Kannatame ära!

Eestlased on harjunud kannatama – kaamost, kehva kliimat, kurje naabreid, kõrgeid hindu, halba muusikat, rumalaid nalju. Nimekiri võiks olla lõputu! Miks mitte kannatada siis ära ka need mõned kilomeetrid roolis ilma telefonita?

Suurem osa sõidukijuhtidest on veendumusel, et nad kasutavad roolis olles telefoni nii vähe kui võimalik ja oskavad seejuures ise hästi hinnata, millal seda on ohutu teha. Tegelikkuses on igapäevastes liiklussituatsioonides juhi tähelepanu alati hajutatud – samaaegselt tuleb keskenduda mitmele auto juhtimisega seotud aspektile ja ka liikluskorraldusele, teiste juhtide käitumisele ning muudele võimalikele ootamatustele. Teiste liiklejate tegevust ei ole meil võimalik kontrollida, kuid juhina saame teha kõik selleks, et mitte kaotada telefoniga rääkides oma niigi piiratud tähelepanu.  

Roolis kõrvaliste tegevuste tuvastamine on tänapäeval veel keeruline. Keegi ei taha ju tunnistada, et just enda süül ja kõrvaliste tegevuste tõttu satuti õnnetusse! Transpordiamet koostöös raskete liiklusõnnetuste uurimiskomisjoniga uurib põhjalikult kõiki liikluses hukkunuga või vähemalt viie vigastatuga toimunud liiklusõnnetusi. Nendele uuringutele tuginedes võime oletada, et 2024. aastal oli selliseid õnnetusi kokku vähemalt 11, kus üheks riskiteguriks, miks liiklusõnnetus üldse juhtus, oli roolis olles kõrvaliste tegevustega tegelemine.  

Hajameelsed juhid kipuvad paraku ka rohkem kihutama, neil on pikem reageerimisaeg ja sageli jääb neil liikluskeskkonnast oluline info märkamata.

Roolis helistamine, sõnumite saatmine, pildistamine või sotsiaalmeedia kasutamine, röövib telefon autojuhilt kõige tähtsama – tema tähelepanu. Seepärast annabki kampaania selge soovituse „Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni“. 
 

Soovitused ohutumaks liiklemiseks:  
 

• Mõtle marsruut enne teele asumist läbi.
• Seadista telefonis Do Not Disturb funktsioon või selle võimaluse puudumisel lae alla rakendus, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamise.
• Telefoni kasutamiseks peata sõiduk ohutus kohas või palu sõnumi saatmiseks ja kõnele vastamiseks kaassõitja abi. 
• Väikse lapsega sõitma minnes arvesta võimalusel lisaajaga, et vajadusel teha temaga tegelemiseks pause.
• Väldi helistamist pereliikmele või kolleegile, kui tead, et ta on roolis. Tööandjana julgusta oma töötajaid roolis olles kõnedele mitte vastama, vaid ohutus kohas peatudes tagasi helistama.
• Kui siiski pead telefonile vastama, ütle et sõidad ja helistad hiljem tagasi.
• Kindlasti väldi roolis olles stressirohkeid vestlusi.

2024. aasta küsitlusuuring kõrvaliste tegevuste teemal näitab, et:
 

• Viimase 12 kuu jooksul on kõrvaliste tegevuste tõttu mõnda liiklusohtlikku olukorda sattunud 22% sõidukijuhtidest.  
• Liiklusohtlikku olukorda on sagedamini sattunud kuni 35-aastased ja eestikeelsed sõidukijuhid. Kõige levinumaks liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjusteks on vestlus kaassõitjatega (sagedamini kuni 25-aastased), navigatsiooniseadmete kasutamine, telefoni kasutamine  ja lastega tegelemine.
• Telefoni on viimase 12 kuu jooksul kasutanud sõiduki juhtimise ajal 60% sõidukijuhtidest. s.h 16% neist kasutavad telefoni sageli. Telefoni kasutajate osakaal sõidukit juhtides on tasapisi kahanemas, samas sagedaste kasutajate osakaal on peale mõningast langust taas tõusnud. 
• Sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutajaid on keskmisest enam meeste, 25-34-aastaste, eestikeelsete, suuremate linnade ja kõrgemasse sissetulekugruppi kuuluvate sõidukijuhtide seas. Seega on telefoni kasutamine sõidu ajal suhteliselt suur nooremate juhtide seas ja suhteliselt madal eakate juhtide seas. 
• Telefoni kasutatakse sõidukiroolis valdavalt kõnedele vastamiseks (94%), kuid ohtralt ka: 
  - pereliikmetele helistamiseks (74%) – sagedamini 25-49-aastased; 
  - töökõnede tegemiseks (61%) – sagedamini mehed, 35-64-aastased;
  - sõpradele, tuttavatele helistamiseks (55%) – sagedamini 25-49-aastased. 
  Muude tegevuste jaoks kasutatakse telefoni juba vähem kui viiendiku poolt. Eelmise aastaga võrreldes on erinevate mobiiltelefoniga teostatavate tegevuste osakaal sõidukiroolis veidi vähenenud. 
• Juhtimise ajal telefoni rääkimiseks kasutavatest sõidukijuhtidest kasutab 87% käed-vabad süsteemi, s.h on nende seas sagedasi kasutajaid 73%. Aastatega on vastava süsteemi kasutajate, s.h sagedaste kasutajate osakaal üha suurenenud. 
• Käes hoiab telefoni 54% sõiduki juhtimise ajal telefoniga rääkivatest juhtidest, s.h nende seast sageli või alati teeb seda 7%. Aastatega on vastavalt toimijate osakaal langemas. 

Rohkem infot leiab SIIT.