Uuringu tulemuste põhjal on viimase 12 kuu jooksul elektritõukerattaga liigelnud 27% täiskasvanud elanikkonnast. 2021. aastaga võrreldes on lisandunud 5% ehk ligikaudu 62 000 kasutajat. Elektrilise tõukerattaga on sõitnud sagedamini mehed, kuni 34aastased ja Tallinna elanikud; harvemini naised, üle 50aastased ning maapiirkondade elanikud.
Valdav osa ehk ligi 2/3 elektritõukeratta kasutajatest on kasutanud peamiselt renditud elektritõukeratast ja neljandik isiklikku, peres olevat või sõprade elektritõukeratast. Kuni 14aastaste laste seas oli 2022. aastal elektritõukeratta kasutajaid 32%. Kasutajate kasv peegeldub ka liiklusõnnetuste arvus.
Nii nagu 2021. aastal, kasvas ka 2022. aastal hüppeliselt kergliikuritega toimunud liiklusõnnetuste arv. 18% kõikidest 2022. aastal liiklusõnnetustes vigastatutest olid kergliikurijuhid.
Kui kergliikuritega toimus 2021. aastal 223 liiklusõnnetust ja keegi ei hukkunud, siis 2022. aastal registreeriti inimkannatanutega liiklusõnnetusi kokku 348, viga sai 340 kergliikurijuhti ja hukkus üks. Neist õnnetustest 252 olid ühesõidukiõnnetused (joonis 1).
Joonis 1. Kergliikuritega aset leidnud õnnetused liigiti 2021. aastal ja 2022. aastal.
Peamiselt toimuvad kergliikuritega liiklusõnnetused Tallinnas, 348 liiklusõnnetusest 233 juhtus Tallinnas. Ligikaudu 60% liiklusõnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest on mehed ning suurem osa on neist kuni 34aastased. (Vt ka: Liiklusõnnetustes osalejad rolliti)
Ühes liiklusõnnetuses hukkus kergliikuri (elektrilise tõukeratta) juht. Kuna õnnetusest häirekeskust ja politseid ei teavitatud, siis ei ole selle asjaolud täpselt teada. Õnnetuses hukkus teismeline noormees, kes kiivrit ei kandnud ning enesetunde halvenedes abi ei kutsunud ega pöördunud meditsiiniasutusse.
Transpordiamet korraldas kevadel ja suvel teavituskampaania, mis keskendus elektriliste tõukerataste ohutusele ja neid puudutavate ohutusreeglite meeldetuletamisele. Kampaania oli tänavatel ja meedias üleval tõuksihooaja lõpuni. Kampaania kohta saab lisaks lugeda siit.
Maikuus võttis Transpordiamet fookusesse ristmeedia projekti raames ohutu liiklemise elektritõukeratastel. Näitasime, kuidas on korrektne liigelda elektritõukeratastega asulates; tegime katse, et näidata kahekesi sõitmise ohte kergliikuriga; kordasime üle reeglid, kus tohib ja kus ei tohi nendega liigelda ning tutvustasime turvavarustust.
2022. aastal toimusid perioodilised koostöökohtumised teenusepakkujatega. Vastu on võetud kergliikuri kasutamise hea tava, toimusid täiendkoolitused abipolitseinikele kergliikurite teemal, valmis kergliikuri infobrožüür (est, eng, rus, ukr), koostöös omavalitsustega korraldati kergliikuri kasutamise töötubasid liiklejatele. Ühtlasi toimusid mitmed arutelud Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis. 2022. aasta suvel valmistati ette Transpordiameti ja teenusepakkujate vaheline koostöökokkulepe elektritõukerataste ohutuse suurendamiseks, mis kahjuks jäi sõlmimata ühe teenusepakkuja vastuseisu tõttu. Sellest tulenevalt otsustati minna regulatiivset teed ja 2022. a hooajal tõusetunud probleemide lahendamiseks koostati seaduseelnõu, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniminsiteerium (MKM) esitas kooskõlastamiseks 8. detsembril 2022. aastal, kuid sellest hoolimata saab märgata elektritõukeratta osalusel toimunud liiklusõnnetuste kasvu alates 2021. aastast, mil tekkis võimalus eristada elektritõukeratast teistest sõiduvahenditest.
Maanteemuuseumis on üks kaheksast haridusprogrammist kergliikurite teemal. Lisaks toimusid 2022. aasta suvel liiklusohutuse pereprogrammid kergliikuri teemal. Politsei- ja Piirivalveamet korraldas 2022. aastal viis kergliikuri töötuba.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.05.2023
