka esiklaasi all armatuurlaual asuvat VIN-koodi. Viite üksiksõiduki kinnituse olemasolule leiate sõiduki reg.tunnistuse "märkuste" lahtrist.
NB! - Ajalooliselt on kasutatud erinevaid sõnastusi, nt "UUS MARKEERING" või REMARKEERITUD teksti ees ei ole kirjet "KERE/RAAMI NUMBER:". Võib esineda ka märkust "VIN-KOOD ETIKETIL".
NB! Maanteeameti e-teeninduses asuv VIN-koodi ja andmesildi asukoha info võib sisaldada ebatäpsuseid, mistõttu on soovituslik kasutada vajadusel ka andmeteatmiku infot.
Allikas: MKM määrus nr 19 § 2, MKM määrus nr 37 § 2 ja Transpordiamet senine praktika
ühenduse ühtlustatud kood F.1
SUURIM TEHNILISELT LUBATUD MASS
Kontrollida sõiduki andmesildil oleva täismassi vastavust registreerimistunnistusel olevaga.
Valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki/masina suurim mass.
Tootja määratud suurim sõiduki mass, mis põhineb konstruktsioonil ja tööomadustel (direktiiv 97/27/EÜ).
NB! Liikurmasina (kategooria LM) andmesilt pole standardiseeritud – seetõttu ei ole andmesildil sageli toodud mitte täismassi vaid mingi muu (nt komplektsusest sõltuv) mass. Seetõttu ei saa liikurmasina andmesildil toodud massi ja registriandmetes toodud täismassi erinemist automaatselt ette heita
Märkused, mis peavad teatud juhtudel olema kantud registreerimistunnistusele.
Kui registreerimistunnistuse ja sõiduki andmesildi täismassid on erinevad, siis peab registreerimistunnistuse märkuste lahtris olema kirje 'LUBATUD KASUTADA: ANDMESILDIGA MILLE MASSIANDMED EI VASTA REGISTREERIMISTUNNISTUSE ANDMETELE'.
Allikas: MKM määrus nr 42 § 3, MKM määrus nr 110 § 2 ja Transpordiameti praktika.
ühenduse ühtlustatud kood F.2
REGISTREERIVAS LIIKMESRIIGIS KASUTUSELOLEVA SÕIDUKI MAKSIMAALNE LUBATUD TÄISMASS
Sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi.
Allikas: MKM määrus nr 42 § 3
ühenduse ühtlustatud kood F.3
REGISTREERIVAS LIIKMESRIIGIS KASUTUSELOLEVA TERVIKSÕIDUKI MAKSIMAALNE LUBATUD TÄISMASS
Tootja poolt määratud mootorsõidukist ja haagis(t)est koosneva autorongi kogumass. Poolhaagistest ja kesktelghaagistest koosnevate autorongide puhul tuleb täismassi asemel kasutada haagise suurimat tehniliselt lubatud teljekoormust (direktiiv 97/27/EÜ).
ühenduse ühtlustatud kood G
KASUTUSSE LASTUD SÕIDUKI MASS
Koormata, kerega ja haakeseadmega (veduki korral) sõiduki või kabiiniga runga (haakeseadmega või haakeseadmeta) mass, kui valmistaja ei ole seda lõpuni ehitanud ja mis sisaldab õlide, kütuse (90% kütusepaagi mahust), tööriistade, varuratta (kui on paigaldatud), juhi (75 kg), jahutusvedeliku ja 100% kõigi teiste vedelike, välja arvatud kasutatud vee, massi.
Bussidel sisaldab töökorras sõiduki mass meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis.
L kategooria sõidukil ei sisalda töökorras sõiduki mass juhi massi (75 kg).
Traktorite ja nende haagiste korral on tühimass valmistaja määratud sõitjate, veose ja lisaseadmeteta täisvarustuses masina mass. Traktori korral sisaldab lisaks juhti, ümbermineku kaitset, jahutusvedelikku, õlisid, kütust ja tööriistu.
Allikas: MKM määrus nr 37 § 2, MKM määrus nr 110 § 2 (traktorid)
ühenduse ühtlustatud kood H
KEHTIVUSAEG
Eestisse ajutiseks kasutamiseks toodud sõiduk registreeritakse tollideklaratsioonis märgitud tähtajani.
Vanasõidukitel märgitakse vanasõidukiks tunnustamise akti lõppemise kuupäev.
Allikas: MKM määrus nr 19 § 6
ühenduse ühtlustatud kood I
REGISTREERIMISAEG, MILLELE OSUTUB KÄESOLEV TUNNISTUS
Registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev.
ühenduse ühtlustatud kood J
| Kat | Definitsioon | Määrus/kommentaar |
| L kategooria - kahe või kolmerattalised mootorsõidukid | MKM määrus nr 42 | |
| L1e | kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsinimivõimsus ei ületa 4 kW | L1e kategooria sõidukiteks loetakse ka sellised enne 9.11.2003 valmistatud sõidukid, mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW |
| L2e | kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW | L2e kategooria sõidukiteks loetakse ka sellised enne 9.11.2003 valmistatud sõidukid, mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW |
| L3e | ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3 | |
| L4e | külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3 | |
| L5e | sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3 | |
| L6e | neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 350 kg ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. Temale rakenduvad L2e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti | L6e kategooria sõidukidd olid „mootorsõidukid“ ja registreerimiskohustusega juba eelmise LS ajal ning nendele ei laiene L1e/L2e-kategooriale sarnast kuni 50 km/h erandit! |
| L7e | neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti | |
| M kategooria - vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid | MKM määrus nr 42 | |
| M1(G*) | sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta | |
| M2(G*) | sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t | M2 kategooria hõlmab ka trolle |
| M3(G*) | sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass on üle 5 t | M3 kategooria hõlmab ka trolle |
| N kategooria - vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid | MKM määrus nr 42 | |
| N1(G*) | sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t | |
| N2(G*) | sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t | |
| N3(G*) | sõiduk, mille täismass on üle 12 t | |
| O kategooria - haagised | MKM määrus nr 42 | |
| O1 | haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t | Kesktelghaagise kategooria määramisel võetakse arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga. |
| O2 | haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t | Kesktelghaagise kategooria määramisel võetakse arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga. |
| O3 | haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10 t | Kesktelghaagise kategooria määramisel võetakse arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga. |
| O4 | haagis, mille täismass on üle 10 t | Kesktelghaagise kategooria määramisel võetakse arvesse täismassi, mis vastab telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale maksimaalsele tugikoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga. |
| T kategooria - ratastraktorid | MKM määrus nr 39 ja MKM määrus nr 110 | |
| T1 | ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 1000 mm. Ratastraktorite, mille juhi istekoht on muudetav (muudetav iste ja rooliratas), puhul loetakse juhile lähimaks teljeks see telg, millele on paigaldatud suurema läbimõõduga rehvid | |
| T2 | ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, minimaalne rööbe on alla 1150 mm, tühimass on üle 600 kg ja kliirens ei ületa 600 mm. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h | |
| T3 | ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h ja mille tühimass ei ületa 600 kg | |
| T4 | eriotstarbelised ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus ei ületa 40 km/h ja mis jagunevad | |
| T4.1 | kõrgkliirens-ratastraktorid, mis on projekteeritud töötamiseks kõrgekasvuliste kultuuridega, näiteks viinapuud. Nende tunnuseks on tõstetud raam või raamisektsioon, mis võimaldab neil liikuda paralleelselt taimeridadega nii, et vasakpoolsed rattad on ühel ja parempoolsed rattad teisel pool ühte või mitut taimerida. Need on ette nähtud ratastraktori ette, telgede vahele, taha või lavatsile kinnitatud töömasinate vedamiseks või kasutamiseks. Tööasendis ratastraktori kliirens on üle 1000 mm, mõõdetuna taimeridade suhtes risti. Kui ratastraktori raskuskeskme kõrgus (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) jagatuna telgede minimaalsete rööpmete keskmisega on üle 0,90, ei tohi suurim valmistajakiirus ületada 30 km/h | |
| T4.2 | ülilaiad ratastraktorid, mis on eelkõige ette nähtud suurtel maa-aladel töötamiseks ja mida iseloomustavad suured mõõtmed | |
| T4.3 | põllu- ja metsamajanduslikud neljarattaveoga madalkliirens-ratastraktorid, mille vahetatavad seadmed on kavandatud kasutamiseks põllu- ja metsamajanduses ning millel on iseloomulik tugiraam, mis on varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm | |
| T5 | ratastraktorid, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h | |
| TR1 | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| TR2 | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| TR3 | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| TR4.1 | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| TR4.2 | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| LM kategooria - liikurmasin | MKM määrus nr 39 | |
| Kõik liikurmasinad liigituvad LM kategooriaks | ||
| C kategooria - roomiktraktorid | MKM määrus nr 39 ja MKM määrus nr 110 | |
| Roomiktraktorid, mis liiguvad ja mida juhitakse roomikutega ja mille kategooriad C1 – C5 määratakse analoogselt kategooriatega T1 – T5 | ||
| RO | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| R kategooria - traktori haagised | MKM määrus nr 39 ja MKM määrus nr 110 | |
| R1(A/B**) | haagised, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ei ületa 1500 kg | |
| R2(A/B**) | haagised, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 1500 kg, kuid ei ületa 3500 kg | |
| R3(A/B**) | haagised, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 3500 kg, kuid ei ületa 21 000 kg | |
| R4(A/B**) | haagised, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 21 000 kg | |
| TH1 | ei kasutata alates 2005. aastast | |
| MS kategooria - maastikusõiduk | MKM määrus nr 52 ja MKM määrus nr 18 | |
| MS1 | jalaste ja roomikuga varustatud mootori jõul jääl või lumel liikumiseks ette nähtud maastikusõiduk, millel lisaks juhi istekohale on kuni kaks istekohta | |
| MS2 | vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks loetakse ka maastikusõiduk, mille kõik rattad on asendatavad või asendatud roomikutega. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks | |
* - M ja N kategooria sõidukid loetakse maastikusõidukiteks, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, kui nad vastavad maastikusõidukitele kehtestatud lisanõuetele.
** - R kategoori haagise tähisele märgitakse lisaks veel täht «A» (<40km/h) või «B» (>40km/h) sõltuvalt sellest, milline on haagise suurim valmistajakiirus.
ühenduse ühtlustatud kood K
Registreerimistunnistusele kantakse EMÜ tüübikinnitusnumber. EMÜ tüübikinnituse number koosneb:
- väikesest e-tähest koos tüübikinnituse andnud riigi tähisega;
- järgneval kohal on tüübikinnituse aluseks oleva direktiivi number;
- järgneval kohal asub tüübikinnitust identifitseeriv number.
Registreerimistunnistusele märgitakse veel tüübikinnituse laiendi number, mis näitab direktiivi parandusteseeriat. Erinevad tüübikinnitusenumbri osasid eraldatakse tärniga.
Registreerimistunnistusele kantud EMÜ tüübikinnitusnumber erineb sõiduki andmesildile kantud numbrist selle poolest, et sõiduki andmesildile parandusteseeria numbreid üldjuhul ei märgita.
Registreerimistunnistusele ei kanta siseriikliku tüübikinnitusnumbrit (tüübikinnitusnumber algab 'AKREST*'). Kuni 15.09.2014 (muutus registreerimistunnistuse vorm) trükiti ka siseriikliku tüübikinnituse number registreerimistunnistusele.
ühenduse ühtlustatud kood L
TELGEDE ARV
Kontrollida sõiduki telgede arvu vastavust registreerimistunnistusel märgituga.
Sõiduki telgede arv.
ühenduse ühtlustatud kood M
Tihtipeale kasutatakse sünonüümina väljendit "baas".
Sõiduki baas on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel baasiks ka veopoldi ja esimeste rataste telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem baasi, peab baase märkima eest tahapoole. Baaside summa saadakse baaside liitmisel.
Allikas: MKM määrus nr 42 lisa 1 kood 1101 nõue 7 (PDF)
ühenduse ühtlustatud kood N
SUURIM TEHNILISELT LUBATUD TÄISMASSI JAOTUVUS TELGEDE VAHEL
Sõiduki tootja poolt määratud sõiduki konstruktsiooniline suurimast lubatud massist tulenev suurim lubatud staatiline vertikaalkoormus, mis langeb telje kaudu teepinnale (direktiiv 97/27/EÜ).
ühenduse ühtlustatud kood O
SUURIM TEHNILISELT LUBATUD JÄRELVEETAV MASS
Tootja poolt määratud suurim lubatud pukseeritav mass. Haagiseveoks ette nähtud mootorsõiduki registreerimisel lubatud suurim pukseeritav mass, ükskõik kas tegemist on üldvedukiga või mitte, on järgmistest väärtustest väikseim (see ei kehti M1 kategooria sõidukitele):
- suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass, mis põhineb sõidukiehitusel ja näitajatel ja/või mehhaanilise haakeseadme tugevusel;
- piduriteta haagise vedamiseks ette nähtud sõidukitel: pool töökorras sõiduki massist, kuid mitte rohkem kui 0,750 t;
- sõidukid, mille täismass ei ületa 3,5 t ja mis on ette nähtud inertspidurdussüsteemiga (pealejooksupiduritega) varustatud haagiste vedamiseks: sõiduki registreerimisel lubatud suurim täismass või maastikusõidukil 1,5 kordne sõiduki mass, kuid mitte üle 3,5 t;
- sõidukid, mille täismass ületab 3,5 t ja mis on ette nähtud inertspiduritega (pealejooksupiduritega) varustatud haagiste vedamiseks: 3,5 t;
- sõidukid, välja arvatud sadulautod, mis on ette nähtud pidevpidurdussüsteemiga haagiste vedamiseks: 1,5kordne sõiduki registreerimisel lubatud suurim täismass.
(direktiiv 97/27/EÜ)
M1 kategooria sõidukite puhul piduritega haagise veoks ettenähtud sõiduki suurim lubatud pukseeritav mass on järgmistest võimalustest väikseim väärtus, kusjuures haagise suurim tehniliselt lubatud mass ei tohi siiski mingil juhul ületada 3 500 kg:
suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil ja/või mehhaanilise haakeseadise tugevusel
veduki (mootorsõiduki) suurim tehniliselt lubatud mass või maastikusõidukite korral 1,5 kordne suurim tehniliselt lubatud mass
M1 kategooria piduriteta haagise veoks ettenähtud sõiduki lubatud pukseeritav mass on väikseim kahest, kusjuures haagise suurim tehniliselt lubatud mass ei tohi mingil juhul ületada 750 kg:
- suurimast tehniliselt lubatud pukseeritavast massist;
- poolest töökorras veduki massist.
(direktiiv 92/21/EMÜ)
Teoreetiliselt piduritega haagise mass ei saa olla väiksem kui:
autorongi mass - (auto täismass + täismassi lisa autorongi puhul)
ja piduritega haagise mass ei saa olla suurem kui:
autorongi mass - veduki tühimass
ühenduse ühtlustatud kood P.1
MOOTORI TÖÖMAHT
Hinnata visuaalselt sõidukil oleva mootori töömahu vastavust registreerimistunnistusel olevaga (nt 1,9 l ridamootori asemel on kapoti all 2,5 l V-mootor).
Sõiduki valmistaja poolt mõõdetud ja välja arvutatud (π = 3,1416) väärtus, mis on ümardatud lähima kuupsentimeetrini.
ühenduse ühtlustatud kood P.2
MOOTORI MAKSIMAALNE NETOVÕIMSUS
Sõiduki valmistaja poolt deklareeritud maksimaalne netovõimsus.
Maksimaalne netovõimsus ehk suurim kasulik võimsus on kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel. Võimsus mõõdetakse katsestendile asetatud mootori väntvõllilt. Kui võimsust saab mõõta ainult paigaldatud käigukastiga, tuleb arvesse võtta käigukasti kadu.
Allikas: direktiiv 80/1269/EMÜ
ühenduse ühtlustatud kood P.3
MOOTORI KÜTUSE TÜÜP VÕI JÕUALLIKAS
Kontrollida sõidukil oleva mootori tüübi (lähtuvalt kütuse liigist) vastavust registreerimistunnistusel olevaga. Oluline on, et põhikütuseliik oleks õige. Nt. märkimata või valesti märgitud katalüsaator ei ole 'ülevaatus katkestatud' otsuse aluseks.
2012/2013 aastast, kui Eestis võeti kasutusele uus registreerimistunnistuse vorm, oli algselt probleeme kütuse liigi trükkimisega, kuna nimetused olid lahtri jaoks liiga pikad. Probleem lahendati pikemate nimetuste korral lühendatud nimetuste kuvamisega.
| Kütuse liik | Reg.tunnistusel kuvatakse | Märkus |
|---|---|---|
| Bensiin | Bensiin | |
| Bensiin kat. | Bensiin kat. | |
| Bensiin hübriid | Bensiin hübr. | |
| Diisel | Diisel | |
| Diisel hübriid | Diisel hübr. | |
| Surugaas (CNG) | CNG | |
| Veeldatud gaas (LPG) | LPG | |
| Elekter | Elekter | |
| Gaas | Gaas | ei ole enam aktiivses kasutuses* |
| CNG hübriid | CNG hübriid | võeti kasutusele 05.06.2013 |
| haagistel ei märgita |
* - andmebaasis enamikel juhtudel asendatud täpsematega - kas "Veeldatud gaas (LPG)" või "Surugaas (CNG)". Registreerimistunnistustel võib esineda kirje "gaas". Registreerimistunnistustel parandatakse järgmise toiminguga, mida tullakse liiklusregistri büroosse tegema.
Alates 10.10.2016 väljastatavatel registreerimistunnistustel kannab lahter "mootori tüüp" nimetust "kütuse tüüp".
Võib kohata registreerimistunnistusi, millel mootori tüübiks on märgitud 'BENSIIN KAT' ning märkuste lahtris kirje 'LISASEADE: GAASISEADE':
Sealjuures võib tegemist olla juba algselt toodetud kahekütuselise sõidukiga, millel üht kütuse liiki teisest põhikütusena esile tõsta pole võimalik, kuna nad omavad võrdset osatähtsust ning selliste sõidukite puhul on juhil enamasti võimalik valida, millist kütust ta parasjagu kasutada soovib. Sellistel sõidukitel teostatakse heitgaaside mõõtmine selles kütuserežiimis nagu mootor parajasti töötab.
Kütusega seotud mõisted:
- Ühekütuseline sõiduk (inglise k. mono fuel vehicle) – selle all peetakse silmas sõidukit, mis töötab vaid ühel mootorikütusel. Nende hulka kuuluvad ka näiteks vedelgaasi (LPG) ja surumaagaasi (CNG) sõidukid, mis kasutavad mootoribensiini vaid käivitamiseks ning mille kütusepaagi maht on maksimaalselt 15 liitrit.
- Kahekütuseline sõiduk (inglise k. bivalent/bi fuel vehicle) – need sõidukid töötavad kahel erineval kütusel. Nende hulka kuuluvad sõidukid, mis kasutavad oma tööks näiteks mootoribensiini ja vedelgaasi (LPG) või surumaagaasi (CNG), kusjuures juht saab vajadusel valida, millist kütust parajasti kasutada.
- Segakütuseline sõiduk (inglise k. dual fuel/flex fuel vehicle) – sellised sõidukid kasutavad mootorikütusena kahe erineva kütuse segu. Nende hulka kuuluvad näiteks sõidukid, mis töötavad diislikütuse ja surumaagaasi (CNG) segul.
- Mitmel kütusel ja/või nende segul töötav sõiduk (inglise k. multifuel vehicle) – sõiduk on võimeline töötama kolmel ja enamal kütusel ja kütuste segul. Näiteks mootoribensiinil, etanoolil (E85), surumaagaasil (CNG), vesinikul või nende segul. (allikas: wikipedia).
Gaaskütuseid ja mootoribensiini kasutavatest mono ja bi fuel sõidukitest leiab nimekirja Natural & bio Gas Vehicle Association (PDF) (NGVA Europe) kodulehelt.
Allikas: Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) 692/2008 ja Maanteeameti praktika
ühenduse ühtlustatud kood P.5
Sõiduki valmistaja poolt mootorile kantud number identifitseerimaks konkreetset mootorit.
ühenduse ühtlustatud kood Q
VÕIMSUSE/KAALU SUHE (AINULT MOOTORRATASTE PUHUL)
Näiteks olid varem kergete mootorrataste mootori töömahu ja võimsuse ülempiir 125 c3 ja 11 kW. Võimsuse ja kaalu suhte kriteeriumid puudusid. Nii võis tekkida olukord, kus sõidukid muutuvad üha kergemaks ning mootorrataste kiirendusvõime ja maksimumkiirus üha suurenevad. Seega võib täna A1-kategooria juhiloa omanik juhtida üksnes kergeid mootorrattaid, mille mootori töömaht ei ole suurem kui 125 c3, võimsus ei ületa 11 kW ning mille võimsuse ja kaalu suhe ei ületa 0,1 kW/kg.
Teisest küljest aitab vähendada mootorrataste võimsuse tahtliku vähendamist eesmärgiga kasutada sõidukit näiteks A1 juhilubadega.
ühenduse ühtlustatud kood R
Kontrollida sõiduki värvuse vastavust registreerimistunnistusel olevaga. Ülevaatusel ei kontrollita värvust haagistel ja kereta L kategooria sõidukitel.
Sõidukite värvuse lahtrisse märgitakse põhivärv.
Sõidukite värvuse juures ei võrrelda värvide protsentuaalset osakaalu. Sõiduk värv peab olema igast küljest ühte moodi tuvastatav, katuse värvust ei võeta arvesse. Hinnatakse seda visuaalselt. Kui sõiduki mistahes küljest vaadatuna, ei ole üheselt määratav sõiduki värv, siis peab olema registreerimistunnistuses märkus „MITMEVÄRVILINE“.
Kui märkustes on „MITMEVÄRVILINE“, siis visuaalselt kõige suurema osakaaluga värv ehk põhivärv märgitakse registreerimistunnistuse „Sõiduki värv“ lahtrisse.
Põhivärvi määramise põhimõtted Transpordiametis
Kandevkerega sõidukitel (st enamus tänapäevastest sõiduautodest) toimub peaasjalikult sõiduki kandevkonstruktsiooni ehk kere värvuse järgi, st et aluseks ei ole uste, mootoriruumi katte ega pagasiruumi katte värvus vaid pigem piilarid ja tiivad. Uksed, mootoriruumi kate ja pagasiruumi kate annavad nö. sekundaarse värvuse ehk alarmsõidukite korral nn. „kontrastvärvuse“.
Mootorratastel on värvi määramisel peaasjalikult aluseks raam. Väljakujunenud praktika korral on see nõnda isegi siis kui raami pea üldsegi välja ei paista. Enamikel mootorratastel on paak, porilauad või kogu täisgondel raamist erinevat värvi ning sel juhul on paslik lisada märkus „Mitmevärviline“. NB! Ülevaatusel ei kontrollita värvust kereta L kategooria sõidukitel.
Kerega kokkuehitatud juhiruumiga vedukitel (nn. kaubikutel) on aluseks nii kabiiniosa kui kereosa värvus, enamasti on need küll samad, kuid eelistada tuleks sel juhul sarnast lahendus kui kandevkerega sõidukitel. Kerest eraldiseisva kabiiniga veoautodel on aluseks kabiini värvus. Eraldiseisva pealisehituse värvust tavaliselt ei arvestata.
Haagistel on värvi määramise aluseks peaasjalikult raami värvus. NB! Ülevaatusel ei kontrollita haagiste värvust.
ühenduse ühtlustatud kood S.1
ISTEKOHTADE ARV k.a. JUHIKOHT
Kontrollida sõidukis olevate istekohtade arvu vastavust registreerimistunnistusel olevaga.
Istekohtade arvu määrab sõiduki valmistaja.
Iste — ühele täiskasvanule mõeldud ühes tükis konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Terminiga tähistatakse nii üksikistet kui ühele isikule mõeldud pinkistme osa.
Istmete hulka arvestatakse ainult sõiduki sõidu ajal kasutatavaid istmeid. Kui M2 ja M3 kategooria sõidukis on istmeid, mis on mõeldud kasutamiseks ainult seisva sõiduki korral (nt liikuvad raamatukogud, mobiilsed kliinikud), peavad sellistes sõidukites sõidu ajal kasutatavad istmed olema kasutajatele selgelt tähistatud.
Klappistmeid ei loeta istmete arvu hulka kui need pole varustatud turvavöödega.
Sõidukist võivad ülevaatuse hetkel puududa kiirkinnitusega istmed. Kiirkinnitusega iste on iste, mille sõidukist eemaldamiseks ei ole vaja tööriistu vms. Sellisel juhul kontrollitakse puuduva istekoha turvavarustust niipalju, kui see on antud komplektsuses võimalik.
ühenduse ühtlustatud kood S.2
SEISUKOHTADE ARV
Kontrollitakse ainult M2 ja N2 kategooria A, I ja II klassi bussidel. Kontrollida sõidukis reisijatearvu sildil toodud seisukohtade arvu vastavust registreerimistunnistusel olevaga.
Sõidukis olevatele reisijatele mõeldud seisukohtade arv kui sõiduk on mõeldud neid transportima. Selle määrab sõiduki valmistaja.
ühenduse ühtlustatud kood T
MAKSIMAALNE KIIRUS (km/h)
Tootja määratud suurim sõiduki kiirus.
ühenduse ühtlustatud kood U.1
SEISUMÜRA (dB(A))
Sõiduki valmistaja on kohustatud teostama igale sõidumüra katse läbinud sõidukile (sõidumürale on kehtestatud piirväärtused) seisumüra mõõtmise. Tüübikinnituse käigus teostatud seisumüra mõõtmistel saadakse väärtus, millega hakatakse võrdlema kasutuses olevaid sõidukeid. Seisumüra mõõtmiste metoodikad leiab E-reeglist nr 51 (kõik kategooriad v.a. L) või direktiivist 97/24/EÜ (L kategooria).
siseriiklik
siseriiklik
Vajalik väärtus õigete tehnonõuete rakendamiseks. 'Esmaregistreerimine Eestis' ei saa olla varajasem kui 'esmane registreerimine'.
siseriiklik
Võetakse aluseks heitmenormide määramisel.
siseriiklik
Kandevõime on arvutuslik suurus ja saadakse registrimassi ja tühimassi vahena.
siseriiklik
Keretüüpi kontrollitakse N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel. Kontrollida sõiduki keretüübi vastavust registreerimistunnistusel olevaga.
Kuna kommertssõidukite puhul üldjuhul pealisehituse muutusega muutub ka keretüüp, siis kontroll on vajalik takistamaks omavoliliselt ümberehitatud sõidukite kasutamist. Eelnimetatud kategooriate keretüübid jagunevad järgmiselt (siseriiklik liigitus):
N2, N3, O3 ja O4 kategooria ühised keretüübid
- ELAMU
- FURGOON - kasutatakse ka nimetust "külmik". Võib omada lisaseadet leeksoojendi näol.
- KALLUR
- KONTEINERVEOK - sõiduk konteinerite veoks. Vahetuskerest eristab see, et ei ole võimeline iseseisvalt konteinerit vahetama
- KÜLMIK - kasutatakse ka nimetust "furgoon". Sageli omab selline sõiduk lisaseadet jahutus- või külmutusseadme näol.
- MADEL - sõiduki pealisehitus võib tegelikkuses olla ka platvorm (sh portedega või ilma) või kardin-külgedega (nn tenthaagis).
- METSAVEOK
- PAAK - sõiduk, millele on kohtkindlalt ühendatud paak
- RUNG - ilma pealisehituseta sõiduk
- SIHTOTSTARBELINE - ülejäänud keretüüpide alla mitteliigituv sõiduk
- VAHETUSKERE - sõiduk, mis on võimeline iseseisvalt vahetama pealisehitust.
N2, N3 kategooria puhul lisanduvad keretüübid
- KRAANA - sõiduk, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud kraanaga
- SADUL - sõiduk, mis on varustatud sadulhaakeseadega poolhaagise haakimiseks
O3 ja O4 kategooria puhul lisanduvad keretüübid
- BUSS - TLT haagised
- EELIK - sõiduk, mis on varustatud sadulhaakeseadega poolhaagise haakimiseks
Märkused, mis peavad teatud juhtudel olema kantud registreerimistunnistusele
Kui sõiduki keretüübiks on märgitud 'SIHTOTSTARBELINE', siis peab olema registreerimistunnistuse märkuste lahtris kirje 'KASUTUSALA: ... (täpsustus)".
Täpsustus näitab täpsemat kasutusala (nt BETOONIPUMP, BETOONISEGISTI, GRILLIMINE, HOBUSE VEDU, ISOTERMILINE VEDU, JAGAMATUTE VEOSTE VEDU, KAUPLUSAUTO, KOMPRESSOR, KOOSTEELAMU, KORVTÕSTUK, KÜMBLUSTÜNN, MATUSEAUTO, METSAMATERJALI VEDU, MOOTORRATASTE VEDU, MÜÜGIKIOSK, PIIMA VEDU, PRÜGI VEDU, PUISTEAINETE VEDU, PUURKAEVUDE PUURIMINE, REKLAAMIALUS, SAUN, SÕIDUKI PUKSEERIMINE, SÕIDUKI VEDU, TEEDE HOOLDUS, TERAVILJA VEDU).
Allikas: Transpordiameti praktika
siseriiklik
Hinnata sõiduki kõrguse vastavust registreerimistunnistusel olevaga. Ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine.
Kui sõiduki kõrgus peale tehnilisi või konstruktsioonilisi muudatusi on suurem või võrdne 1800 mm siis peab muudatus olema ka liiklusregistris vormistatud.
siseriiklik
Hinnata sõiduki pikkuse vastavust registreerimistunnistusel olevaga. Ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine.
Märkused, mis peavad teatud juhtudel olema kantud registreerimistunnistusele
Täis- ja kesktelghaagise pikkus mõõdetakse koos tiisliga ja ilma tiislita (nn lühike pikkus).
Täis- ja kesktelghaagise korral "pikkus tiislita" (nn lühike pikkus) andmete puudumine registreerimistunnistusel ei ole registriandmete mõttes puudus ja sõiduk ei vaja registriandmete täpsustamisele suunamist.
Poolhaagise puhul mõõdetakse üldpikkus ja pikkus veopoldist kuni tagumise ääreni. Sellisel juhul registreerimistunnistuse märkuste lahtrisse kantakse pikkus kujul 'PIKKUS: TÄISPIKKUS (PIKKUS POLDIST) MM' nt 'PIKKUS:13800 (12000) MM'.
Poolhaagise korral "PIKKUS POLDIST" (nn lühike pikkus) andmete puudumine registreerimistunnistusel ei ole registriandmete mõttes puudus ja sõiduk ei vaja registriandmete täpsustamisele suunamist.
Allikas: MKM määrus nr 42 kood 1102 ja Transporidiameti praktika
siseriiklik
Hinnata sõiduki laiuse vastavust registreerimistunnistusel olevaga. Ilmselgete ebakõlade korral teostada mõõtmine.
Kui sõiduki laius peale tehnilisi või konstruktsioonilisi muudatusi on suurem kui 2550 mm või sõiduki laius muutub rohkem kui 120 mm siis peab muudatus olema ka liiklusregistris vormistatud.
siseriiklik
siseriiklik
Uste arvu määramisel ei ole kõikidel autotootjatel ühtset lähenemist. Mõningatel juhtudel loetakse ukseavasid (sellistel juhtudel loetakse nt kaubiku tagauksed üheks ukseks), mõningatel juhtudel uksi (sellistel juhtudel loetakse nt kaubiku tagauksed kaheks ukseks).
Keretüübiga 'FURGOON' ei arvestata uste sisse furgooni uksi.
Allikas: Transpordiameti praktika
siseriiklik
Veotelgede arv.
märkuste lahter *
Kontrollitakse ainult ADR sõiduki ülevaatusel. Kontrollida 'ADR kohane' märkuse olemasolu registreerimistunnistusel.
Märkus kantakse selliste sõidukite registreerimistunnistusele, mis täidavad ADR kokkuleppe nõudeid. Märkuse olemasolu on oluline, kui teostatakse ADR-sõiduki ülevaatust.
Mitmeid aastaid märgiti registreerimistunnistuse märkuste lahtrisse 'ADR KOHANE' ja ADR klasse ei märgitud. 2015 aasta algusest hakati lisama ka uutesse tüübikoodidesse ADR klasse, mis trükitakse märkuste lahtrisse kujul 'ADR KOHANE: ... (klassi tähis)'.
'ADR KOHANE' märkust ei pruugi olla kantud sõidukite registreerimistunnistustele, mille esmaregistreerimise aeg on enne aastat 2000. Alates sellest ajast jõustus direktiiv 98/91/EÜ, mis tõi sõidukite tüübikinnituse valdkonda ADR mõiste ning alates millest tüübikinnituse pakettides on andmed sõidukite ADR nõuetele vastavuse kohta.
ADR kokkulepe — 30. septembril 1957 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvaheliste autovedude Euroopa kokkulepe koos muudatustega.
Allikas: Maanteeameti praktika
märkuste lahter *
Kontrollida, et alarmsõiduki märkus on olemas ja ainult ettenähtud sõidukitel.
Sõidukil, mis liiklusseaduse § 84 mõistes on alarmsõiduk ja mida Vabariigi Valitsuse määruse nr 77 kohaselt registreeritakse liiklusregistris alarmsõidukina, peab registreerimistunnistusel olema märkus 'ALARMSÕIDUK'.
Sõidukitel, mida ei registreerita Vabariigi Valitsuse määruse nr 77 kohaselt liiklusregistris alarmsõidukina, ei tohi registreerimistunnistusel olla märkust 'ALARMSÕIDUK'.
Allikas: Liiklusseadus § 84 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 77
märkuste lahter *
Juhul kui sõiduki valmistaja on piiranud sõiduki maksimaalset kiirust või tuleneb kiiruspiirangu tingimus mõnest õigusaktist, märgitakse registreerimistunnistusele märkus 'KIIRUSPIIRANG: ... (piirangu arvuline väärtus)'.
Allikas: Transpordiameti praktika
märkuste lahter *
Kontrollida sõidukile paigaldatud lisaseadmete kajastumist registreerimistunnistusel.
Vastavalt tehnonõuetele ei arvestata paigaldatud lisaseadet sõiduki pikkuse hulka kui lisaseade ulatub sõiduki kerest välja <300 mm, mistõttu ei pea sellised lisaseadmed olema kajastatud sõiduki registriandmetes. Lisaseade peab olema registriandmetes kirjas, kui ulatub kere pinnast välja rohkem kui 300 mm.
Sõidukile kohtkindlalt kinnitatud lisaseadmed peavad olema loetletud juhul, kui need asetsevad väljaspool sõiduki kere tasapinda või mille abil saab muuta sõiduki kasutusotstarvet või toitesüsteemi (nt gaasiseadme lisamine). Märkus kantakse registreerimistunnistusele kujul 'LISASEADE: ... (lisaseadme nimetus)'.
Lisaseadme täpsustusena võib olla nt HÜDROTÕSTUK, TAGALUUKTÕSTUK, LUMESAHK, SAHAPLAAT, ESIMESE/TAGUMISE/KÜLGMISE RIPPSEADME VALMIDUS, GAASISEADE (lisamärkus: LPG või CNG) jne.
Lisaseadmena märgitakse ka nt sõiduautode salongi paigaldatav turvakaar.
Erandina on välja kujunenud praktika, et N1 ja M1 kategooria sõidukitele paigaldatud sahkade puhul märgitakse märkuste lahtrisse hoopis 'LUBATUD KASUTADA: SAHAGA'.
Allikas: Transpordiameti praktika
märkuste lahter *
Kontrollida registreerimistunnistusel märkuse olemasolu sõidukitel, mille kasutamiseks on ette nähtud erisusi.
Kui sõiduki kasutamiseks on seatud eritingimused, siis märgitakse registreerimistunnistuse märkuste lahtrisse kirje 'LUBATUD KASUTADA: ... (täpsustus)'. Näiteks võib täpsustuseks olla lisatud:
- S.1 sõidu ajal 4 istekohta;
- andmesildiga, millel andmed ei ole loetavad;
- andmesildiga, mille massiandmed ei vasta registreerimistunnistuse andmetele;
- andmesildiga, millel puudub tüübikinnituse number;
- ilma andmesildita;
- X ratastoolikohta X istekoha asemel (S.1 istekohti X);
- X ratastoolikohta (S.1 istekohti X) - kasutatakse juhul kui ratstooli lisamisel ei eemaldata istmeid.
Sama kirje täpsustava märkusega 'TEEVALDAJA LOAL' märgitakse kõikidele sõidukitele,
- mille mistahes mõõde ületab lubatud piirnormi (sh ka pöörderaadius) ja/või
- millel puudub võimalus registrimassi viimiseks normi piiresse (nt tühimass on suurem kui suurim lubatud registrimass) ja/või
- millel puudub võimalus registriteljekoormuse viimiseks normi piiresse (nt tühimass jaotub telgedele nii, et ületatakse suurim lubatud registriteljekoormus).
Allikas: Transpordiameti praktika
märkuste lahter *
Põllumajanduslikel liikurmasinatel märgitakse registreerimistunnistuse märkuste lahtrisse kirje 'PÕLLUMAJANDUSLIK LIIKURMASIN'.
Põllumajanduslik liikurmasin on kindla põllutöö tegemiseks ettenähtud konkreetse tehnoloogilise protsessi või selle osa teostamiseks loodud eriotstarbeline mootorsõiduk, mis ei ole kasutatav teistel põllumajanduslikel töödel ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Põllumajanduslikuks liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat
Allikas: MKM määrus nr 39 ja Transpordiameti praktika
märkuste lahter *
Kontrollida märkuse olemasolu registreerimistunnistusel ainult juhul, kui sõiduki esitaja andmetel rakendub LS § 130 lg 2 p 11.
Kui 10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem ja sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks, siis ei rakendata töö- ja puhkeaja reegleid. Seega eelnimetatud vabastuse märkimisel ülevaatuse vormistamise käigus peab kontrollima registreerimistunnistusel vastava märkuse olemasolu.
Allikas: Liiklusseadus § 130 lg 12 ja Transpordiameti praktika
märkuste lahter *
Tulenevalt liiklusregistri põhimäärusest (MKM määrus nr 75 § 3 p 9) kantakse liiklusregistrisse turvakood. Sõidukite registreerimistunnistusse, mis on markeeritud spetsiaalse unikaalse turvakoodiga, kantakse märkus 'TURVAKOOD: ... (kood)'.
Allikas: MKM määrus nr 75 § 3, Datadot Eesti ja Datadot
märkuste lahter *
Teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõidukile, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukiks tunnustatud, kantakse märkuste lahtrisse kirje 'VANASÕIDUK'. Sõidukid registreeritakse liiklusregistris vanasõidukitena ja omistatakse mustad numbrimärgid.
Vanasõidukiks tunnustamine on vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnoseisundile ja originaalsusele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine. Vanasõidukiks tunnustamist teostavad vähemalt viie vanasõidukiklubi poolt volitatud ja Maanteeametipoolt tunnustatud kaks asjatundjat ning väljastavad vanasõidukiks tunnustamise akti. Vanasõidukiks tunnustamise akti kehtivusaeg on 12 aastat, hilisem vanasõidukiks tunnustamise akt muudab kehtetuks varasemalt väljastatud aktid.
Vanasõidukina tunnustatud sõidukite 'Vanasõidukiks tunnustamise aktid' on leitavad Virtuaalse vanatehnikaklubi kodulehelt.
Allikas: MKM määrus nr 77, MKM määrus nr 49 ja Maanteeameti praktika
märkuste lahter *
Õhkvedrustuse märkust kontrollitakse M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukitel. Kontrollida sõiduki vastavust registreerimistunnistusel olevaga.
Vedrustussüsteemi peetakse õhkvedrustussüsteemiks, kui õhkvedrustus moodustab vähemalt 75 % vedrustusest. Sõidukitel, millel on õhkvedrustus, peab olema märkuste lahtris kirje 'ÕHKVEDRUSTUS'.
Märkus 'ÕHKVEDRUSTUS' võib olla ka sõidukitel, millede veotelje vedrustus loetakse õhkvedrustusega samaväärseks. Kriteeriumid sõiduki veotelje teatavate mitteõhkvedrustussüsteemide ja õhkvedrustuse samaväärseks hindamiseks on toodud direktiivis 96/53/EÜ (lisa II). Teavet vedrustuse samaväärseks hindamise kohta saab margiesindustest.
Märkus 'ÕHKVEDRUSTUS' on aluseks ka EMTA-le raskeveokimaksu arvestamisel.
Allikas: Direktiiv 96/53/EÜ
märkuste lahter *
Üksiksõiduki kinnituse alusel registreeritud sõidukitel märgitakse registreerimistunnistuse märkuste lahtrisse kirje 'ÜKSIKSÕIDUKI KINNITUS:...(täpsustav tekst)'. Täpsustava tekstina märgitakse üksiksõiduki kinnituse alaliik:
- TAVA - M1, N1, N2, O ja L kategooria sõidukitele (sõidukid, mis ei oma EÜ tüübikinnitust);
- PÄRANDVARA - pärandvarana saadud sõidukile;
- ÜMBERASUJA VARA - ümberasuja sõidukile;
- SIHTOTSTARBELINE SÕIDUK - Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste sihtotstarbelisele sõidukile;
- KASUTATAV TREENING- JA VÕISTLUSPERIOODIL - treening- või võistlusperioodil liikluses kasutatavale kiirusvõistlustel osalevale sõidukile;
- NÄITUS - näitusel osalemiseks sissetoodud sõidukile;
- KATSETUS JA ESITLUS - katsetusteks ja esitluseks sissetoodud sõidukile;
- DIPLOMAATILINE ESINDUS - välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses olevale sõidukile,
- VÄLISRIIGI SÕJAVÄELANE - välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses olevale sõidukile;
- VÄLISRIIGI KODANIK LEPINGULISEL TÖÖL - lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses olevale sõidukile.
Üksiksõiduki kinnitusega sõiduk peab vastama kõigile Eestis kehtivatele tehnonõuetele, välja arvatud tehnonõuetes toodud erandid (nt DOT märgistusega osad loetakse võrdväärseks E märgistatud osadega) ja erandid seoses üksiksõiduki kinnituse tüübiga (nt ümberasuja vara).
Alates 2011. aastast liiklusregistrisse kantud sõidukitele märgitakse märkuste lahtrisse ka muudatused, mis on seotud tulede ümberehitusega.
Allikas: Transpordiameti praktika
märkuste lahter *
Transpordiametis vormistatud sõiduki ümberehituse korral märkuste lahtris kirje 'ÜMBEREHITUS: ... (ümberehituse number)'.
Ümberehitusena tuleb vormistada näiteks puuetega juhi sõiduki eriseadmete paigaldus ja mootori vahetus (nimekiri ei ole lõplik).
Erandina ei tule ümberehitusena vormistada õppesõiduki lisapedaalide paigaldus.
Allikas: Transpordiameti praktika
Viimati uuendatud 06.09.2024
