Droonidega juhtunud õnnetusi, intsidente ja ohtlikke juhtumeid registreeritakse peamiselt juhtudel, kui need toimuvad kokkupuutes konventsionaalse lennundusega, see tähendab, et juhtum toimub kas lennuvälja lähedal või raporteerib sellest mõni õhusõiduki piloot.
|
2020 |
2021 |
2022 |
|
|
Lennuõnnetused |
0 |
3 |
0 |
|
Tõsised intsidendid |
3 |
1 |
2 |
|
Hukkunud |
0 |
0 |
0 |
|
Vigastatud |
0 |
0 |
0 |
Joonis 1. Lennuõnnetused, tõsised intsidendid, hukkunud ja vigastatud 2020–2022.
Aasta jooksul on registreeritud ECCAIRS 2 andmebaasis 1595 juhtumit. Neist lennuõnnetusi 0, tõsiseid intsidente 2 (telikuga seotud intsident Hamburgi lennuväljal ja hädaolukorras laskumine rõhu vähenemise tõttu lennuki kabiinis), intsidente 419, vahetu mõjuta juhtumeid 1119, tähelepanekuid 56. Võrreldes 2021. aastaga on raportite hulk kasvanud – ligikaudu 70%. Põhjuseks lennuliikluse taastumine/kasv ja parenenud raporteerimiskultuur. Võrreldes 2019. aastaga on kasv 8%.
99% juhtudest teavitati juhtumitest ECCAIRS 2 portaali kaudu, 1% – Safety@transpordiamet.ee e-posti teel.
Lennuliiklus
2022. aastal teenindas Lennuliiklusteeninduse AS kokku 149 146 lendu, mis on eelmise aastaga võrreldes 22% ehk 32 441 lennu võrra rohkem. Neist ülelende oli 105 679 , saabuvate/väljuvate lendude arv oli 33 576 ja kohalike lendude arv 9891.
Eesti lennujaamu läbinud reisijate arv kasvas möödunud aastal võrreldes eelmise aastaga 53% võrra, ületades 2 748 000 piiri.
Mehitamata õhusõidukid
Droonindus on kiiresti arenev valdkond, kuid mingil osal lennutajatest on ekslik arvamus nagu tegemist oleks mänguasjaga ning ei saada aru, milliseid ohte see võib kujutada. Selle arusaama kummutamisele on suunatud ka meie ennetustegevus, üritame jõuda järjest rohkemate inimesteni ning seda on näha nii kehtivate käitaja registreerimisnumbrite kui ka Eestis väljastatud kaugpiloodi pädevustunnistust omavate isikute pealt (joonis 2).
|
2022 |
2023 |
|
|
Drooni käitaja registreerimisnumbri omanike arv |
1700 |
2552 |
|
Kaugpiloodi A1/A3 eksami sooritanute arv |
1252 |
Joonis 2. Drooni käitaja registreerimisnumbri omanike arv ja kaugpiloodi A1/A3 eksami sooritanute arv. 1. jaanuari 2023 seisuga.
Inimkannatanutega õnnetusi mehitamata õhusõidukite ehk droonidega pole meie andmetel juhtunud, kuid oleme registreerinud mitmeid reeglite eiramisi ning seaduserikkumisi. Kui reegleid ei järgita, siis võib see ühel hetkel viia kannatanutega õnnetuseni. Tavapärased rikkumised on seotud drooni lennutamisega ilma eelnevalt reeglitega tutvumiseta: täitmata on käitajaks registreerimise, kaugpiloodi pädevustunnistuse omamise või lennuks kooskõlastuse saamise nõue. Lisaks lennatakse kõrgemal lubatud piirist, mis võib kaasa tuua kohtumise mehitatud õhusõidukiga või visuaalsest otsenähtavusest väljaspool, mis samuti võib tekitada ohtu mehitatud lennundusele.
Ennetus
Üldlennundus
Üldlennunduses toimus hooaja jooksul 20 kontrolli, mille käigus kontrolliti 25 õhusõidukit 10 lennuväljal/maandumiskohas. Kõige rohkem esines puudusi esmaabikomplektidega (puudus, aegunud). Järgnesid piloodiloa ja meditsiinitõendi ning lennupäeviku mitte kaasas kandmine. Samas oli hea tõdeda, et leidus ka õhusõidukeid, kus puudusi ei esinenud. Kontrollide käigus nõustasid TRAMi inspektorid ka piloote ohutusnõuete suhtes.
2022. aastal üldlennunduse hooajast tulenevalt on 2023. aastal fookus sektori nõustamisel, reeglite ülevaatamisel (ülikergõhusõidukite pädevusnõuded ja elektroonsetele dokumentidele üleminek). Lisaks on kavas välja töötada infovoldik pilootidele, mis tutvustaks lendamise head tava, jagada ohutusalast materjali ning osaleda erapilootide koolitamisel.
Mehitamata õhusõidukid
Üks oluline teema nii 2022. aasta kui ka tulevikus on see, et ühiskond droone aktsepteeriks. Selleks, et jõuda enamate inimesteni, toimusid 2022. aastal mitmed tegevused. Kevadel korraldas Transpordiamet esmakordselt droonide õppepäeva, mille eesmärgiks oli koolitada vabatahtlikke, kes saaksid tulevikus olla abiks selle teema tutvustamisel.
11.–12. juunil 2022. aastal osalesime Eesti Lennupäevadel. Aasta läbi lõime kontakte droone müüvate kauplustega, kellele edastasime QR-koodiga kleebiseid. Need on ette nähtud droonide karbile kleepimiseks ja suunavad Transpordiameti lehele asjakohase teabega tutvuma. Eesmärgiks on kiire ja usaldusväärse informatsiooni pakkumine drooni kasutajale, et ennetada lennutamisest põhjustatud negatiivseid tagajärgi. Käitaja registreerimisnumbrit peab igal aastal uuendama, kui isikul on soov lendamisega jätkata. Käisime ka koolis õpilastele reegleid tutvustamas ning tegime koolitusi ka riigiasutustes.
Järelevalve
Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, lennuväljad ja lennujuhtide koolitusorganisatsioonid
2022. aastal korraldati aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, lennuvälja käitajatele ja lennujuhtide koolitusorganisatsioonidele 12 jätkuva nõuetele vastavusega seotud järelevalvemenetlust, lisaks 9 menetlust seoses sertifikaadi väljaandmise või muutmisega.
Suurimateks muudatusteks oli lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise taastamine Pärnu lennuväljal aprillis ning lennujuhtimisteenuse osutamise lõpetamine ning selle asemel lennuvälja lennuinfoteenuse osutamine Tartu lennuväljal septembris.
Lisaks menetleti 21 korral aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi taotlusi. Esmakordselt andsime välja aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi irdtorni süsteemile, seda Kuressaare lennuvälja jaoks välja töötatud lahendusele.
Ettekirjutusi valdkonnas 2022. aastal ei tehtud, mittevastavusi ja tähelepanekuid tuvastati kõikide menetluste käigus kokku 70 korral.
Detsembris kiitsime heaks Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi taotluse aktiivsete varioperatsioonide alustamiseks Tartu irdtornis.
Tegelesime aktiivselt SAR haldusjärelevalve võimekuse loomisega ning osalesime vaatlejana Kärdla lennuväljal toimunud päästeõppusel.
Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubasid menetlesime järgnevalt: lennujuhi loa taotlemine – 0, lennujuhi loa muutmise taotlemine – 120, lennujuhi õpilase loa taotlemine – 7, lennujuhi õpilase loa muutmise taotlemine – 3, lennuinformaatori loa uuendamine – 6, raadioside loa taotlemine – 2.
2022. aastal koostasime ja andsime välja ka uuendatud Eesti aeronavigatsioonilise kaardi ehk kõnekeeles VFR-kaardi.
Euroopa Lennuohutusamet (EASA) tegi 2022. aasta juunis esmakordselt Eestis standardiseerimisauditi lennuväljade valdkonnas. Tegemist oli ulatusliku auditiga, mille käigus kontrolliti kõikide asjakohaste nõuete täitmist. Lennuväljadega seotud nõuded kehtestati komisjoni määrusega 2014. aastal ning hiljemalt 2017. aasta lõpuks pidid kõik osalised nõuetele vastama.
EASA standardiseerimisauditi käigus tuvastati 17 mittevastavust, ühtegi kõrgema kategooria ehk vahetuse ohutusprobleemile viitavat mittevastavust ei tuvastatud. Tõsisemad probleemid olid seotud pädeva ja kvalifitseeritud personali puudusega ning juhtimissüsteemi efektiivse rakendamisega.
Eesti aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kava (Performance Plan) kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024). Tulenevalt Ukraina sõjast on Eestil (Lennuliiklusteeninduse ASil) keeruline täita tulemuslikkuse kavaga seotud eesmärke ning seetõttu algatasime plaani muudatuse, kuid see ei saanud komisjoni heakskiitu.
Äriline lennutegevus
Aasta jooksul tehti järelevalvet 11 lennuettevõtja sertifikaati omavas ettevõttes, mis seisnes kohapealsetes auditites, lennu inspekteerimistes ja käsiraamatute kontrollimises. Lisaks tehti üks etteteatamata audit.
Aasta jooksul toimus ka kaks kohtumist kõigi lennuettevõtjatega, et arutada tekkinud probleeme ja koostöö parendamist.
Lisaks tehti 28 SAFA inspekteerimist, mille jooksul tuvastati 11 mittevastavust. 13 korral testiti SAFA kontrolli käigus joovet, kõik tulemused olid negatiivsed.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.05.2023
