2022. aastal surmaga lõppenud liiklusõnnetused

Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, neid oli kokku 22 (47% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), ühes kokkupõrkes hukkus korraga kolm inimest. Maanteel juhtus 17 ja asulas viis kokkupõrget. Joobes juhi osalusel juhtus üks kokkupõrge, kui joobes juht sõitis otsa üle tee sõitnud pisimopeedile. Neliteist kokkupõrget juhtus valge, kaheksa pimeda ajal. Kahes kokkupõrkes oli üheks osalejaks jalgratas, ühel juhul pisimopeed ning üks kokkupõrge juhtus raudteeülesõidukohal reisirongiga. Kokkupõrgetes hukkus kokku 24 inimest (joonis 1). 

Joonis 1. Kokkupõrgete olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet.

Enamik mootorsõidukite kokkupõrkeid juhtus maanteedel, neid oli kokku 15. Suurem osa neist, kokku 11 õnnetust, oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse. Neist kaheksa õnnetuse, nende seas ka kolme hukkunuga liiklusõnnetuse puhul, oli tegemist talviste teeoludega – teel sõiduradade ja -jälgede vahel oli lund, teekate oli lumine, esines jäidet.

Kahe maanteel juhtunud kokkupõrke puhul oli tegemist möödasõiduga, üks õnnetus juhtus pimeda ajal, teine valges remondiobjektil. Ühel juhul sõitis sõiduauto otsa teele jooksnud põdrale ja põrkas siis kokku vastuliikunud veokiga. Ühes õnnetuses põrkasid ristmikul kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja peateel vasakult lähenenud kaubik.

Asulas juhtus kolm mootorsõidukite kokkupõrget. Kaks õnnetust juhtus ristmikul, ühel juhul sõitis sõiduauto pärast tuisku vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastuliikunud bussiga. Teine õnnetus juhtus kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritanud mopeediga, mille juht kukkus pidurdamisel peateel liikunud auto ette.

Üks õnnetus juhtus suure kiiruse ja sagedaste reavahetustega liikunud mootorratturiga, kes sõiduautost kiirendusraja kaudu möödudes põrkas autoga riivamisi kokku ja kukkus.

Mullu toimus 15 ühesõidukiõnnetust (32% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), milles hukkus 15 inimest. Neist 12 juhtus mootorsõidukitega, üks jalgrattaga, üks kergliikuriga ning üks õnnetus mootorsaaniga. Üheksa õnnetust juhtus asulates ja viis maanteel (joonis 2).

Joonis 2. Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet.

Maanteedel toimus kuus ühesõidukiõnnetust. Kõigi nende puhul olid sõidukijuhid joobes. Viie õnnetuse puhul ei kasutatud turvavarustust ja viies õnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Ühel juhul sõitis teelt välja politsei peatumismärguannet eiranud ja politseipatrulli eest põgenenud raskes joobes noorem mees. Ühe ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga.

Asulas juhtus kaheksa ühesõidukiõnnetust, millest nelja puhul oli tegemist joobes juhiga. Ühel juhul sõitis purjus juht tiiki, autos oli koos juhiga kolm inimest, kellest üks uppus. Ühel juhul sõitis joobes juht suurel kiirusel bussiootepaviljoni ning ühe õnnetuse puhul oli tegemist suitsiidiga. Neljal õnnetusel oli üheks riskifaktoriks kiirus. Turvavarustuse mittekasutamine oli üheks riskifaktoriks kuue õnnetuse puhul. Kaks õnnetust juhtus mootorrattaga ja üks mopeediga.

Jalakäijatega juhtus 10 (21% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) liiklusõnnetust, hukkus 11 jalakäijat. Pimeda ajal juhtunus neli õnnetust, milles hukkus viis jalakäijat, kusjuures kahes õnnetuses ei kasutanud hukkunud helkurit või valgusallikat (joonis 3).

Joonis 3. Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. 

Asulas juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu kuus jalakäijat. Neist kaks ületasid teed reguleeritud ülekäigurajal: üks foori lubava, teine keelava tule ajal. Reguleerimata ülekäigurajal sattus õnnetusse üks jalakäija. Üks jalakäija, aastane laps, hukkus sõiduki tagurdamisel juhtunud õnnetuses koduhoovis. Üks õnnetus juhtus kaubanduskeskuse parklas, kui parkimiskohta otsiv juht sõitis otsa eakale jalakäijale. Üks õnnetus juhtus pimeda ajal tiheda liiklusega tänaval, selle õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Maanteedel juhtus eelmisel aastal jalakäijatega neli õnnetust, milles hukkus viis jalakäijat. Kolm õnnetust juhtus pimeda ajal. Ühel juhul sõitis joobes juht otsa teel olnud alkoholi tarvitanud, helkurita jalakäijatele. Õnnetuses hukkus kaks jalakäijat, sh kaheaastane süles olnud laps, õnnetus juhtus aastavahetuse südaööl. Üks jalakäija, kes ei kasutanud helkurit ega valgusallikat, sattus õnnetusse teel liikudes ning üks õnnetus juhtus bussipeatuse vahetus läheduses teed ületava jalakäijaga. Valgel ajal maanteel hukkunud jalakäija oli eakas, üle 80-aastane ning sattus õnnetusse peale bussist väljumist teed ületades.

Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku kümme liiklusõnnetust: kolm õnnetust juhtus jalgrattaga, kolm mootorrattaga, kaks mopeediga, üks pisimopeediga ja üks kergliikuriga.

Kolmest hukkunud jalgratturist keegi kiivrit ei kasutanud. Üks jalgrattur sattus õnnetusse jalgteel, kukkudes orgu langusel, ühele eakale jalgratturile sõitis sirgel teel tagant otsa sõiduauto ja ühel juhul sõitis ülekäigurajal üle tee sõitnud jalgratturile otsa kiirust ületanud mootorrattur.

Mootorratturitega juhtus kolm õnnetust. Need kõik olid ühesõidukiõnnetused ja juhtusid asulas. Kahel juhul oli tegemist tänavaga, kus lubatud kiirus oli 70 km/h ning kus mootorratturid kukkusid. Ning ühel juhul sõitis mootorrattur teelt välja vastu maja seina.

Mopeediga juhtunud liiklusõnnetused toimusid kõik asulas. Ühel sõitis joobes mopeedijuht pimeda ajal teelt välja tiiki ja uppus. Kiivrit juht ei kandnud. Teine õnnetus juhtus ristmikul, kus mopeedijuht sõitis peateel liikunud auto ette ja jäi selle alla. Mopeedijuhi kiiver oli kinni rihmamata.

Üks õnnetus juhtus pisimopeediga. Eakas juht sõitis ülekäigurajal pisimopeediga üle tee ja talle sõitis sõiduautoga otsa joobes juht, kes oma sõnul ületas lubatud sõidukiirust olulisel määral. Pisimopeedi juht kiivrit ei kandnud.

Ühes liiklusõnnetuses hukkus kergliikuri (elektrilise tõukeratta) juht. Kuna õnnetusest häirekeskust ega politseid ei teavitatud, siis ei ole selle asjaolud täpselt teada. Õnnetuses hukkus teismeline noormees, kes kiivrit ei kandnud ning enesetunde halvenedes abi ei kutsunud ega pöördunud meditsiiniasutusse. 

Üks liiklusõnnetus juhtus 2022. aastal ka maastikusõidukiga (lumesaan). Tegemist oli kohalikul teel juhtunud ühesõidukiõnnetusega, kus raskes joobes kiivrit mitte kandnud juht sõitis teelt välja vastu puud ja hukkus.